1-16-8584/22 · Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

1-16-8584

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tallinna Ringkonnakohus

Määruse tegemise aeg ja koht 16.veebruar 2017. a., Tallinn

Kohtuasja number 1-16-8584

Kohtunik Meelika Aava Apelleeritud kohtuotsus Harju Maakohtu 25. jaanuari 2017. a otsus G.K süüdistuses KarS § 121 lg 2 p 2,3 järgi, üldmenetluses Apellatsiooni esitaja

Süüdistatav G.K (ik. XXX) kaitsja vandeadvokaat Leelo Viil, määruskaebus RESOLUTSIOON

Jätta süüdistatava G.K kaitsja Leelo Viili määruskaebus Harju Maakohtu

25.jaanuari 2017. a kohtuotsusega väljamõistetud menetluskulude peale läbi vaatamata ja tagastada. Edasikaebamise kord Määruse peale võib süüdistatav advokaadist kaitsja vahendusel esitada määruskaebuse Riigikohtule

15 päeva jooksul Tallinna Ringkonnakohtu kaudu alates päevast, mil menetlusosaline sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Harju Maakohus kuulutas 25.01.2017. a resolutiivotsuse, millega tunnistas süüdi G.K KarS § 121 lg 2 p 2, 3 järgi ja karistas teda vangistusega 2 aastat ja 6 kuud. KarS § 73 lg 1 alusel määras kohus, et mõistetud karistust ei pöörata täitmisele kui G.K ei pane 1-aastase katseaja jooksul toime uut kuritegu.

2. Kohus mõistis süüdistatavalt G.K-lt sama otsusega välja KrMS § 175, § 179 ja § 180 alusel menetluskuludena riigituludesse sundraha 705 eurot, kaitsjatasu 1152 eurot ja kannatanu esindaja õigusabikulud 1056 eurot. Kokku menetluskulud 2913 eurot, mis tuleb süüdistataval tasuda ositi kohtuotsuse jõustumisest arvates 12 kuu jooksul.

3.Maakohtu otsuse peale esitas määruskaebuse süüdistatava G.K kaitsja vandeadvokaat Leelo Viil, kes vaidlustab kohtuotsust G.K-lt välja mõistetud menetluskulude osas, kuna G.K ei nõustu täies ulatuses menetluskulude väljamõistmisega. Kaitsja leiab, et G.K-lt välja mõistetud menetluskulude summa on suur ning kuna maakohus

on andnud G.K-le võimaluse tasuda menetluskulud 12 kuu jooksul, on seega maakohus

tuvastanud tasumist raskendavate asjaolude esinemise. Samas ei ole kohus piisaval määral arvestanud raskendavate asjaolude esinemisega, kuivõrd ei pidanud võimalikuks menetluskulude osaliselt riigi kanda jätmist.

Kuigi G.K töötab, on tema töötasu viimaste aastate jooksul olnud väike – miinimumi

lähedane. Samuti tuleb arvestada lapse ülalpidamiskohustusega. Süüdistataval puudub võimalus tasuda menetluskulud oma sissetulekute ja vara arvelt. Kokkuvõtvalt leiab kaitsja et G.K-lt on põhjendamatult mõistetud välja menetluskulud täies ulatuses. Seega tuleb G.K-lt välja mõistetud menetluskulude osas maakohtu otsus tühistada ja jätta osaliselt menetluskulud riigi kanda. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED JA SEISUKOHT 4. Ringkonnakohus, tutvunud maakohtu otsusega ja selle peale esitatud määruskaebusega, leiab, et esitatud määruskeabus tuleb jätta läbi vaatamata. KrMS § 189 lg 3 sätestab, et kui kriminaalmenetluse kulude hüvitamine on ette nähtud kohtuotsuses,

võib selle vaidlustada kohtuotsusest eraldi käesoleva seadustiku 15. peatüki kohaselt, s.o

määruskaebekorras. Seega on võimalik kasutada alternatiivseid kohtukaebe teid kohtuotsuses

lahendatud menetluskulude hüvitamise vaidlustamiseks. Riigikohus on lahendis 3-1-1-44-15 möönnud, et seadusandja ei ole aga selgitanud nende erinevate teede valikukriteeriume.

Määruskaebuse saab KrMS § 387 lg 1 kohaselt esitada 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Seda on märkinud edasikaebekorras ka Harju Maakohus 25.01.2017. a resolutiivotsuses. Samas tuleb tähelepanu pöörata sellele, et tegemist

on resolutiivotsusega, milles puuduvad põhjendused, sh põhjendused menetluskulude väljamõistmisele. Seega puuduvad tingimused otsuse, sh menetluskulude, sisuliseks vaidlustamiseks. Kuna määruskaebuse esitamisel seadus ei sisalda nõuet kaebeõiguse kasutamise soovist teavitada, on Riigikohus lahendis nr 3-1-1-44-15 p-s 8 asunud seisukohale, et resolutiivotsuse puhul, olukorras kus

soovitakse vaidlustada otsust vaid menetluskulude osas, st. määruskaebemenetluses, tuleb siiski

kohustuslikus korras 7 päeva jooksul esitada apellatsiooniteade. Apellatsiooniteate esitamine ei kohusta kohtumenetluse poolt pärast otsuse põhistustega tutvumist apellatsiooni esitama ega piira seega võimalusi vaidlustada tervikotsust vaid menetluskulude osas määruskaebe korras. Sellisel juhul saab kohus vormistada motiveeritud kohtuotsuse, et luua tingimused otsuse sisuliseks vaidlustamiseks, sh. menetluskulude sisuliseks vaidlustamiseks.

Käesoleval juhul esitas kaitsja L. Viil Harju Maakohtu 25.01.2017. a otsusele määruskaebuse

09.02.2017. a, s.o KrMS § 387 lg-st 1 tuleneva kaebetähtaja jooksul, jättes eelnevalt apellatsiooniteate 7-päevase tähtaja jooksul maakohtu resolutiivotsuse peale esitamata. Seetõttu ei ole maakohus koostanud ka motiveeritud otsust ning ringkonnakohtul puudub käesoleval juhul võimalus määruskaebuse sisuliseks läbivaatamiseks resolutiivotsuse pinnalt. KrMS § 319 lg 1 kohaselt teatatakse apellatsiooni kasutamise soovist otsuse teinud kohtule 7 päeva jooksul ning § 326 lg 2 p-st 2 tulenevalt jätab kohtunik apellatsiooni läbi vaatamata ja tagastab selle apellandile kui apellant ei ole käesoleva seadustiku § 319 lg-s 1 ettenähtud tähtaja jooksul teatanud 2(3)

otsuse teinud kohtule kirjalikult apellatsiooniõiguse kasutamise soovist, kui sellest teatamine on kohustuslik. Ringkonnakohus, juhindudes eelviidatud Riigikohtu lahendis märgitust, leiab, et G.K kaitsja

oleks pidanud Harju Maakohtu otsuse resolutiivosa kuulutamise järgselt 25.01.2017. a, esitama esmalt 7-päevase tähtaja jooksul apellatsiooniteate selle kohta, et soovib vaidlustada maakohtu otsust vähemalt menetluskulude osas ning alles maakohtu motiveeritud otsuse saamise järgselt oleks olnud

võimalik vaidlustada määruskaebekorras menetluskulude väljamõistmine. Kaitsja aga ei esitanud apellatsiooniteadet 7-päeva jooksul. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist otsuse teinud kohtule 7-päeva jooksul teatamise kohustuse näol on tegemist absoluutse nõudega, mille täitmata jätmine või hilinenud täitmine toob endaga kaasa apellatsiooni läbi vaatamata jätmise.

5. Eeltoodu alusel ja juhindudes KrMS § 319 lg-st 1 ja § 326 lg 2 p-st 2, on ringkonnakohus seisukohal, et süüdistatava G.K kaitsja määruskaebus tuleb jätta läbi vaatamata. /allkirjastatud digitaalselt/ 3(3)