2-16-12166/27 · 2-16-12166/27 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Viivi Tomson, Triin Uusen-Nacke, Üllar Roostoja Otsuse tegemise aeg ja koht 17. veebruar 2017, Tartu Tsiviilasja number 2-16-12166 Tsiviilasi L.K. hagi D.A.S. Õigusabikulude Kindlustuse AS vastu kahjuhüvitise väljamõistmiseks Tsiviilasja hind apellatsioonikohtus 15 500 eurot Vaidlustatud kohtulahend Tartu Maakohtu 3. oktoobri 2016 otsus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik L.K. apellatsioonkaebus Kohtuistungi toimumise aeg Kirjalik menetlus Menetlusosalised ja nende esindajad Apellant (hageja): L.K. (ik: XXX), esindaja Gaabriel Tavits Vastustaja (kostja): D.A.S. Õigusabikulude Kindlustuse AS (rk: 45911032239), esindaja vandeadvokaat Katrin Sarap

RESOLUTSIOON 1. Jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tartu Maakohtu 3. oktoobri 2016 otsus muutmata. 2. Jätta menetluskulud ringkonnakohtus L.K. kanda.

2 3. Välja mõista L.K.lt riigituludesse apellatsioonkaebuse esitamisel tasumisele kuulunud riigilõiv 700 eurot vastavalt käesolevale otsusele lisatud makseinfole.

Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.

MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED 1. L.K. (hageja) esitas 10. augustil 2016. a hagi D.A.S. Õigusabikulude Kindlustuse AS (kostja) vastu kahju hüvitamiseks summas 15 500 eurot. Hagiavalduse kohaselt esitas hageja tööandjale (kostjale) töölepingu erakorralise ülesütlemise avalduse 10. aprillil 2015. a, sest tööandja rikkus töölepingust tulenevaid kohustusi töölepinguseaduse (TLS) § 91 lg 2 tähenduses. Tööandja ei lubanud töötajal täita temapoolseid tööülesandeid pikema aja vältel. Hageja nõuab tööandjalt saamata jäänud tulu (töötasu), mis on määratud tulude taseme vahega, arvestades tööandja juures töötamise aega ja aega pärast töötaja sunnitud töölt lahkumist 10. aprillil 2015. a, kuni töötaja on uuesti vähemalt samaväärse tulu omandanud. Hageja ei nõustu kostja aegumise kohaldamise käsitlusega. Hageja on esitanud hagiavalduse saamata jäänud töötasu saamiseks. Tegu on töötasuga, mida hagejal oleks olnud õigus saada, kui tema töösuhe oleks jätkunud vastavalt seaduses ettenähtud tingimustel ja korras. Kuna tegemist on saamata jäänud töötasu nõudega, siis kohaldub vastavalt individuaalse töövaidluse lahendamise seaduse (ITVS) § 6 lg 3 kohaselt 3-aastane nõude esitamise tähtaeg. 2. Kostja leiab, et hageja nõue on aegunud. Hageja nõue tuleneb saamata jäänud töötasust, mis on ITVS § 2 kohaselt töölepingu alusel tekkinud tööandja ja töötaja vaheline eraõiguslik vaidlus ning sellisele töölepingust tulenevale vaidlusele kohalduvad ITVS §-s 6 sätestatud nõude esitamise tähtajad. Seega kohaldub ITVS § 6 lg 1 ning hagejal oli õigus pöörduda oma rikutud õiguste kaitseks kohtusse nelja kuu jooksul alates rikkumisest. Tööleping on lõppenud 10. aprillil 2015. a. Hagi on maakohtule esitatud 10. augustil 2016. a ehk enam kui aasta pärast seda, kui hageja on teada saanud oma õiguste rikkumisest. Kostja õiguslik käsitlus tugineb Tartu Ringkonnakohtu otsusele tsiviilasjas nr 2-14-16119.

MAAKOHTU LAHEND 3. Tartu Maakohus jättis 3. oktoobri 2016 otsusega hagi rahuldamata ja jättis menetluskulud hageja kanda. Maakohus mõistis hagejalt riigi tuludesse riigilõivu summas 700 eurot. Maakohtu hinnangul on põhjendatud kostja taotlus kohaldada hageja nõudele aegumist. Töötasu on töö eest makstav tasu. Kui hagejal ei ole enam kostjast tulenevatel põhjustel võimalik kostjaga lepingut jätkata ja töö eest makstavat tasu saada, on tegu saamata jääva töötasuga. Antud vaidlus on ITVS § 2 kohaselt töölepingu alusel tekkinud tööandja ja töötaja vaheline eraõiguslik vaidlus ning sellisele töölepingust tulenevale vaidlusele kohalduvad ITVS §-s 6

3 sätestatud nõude esitamise tähtajad. Käesoleval juhul kohaldub ITVS § 6 lg 1 ning hagejal oli õigus pöörduda oma rikutud õiguste kaitseks kohtusse nelja kuu jooksul alates rikkumisest. Tööleping on hageja poolt üles öeldud 10. aprillil 2015. a, kuid hagi on maakohtule esitatud 10. augustil 2016. a, s.o 1 aasta ja 4 kuud pärast seda, kui hageja sai teada oma rikutud õigustest. Kostja on taotlenud aegumise arvestamist TsÜS § 143 alusel, mistõttu jättis maakohus hageja nõude rahuldamata seoses aegumisega. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 162 lg 1 alusel jättis maakohus menetluskulud hageja kanda. TsMS § 190 lg-te 1 ja 2 alusel mõistis maakohus hagejalt välja riigilõivu summas 700 eurot. Kostja menetluskulud jättis kohus kindlaks määramata vastavalt TsMS § 177 lg-le 2 ning annab kostjale tähtaja, s.o 15 päeva pärast otsuse jõustumist menetluskulude nimekirja esitamiseks.

ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED 4. Hageja esitas apellatsioonkaebuse, milles taotleb Tartu Maakohtu 3. oktoobri 2016 otsuse tühistamist ning tsiviilasja Tartu Maakohtule tagasi saatmist uues koosseisus arutamiseks. Apellatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt: 1) on töötasu nõude esitamise tähtaeg ITVS § 6 lg 3 kohaselt kolm aastat. ITVS-s pole täpsustatud, kas tegu on saamata jäänud või saamata jääva töötasuga. Tulenevalt asjaolust, et ITVS § 6 lg-s 3 ei eristata saamata jäänud töötasu saamata jäävast töötasust, on mõlemal juhul tegu töötasu nõudega. ITVS § 6 lg 3 kohaselt kuulub niisuguse nõude puhul rakendamisele aegumistähtaeg kolm aastat. Seetõttu on hagiavaldus tähtaegselt esitatud 2) asja kvalifitseerimisel kahjunõudeks kohalduks 3-aastane aegumistähtaeg, sest tegu oleks lepinguvälise kahju nõudega.

5. Kostja palub jätta hageja apellatsioonkaebus rahuldamata ja jätta menetluskulud hageja kanda. Vastuväidete kohaselt: 1) pole apellatsioonkaebuses esitatud väiteid ega argumentatsiooni, mis annaks alust maakohtu otsuse tühistamiseks; 2) ei ole apellandi nõudeks töö eest makstav tasu TLS § 5 lg 1 p 5 tähenduses, mistõttu pole ITVS § 6 lg 3 kohaldatav; 3) on ITVS § 2 kohaselt töölepingu alusel tekkinud tööandja ja töötaja vaheline eraõiguslik vaidlus, millele kohalduvad ITVS §-s 6 sätestatud nõude esitamise tähtajad. Seega kohaldub viidatud sätte lg 1 ning apellandil oli õigus pöörduda rikutud õiguste kaitseks kohtusse nelja kuu jooksul alates rikkumisest.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED 6. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata ja Tartu Maakohtu 3. oktoobri 2016 otsus muutmata. Kuna maakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud, siis nõustudes maakohtu otsuse põhjendustega, ei pea ringkonnakohus TsMS § 654 lg 6 alusel vajalikuks neid kõiki käesolevas otsuses korrata. 7. Maakohus on kohaldanud õigesti materiaalõiguse norme ning apellatsioonkaebuses esitatud väited ei anna alust maakohtu otsuse tühistamiseks. Asja materjalidest nähtuvalt esitas hageja kostja vastu kahju hüvitamise (saamata jäänud töötasu) nõude ning hagiavalduses esitatud põhjenduste kohaselt on kahjuks töötasu summa, mida hageja väidetavalt oleks saanud, kui ta ei oleks kostja poolt töölepingu olulise rikkumise

4 tõttu pidanud töölepingut erakorraliselt üles ütlema. Seega põhineb hageja nõue kostja poolt töölepingu olulisel rikkumisel. Riigikohus on 14.05.2014 kohtuotsuse p-s 32.3 (tsiviilasi nr 3-2-1-79-13) asunud seisukohale, et TLS § 109 lg-s 1 ettenähtud hüvitisnõue on lepingu rikkumisest tulenev kahju hüvitamise nõue ning see hõlmab erinevaid kahju liike (varaline kahju, tulevikus tekkiv varaline kahju ja tekkinud mittevaraline kahju). 11.05.2011 määruses (tsiviilasi nr 3-2-1-27-11) on Riigikohus leidnud, et töölepingu ülesütlemisest tulenevad hüvitisnõuded aeguvad ITVS § 6 lg 1 järgi nelja kuu jooksul pärast töölepingu ülesütlemist. Maakohus on eelmärgitud kohtupraktika alusel jõudnud põhjendatud järeldusele, et hageja nõue on ITVS § 6 lg 1 järgi aegunud. Teistsuguseks järelduseks ei anna alust ka asjaolu, et hageja nõude aluseks on TLS § 100 lg 4. ITVS § 6 lg 4 järgse töötasu nõudega oleks tegemist siis, kui hageja nõuaks kostjalt töötasu, mis tal jäi saamata kuni töölepingu erakorralise ülesütlemiseni. Sellist nõuet ei ole hageja esitanud. Põhjendatud ei ole ka see hageja väide, et tegemist võiks olla lepinguvälise kahju nõudega. 8. TsMS § 171 lg 1 alusel jäävad menetluskulud ringkonnakohtus L.K. kanda. Tartu Maakohtu 12.09.2016 määrusega vabastati L.K. riigilõivu 700 eurot tasumise kohustusest hagiavalduse esitamisel. Tartu Ringkonnakohtu 07.11.2016 määrusega loeti menetlusabi TsMS § 184 lg 4 järgi jätkuvaks ning L.K. vabastati riigilõivu 700 eurot tasumise kohustusest apellatsioonkaebuse esitamisel. TsMS § 190 lg 2 alusel tuleb L.K.lt mõista riigituludesse välja apellatsioonkaebuse esitamisel tasumisele kuulunud riigilõiv 700 eurot. Kostja menetluskulude rahalise suuruse määrab kindlaks maakohus vastavalt TsMS § 177 lg-s 2 sätestatule.

/allkirjastatud digitaalselt/ Viivi Tomson /allkirjastatud digitaalselt/ Triin Uusen-Nacke /allkirjastatud digitaalselt/ Ãœllar Roostoja