4-08-4766/3 · 4-08-4766/3 · Viru Maakohus Kohtla-Järve kohtumaja

1 Kohtla-Järvel, 31.03.2009 Kaebemenetlus 4-08-4766

MÄÄRUS

Viru Maakohtu kohtunik Inna Kirsipuu, läbi vaadanud kohtusse saabunud Jevgeni Suija taotluse kaebuse esitamise tähtaja ennistamiseks väärteoasjas 2440,08,000740,

Tegi kindlaks:

Jevgeni Suija kaitsja Marko Tiirik esitas kohtule kaebuse 15.05.2008.

Kaitsja palus tühistada Ida Politseiprefektuuri Jõhvi politseiosakonna juhtivkonstaabel Heiki Lindus 06.02.2008 otsuse väärteoasjas 2440,08,000740 ja lõpetada väärteoasja menetlus. Samuti kaitsja palus ennistada kaebuse esitamise tähtaega, sest tema klient ei olnud teadlik tema suhtes tehtud otsuse kohta ja sai kohtuvälise menetleja 06.02.2008 tehtud otsuse kätte alles 13.05.2008. Muid põhjendusi, miks menetlusalune isik ei kasutanud oma õigust saada otsuse kätte kohtuvälise menetleja juures alates 20.02.2008, kaebuses toodud ei ole. Kaebusest sisust nähtub, et klient ei olnud see isik, kes pani toime väärteo. Nimetatud otsusega tunnistati Jevgeni Suija süüdi Liiklusseaduse § 74-19 lg 1 järgi ettenähtud väärteo toimepanemises ja karistati rahatrahviga 12600 krooni, samuti kohaldati lisakaristus juhtimisõiguse äravõtmine 5 kuuks.

Vastavalt VTMS § 114 lg 4, kaebus üldmenetluses tehtud otsuse peale esitatakse maa- või linnakohtule 15 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtuvälise menetleja otsus on menetlusosalisele kohtuvälise menetleja juures kättesaadav.

Kohtunik tutvus väärteomaterjalidega. Väärteoprotokollist AB948732, mis oli koostatud 20.01.2008, on näha, et kohtuvälise menetleja lahend on kohtuvälise menetleja juures kättesaadav alates 20.02.2008. Kuna kaebuse esitamise viimane päev 06.03.2008 8 tööpäevale ( nejapäev) siis jõustus J. Suija suhtes tehtud kohtuvälise menetleja otsus 07.03.2008. Kaebuse esitamise viimane päev oli 06.03.2008.

17.12.2008 esitas kaitsja M. Tiirik ja vandeadvokaadi vanemabi N. Villers Viru Maakohtule avalduse varem esitatud kaebuse esitamisest loobumise kohta ( lk 24). Tuginedes VTMS §-le 127 lg 5, maakohtunik jättis 17.12.2008 määrusega varem esitatud kaebuse läbi vaatamata, kaebuse esitaja kaebusest loobumise tõttu. Määruse ärakirjad edastati kaebuse esitajale ja kohtuvälise menetlejale. Kaitsja asukohajärgne advokaadibüroo sai määruse ärakirja kätte 22.12.2008 allkirja vastu ( lk 29). Kohtumäärus jõustus 02.01.2009.

30.03.2009 saabus Viri Maakohtusse Jevgeni Suija avaldus nimetatud väärteoasjas kaebuse esitamise tähtaja ennistamiseks. Samuti avalduses taotleb J. Suija, et kohus loeks

2 tühiseks tema kaitsja esitatud kaebuse esitamisest loobumise avaldus, alustaks menetluse varem esitatud kaebuse alusel, peataks täitemenetlust ning taastaks J. Suija juhtimisõigust. Kaebuse esitamise tähtaja ennistamise taotluse põhjendab J. Suija järgmiselt. Ta ei andnud oma kaitsjale volitusi loobuda kaebuse esitamisest, seega tema kui menetlusaluse isiku õigusi on rikutud.

Ühtlasi kohus peab märkima järgmist. VTMS § 19 lg 1 p 2 alusel, menetlusalusel isikul on õguis kaitsja abile. J. Suija kinnitab, et tal oli kaitsjaga kokkulepe alates 13.05.2008 ja kokkulepe on lõpetatud 27.03.2009 ( lk 41). Seega, menetlusaluse isiku kaitseõigus oli realiseeritud. Kaitsja poolt osutatud õigusabi sisu ja kvaliteet on omaette küsimus ega saa olla kaebuse esitamise täthaja ennistamise iseseisvaks aluseks. Ekslik on menetlusaluse isiku seisukoht, nagu puudus tema kaitsjal vastav volitus kaebusest loobumiseks. Kaistja õigused ja kohustused on sätestatud VTMS §-s 21. VTMS § 21 lg 2 p 1 sätestab, et kaitsjal on õigus osaleda menetluses koos menetlusaluse isikuga või iseseisvalt. Menetluses osalemine hõlmab tingimata ka kaebusest loobumise õigust. Kaebuse esitanud isikuks on kaitsja M. Tiirik, menetlsualune isik ei ole ise kaebuse esitanud. VTMS § 127 lg 1 sätestab, et just kaebuse esitanud isikul on õigus kaebusest osaliselt või täielikult loobuda. Menetlusaluse isiku nõusolek kaitsja esitatud loobumise avaldusele ei ole menetluslikult vajalik. Seega, kontrollides menetlusaluse isiku taotlusest tulenevalt kaebuse esitamisest loobumise avaldust, jõuab kohus järeldusele, et kaebusest on loobunud volitatud isik ehk lepinguline kaitsja ning loobumise ja selle lahendamise käigus menetlusõiguse rikkumist tuvastatud ei ole. Kohus märgib, et isegi kui jätta kõrvale kaebusest loobumise, Viru Maakohtule 15.05.2008 esitatud kaebus kohtuvälise menetleja otsuse peale oli esitatud seadusega ettenähtud 15-päevase tähtajast väliselt. Kohus veel kord tuletab meelde, et ”Vastavalt VTMS § 114 lg 4, kaebus üldmenetluses tehtud otsuse peale esitatakse maa- või linnakohtule 15 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtuvälise menetleja otsus on menetlusosalisele kohtuvälise menetleja juures kättesaadav.“ . Kaebuses esitatakse 15- päevase tähtaja jooksul alates otsuse kättesaadavusest ( antud juhul kaebuses pidi olema esitatud kuni 06.03.2008, kuna väärteoprotokollis on otsuse kärresaadavuse kuupäevaks märgitud 20.02.2008). Asjaolu, et menetlusalune isik sai kohtuvälise menetleja otsusest 13.05.2008 teada selle kättesaamisel, ei tähenda, et isikul tekkib automaatselt õigus esitada kaebus 15 päeva jooksul alates otsuse kättesaamisest. Sel juhul tuleb taotleda kaebuse esitamise tähtaja ennistamist, ja kui ennistamise taotluses viidatakse isiku identiteedi vargusele ja selle väärkasutamisele väärteomenetluse käigus, siis võib kohus tõsiselt kaaluda tähtaja ennistamine.

15.05.2008 kohtule esitatud kaebus ja selles sisalduv taotlus kaebuse esitamise tähtaja ennistamiseks on maakohtuniku 17.12.2008 määrusega jäetud läbi vaatamata ja antud kohtumäärus on jõustunud. Seega, ei pea kohus menetluslikult põhjendatuks sama kaebust ja sama ennistamistaotlust testkordselt läbi vaadata. 15.05.2008 esitatud kaebuse kohta on menetluslik otsustus tehtud – jäetud läbi vaatamata kaebusest loobumise tõttu.

3 Uues, 30.03.2009, kohtule esitatud avalduses kaebuse esitamise tähtaja ennistamise kohta ei ole viidatud, miks kaebus ei olnud esitatud seaduses ettenähtud tähtaja jooksul - alates 20.02.2008 kuni 06.03.2008. Arutletakse menetlusaluse isiku ja tema endise kaitsja tekkinud arusaamatuste üle, mis kaebuse esitamise tähtaja ennistamise vaatenurgalt ei ole tähtis ega tulemuslik. Samuti ei ole kohtule esitatud kaebus kohtuvälise menetleja otsuse peale. Taotletakse lugeda tühiseks eelnev kaebusest loobumine. Kohus märgib, et selline taotlus ei tugine mitte millelegi. Seadus ei näe ette varasemalt esitatud loobumise tühiseks lugemist. 15.05.2008 esitatud kaebusest on loobutud ja see on lõplik, sellele viidata ei ole enam põhjendatud. Samuti ei põhine seadusel isiku taotlus taastada tema juhtimisõigust. Sest kohtul puudub pädevus juhtimisõiguse taastamiseks, vaid kohtuvälise menetleja otsuse tühistamine määratud lisakaristuse osas on võimalik kohtu poolt ja seda kohtumenetluse käigus kas kirjalikus (VTMS 120 alusel) või kohtuistungi menetluses. Täitemenetluse peatamist võib tõesti taotleda Täitemenetluse seadustiku §-le 45 tuginedes, selline taotlus võib olla esitatud koos põhikaebusega.

Küll aga võib menetlsualune isik või tema kaitsja esitada kohtuvälise menetleja otsuse peale uue kaebuse koos taotlusega kaebuse esitamise tähtaja ennistamiseks. Kohtu arvates, seadusest tulenevaid piiranguid selleks ei ole. Ainult et kaebus ja tähtaja ennistamise taotlus peavad olema piisavalt ja veenvalt põhistatud ja vastama VTMS § 115 nõuetele.

Tähtaja ennistamise küsimuse lahendamisel tuginevad kohtud Riigikohtu väljakujunenud seisukohale, mis on väljendatud H.S. väärteoasjas tehtud lahendis nr 3-1-1-144-03 (RT III 2004,2,20): „ 7. Tulenevalt VTMS § 38 lg-st 1 järgitakse väärteomenetluses menetlustähtaja ennistamisel kriminaalmenetluse sätteid. Seetõttu tuleb ka kõnealusel juhul määruskaebuse esitamise tähtaja ennistamise küsimuse lahendamisel juhinduda KrMK § 86 lg-st 1, mille kohaselt kohus ennistab mõjuval põhjusel möödalastud tähtaja. 8. Riigikohtu kriminaalkolleegium kordab oma varasemat seisukohta, et kaebetähtaja ennistamisel mõistetakse mõjuva põhjusena sellist objektiivset takistust, mis tegi isikul võimatuks kaebuse tähtaegse esitamise. Siia kuuluvad nii isikuvälised asjaolud - loodusõnnetus, transpordi- või sidehäire jms, kui ka isikuga vahetult seotud asjaolud - raske haigus, ajutine vaimutegevuse rike jms (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi määrus kriminaalasjas nr 3-1-1-77-98, RT III 1998, 21, 211)…“

Ühtlasi kohus märgib, et isiku identiteedi varguse ja selle väärkasutamise põhjendatud kahtluse puhul võib kohus kalduda kaebuse esitamise tähtaja ennistamisele.

Kohtumenetluses tehtud poole taotluse lahendamise määrus, sealhulgas tähtaja ennistamise või ennistamata jätmise määrus on lõplik ja vastavalt VTMS § 191 p 7 edasikaebamisele ei kuulu.

Ülaltoodu alusel ning juhindudes KrMS § 172 lg 1 kohtunik

M ä ä r a s:

4

Jevgeni Suija taotlus kaebuse esitamise tähtaja ennistamiseks jätta rahuldamata.

Määruse ärakiri saata Jevgeni Suijale.

Määrus edasikaebamisele ei kuulu VTMS § 191 p 7 alusel.

Kohtunik Inna Kirsipuu