1-12-12169/92 · Viru Maakohus Rakvere kohtumaja

1

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Viru Maakohus Määruse aeg ja koht

16. veebruar 2017, Rakvere kohtumajas Kohtuasja number 1-12-12169 Kohtunik Anu Ammer Kohtuistungi sekretär Kätlin Koidumäe

Prokurör

Enn Pustak Tõlk

Kohtuasi Svetlana Tarasova

Viru Vangla materjalid P.G vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks

Süüdimõistetu

P.G, i.k. XXX, kannab karistust Viru Vanglas, elukoht vabanemisel xxxx : Karistuse kandmise algus 12.07.2012 ja lõpp 12.07.2017.

Kohtuasja läbivaatamise aeg 14.02.2017, videokohtuistungil Kohtumääruse õiguslik alus KarS § 76; KrMS § 426, § 383, § 384 ja § 387.

RESOLUTSIOON

Jätta P.G enne tähtaega vangistusest tingimisi vabastamata.

Edasikaebamise kord

Kohtumäärusele on õigus esitada määruskaebus Viru Maakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama.

Kohtumääruse väljatrükk saata Viru Vanglale, prokurörile ja

P.G-le. Asjaolud Viru Vangla esitas 24.01.2017 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava P.G vangistusest tingim

isi enne tähtaega vabastamiseks.

2

P.G on süüdi tunnistatud Viru Maakohtu 17.01.2013 otsusega lühimenetluse korras KarS § 121, § 200 lg 2 p 4,9 ja § 266 lg 1 järgi KarS § 64 lg mõistis

ning

1 kohaldamisega kohus talle karistuseks 3 aastat vangistust lugedes kergema karistuse kaetuks raskemaga. liit KrMS § 238 lg 2 alusel vähendas kohus mõistetud karistust ühe kolmandiku võrra ning mõistis P.G-le karistuseks 2 aasta usel suurendas t vangistust. KarS § 74 lg 5 ja § 65 lg 2 al

kohus mõistetud karistust Viru Maakohtu 29.10.2010 otsusega mõistetud karistuse

ärakandmata osa, s.o. 2 aastat 8 kuud vangistust ning Viru Maakohtu 06.12.2010 otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o. 4 kuud vangistust, võrra ja mõistis P.G-le

lõplikuks ärakandmisele kuuluvaks liitkaristuseks 5 aastat vangistust. Karistuse kandmise alguseks luges kohus 12.07.2012.

Arvestades kinnipeetava ohtlikkuse taset ning uue kuriteo toimepanemise tõenäosust ei toeta Viru Vangla P.G vabastamist. tingimisi ennetähtaegset

Kohtuistung

P.G taotles enda tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Kinnipeetava sõnul plaanib ta vanglast vabanedes asuda

tööle samasse kohta, kus ta avavanglas viibides praegugi töötab. Kinnitas, et alkoholi suhtub täiesti negatiivselt, tegeleb spordiga ja käib tööl ning sellest kõigest

talle piisab. Selgitas, et pereliikmed ja lähedased on küll kriminaalkorras karistatud, kuid ta jätkab nendega suhtlemist, sest pere on pere. Elama asub esialgu xxxx, kuid hiljem tahab kolida xxxx

töökohale lähemale.

Prokurör asja arutamisest osa ei võtnud, kuid on esitanud kohtule kirjalikult oma seisu

koha, mille kohaselt prokuratuur kinnipeetava ennetähtaegset vabastamist ei toeta. Prokurör märgib, et varasematest karistustest ei ole kinnipeetav järeldusi teinud, mis annab aluse kahelda tema seadusekuulekuses ennetähtaegse vabanemise korral. Prokurör

lisab, et tegemist on kuuel korral kriminaalkorras karistatud isikuga, kes kannab karistust esimese astme kuriteo eest ning

kuritegude dünaamika on muutunud raskemaks. Prokurör juhib kohtu tähelepanu ka

kinnipeetava ohtlikkusele.

Kohtumääruse põhjendused

Kohus, tutvunud asja materjalide ning kinnipeetava ning prokuröri seisukohaga ära kuulanud leidis, et taotlus ei ole põhjendatud ega kuulu rahuldamisele.

Vastavalt KarS § 76 lg 4 tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab

kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine.

P.G on olnud seaduskuulekas: kehtivad distsiplinaarkaristused käitumine vanglas puuduvad. as nr Vastavalt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 02.11.2006 määrusele kohtuasj 3-1-1-91-06 on vangistusest ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks vangistatu

õiguspärane käitumine. Käesoleval juhul on see tingimus täidetud. Kohus leiab aga, et eelnimetatu on küll oluliseks, kuid mitte otsustavaks tingimuseks kinnipeetava isikuomaduste üle otsustamisel.

3

Kinnipeetav on kriminaalkorras karistatud kuuel korral, vanglas viibib teist korda, seega ei ole

uute kuritegude toimepanemine olnud juhuslik ning arvestades kinnipeetava kriminaalset

käitumist, ei ole tema puhul tegemist õiguskuulekusele orienteeritud isikuga.

Kuritegude dünaamika on muutunud raskemaks: varasemalt on isikut karistatud väljapressimise, varguse

ning joobes juhtimise eest, kuid käesolevat karistust kannab röövimise, omavolilise sissetungimise ning kehalise väärkohtlemise eest. Soodusteguriks on alkoholi tarvitamine.

Kriminaalhooldusametniku arvamusest nähtub, et vabanemisjär kinnipeetav asuks gselt elama

ema juurde. K on kinnipeetava emale odukülastuse käigus välja selgitanud, et tegemist on kuuluva 3-toalise korteriga, kus käesoleval ajal elab omanik koos lapselapsega. Seega on isikul olemas kindel elukoht, mis on kinnipeetava ennetähtaegse vabastamise vältimatuks eelduseks.

Samuti on isikule garanteeritud töökoht xxxx, mis on oluline isiku iseseisva majandusliku toimetuleku aspektist lähtudes. Töökohta garanteeriva ettevõtte juhataja kinnitusel on P.G

näol tegemist tööka ning mõtlemisvõimelise isikuga, kes saab hakkama erinevate tööülesannete ja seadmetega ning kellega erimeelsused ning konfliktid puuduvad.

Oluline on ka asjaolu, et isik on vangistuses läbinud sotsiaalprogrammid „Eluviisitreening“,

„Viha juhtimine“, osalenud Corrigo tugigrupis, alates 15.03.2016 on paigutatud

avavanglaosakonda ning alates 09.06.2016 on hõivatud tööga väljaspool vanglat. Kohus on seisukohal, et leebemale kinnipidamisrežiimile üleviimine ning väljaspool vanglat töötamise võimaldamine viitab usaldusele ja kinnipeetava käitumises toimunud positiivsetele muutustele.

Positiivseks ja mit P.G

te vähetähtsaks peab kohus ka lähedasi suhteid

pereliikmetega (ema, isa ning õed), suheldakse telefonitsi, käiakse kokkusaamistel. Ema on valmis poega vabanemisel materiaalselt toetama.

Samas

, et arvestades P.G korduvkaristatust, on tema ei saa märkimata jätta suhtlusringkonnas ilmselgelt kriminaalse taustaga inimesi. Ka on kriminaalkorras karistatud kinnipeetava vanemad, kusjuures kuriteo kaasosaliseks on osutunud ka kinnipeetava isa. Kohus

on seisukohal, et kriminaalse taustaga isikutega suhtlemine ei soodusta kinnipeetava

taasühiskonnastumist ning seda olukorras, kus kuriteod on toime pandud grupis ning kinnipeetav on mõjutatav.

P.G on probleeme alkoholi tarvitamisega, mida saab pidada uue kuriteo

toimepanemise riskifaktoriks. Märkimist väärib, et enamus kuritegusid on sooritatud

alkoholijoobes . Ka on isik varasemalt tarvitanud , mil isik on käitunud vägivaldselt

narkootikume. Kohus on seisukohal, et juhul, kui isik ei suuda vabaduses hoiduda

sõltuvusainete tarvitamisest, siis võib ta üritada leida

kriminaalseid lahendusi majandusliku

olukorra parandamiseks ja seda olukorras, kus isik on varem kuritegusid toime pannud majandusliku kasu saamise eesmrägil. Vangla hinnangul on kinnipeetaval suuri raskusi tulude

ja kulude tasakaalus hoidmisega. Kuna enne vangistust elas P.G koos ema ja vanaemaga ning ei pidanud tegelema majandamisprobleemidega, siis on tema majandusliku toimetuleku oskus puudulik. Seisuga 29.12.2016 on isikul tasumata võlanõudeid 3350,55 eurot.

Vangla hinnangul on üldise korduva kuriteo toimepanemise tõenäosus kahe aasta jooksul 45

% ning vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus kahe aasta jook

sul 59%, mis on keskmisest kõrgem näitaja.

4

Vangla iseloomustuse kohaselt P.G oma tegude tagajärgedele ei mõtle, käitub sageli impulsiivselt, arvestab üksnes enda hetkevajadustega, alkoholijoobes on mõjutatav ning

võib käituda vägivaldselt. Isik e suuda järgida ühiskonnas lab kriminaalses subkultuuris ega kehtivaid norme ning reegleid. Probleemide lahendamise oskus on puudulik.

Kinnipeetav on varem rikkunud kriminaalhoolduse nõudeid pannes katseajal toime uue kuriteo.

Seega varasem tingimuslik karistus ei ole P.G-le positiivset mõju avaldanud. Kohtul puudub veendumus, et antud juhul on karistuse eesmärgid saavutatud ja kinnipeetav

suudab ennetähtaegse vabanemisega kaasnevaid käitumiskontrolli nõudeid ja võimalike lisakohustusi täita.

Kohus on ka seisukohal, et P.G puhul on tegemist kõrge käitumiskontrollist kõrvalehoidumise riskiga, mistõttu ei ole kriminaalhoolduse ajal võimalik tema ohtlikkust ühiskonnas alandada.

Kohus leiab, et süüdimõistetu võimalused vabanemisel (elu ja töökoha - olemasolu ning

lähedase toetus) ning käitumine karistuse kandmise ajal (distsiplinaarkaristuste puudumine,

avavanglas viibimine ning väljaspool vanglat töötamine) ei kaalu üles tema käitumist enne vangistusse sattumist ja isikul tuleb karistuse kandmist jätkata vangistuses.

Kohus märgib, et kontrollitud keskkonnas käitumises küll märgata selle on kinnipeetava mõningast paranemist, kuid seda ei saa pidada piisavaks järeldamaks isiku muutumist. Jätkates

karistuse kandmist vanglas on süüdimõistetul võimalik õestada, et positiivsed muutused t on püsivad ja tagasilangusi ei esine.

Kohus lisab täiendavalt, et isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest

vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid

toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaega vabastamine isikule garanteeritud.

/allkirjastatud digitaalselt/

Anu Ammer Kohtunik