1-16-11535/20 · Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tallinna Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht 16. veeebruar 2017, kirjalik menetlus Kriminaalasja number 1-16-11535 (162301046625) Kohtukoosseis Urmas Reinola, Meelika Aava, Pavel Gontšarov Vaidlustatud kohtuotsus Harju Maakohtu 2. veebruari 2017

otsus lühimenetluses Määruskaebuse esitaja s (isikukood: , viibib XXX üüdistatav H.

Q vahi all Tallinna Vanglas).

RESOLUTSIOON Jätta H.

väljamõistetud menetluskulude Q kaebus temalt kohtuotsusega ajatamise taotluses kui ilmselt põhjendamatu läbi vaatamata.

Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooks

ul Tallinna Ringkonnakohtu kaudu alates päevast, mil menetlusosaline sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Süüdistataval on määruskaebuse esitamise õigus advokaadist kaitsja

vahendusel.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK 1. Harju Maakohtu 2. veebruari 2017 tunnistati otsusega lühimenetluses H. süüdi Q KarS § 113 lg 1 järgi KrMS § 238 lg 2 kohaselt vähendati ja karistati vangistusega 9 aastat. mõistetud karistust 1/3 võrra ja mõisteti ärakandmisele kuuluvaks karistuseks vangistus 6 aastat. KarS § 68 lg 1 alusel loeti karistuse kandmise alguseks kahtlustatavana kinnipidamise päev, s.o 03.10.2016. VÕS § 1043 ja KrMS § 310 lg 1 alusel mõisteti H. lt välja Q-

kasuks MA 660,73 eurot. Menetluskuludena mõisteti H. lt välja Q- riigituludesse joobeseisundi tuvastamise tasu 35 eurot, surnu kohtuarstliku ekspertiisi tasu (akt nr 16E- kaitsjatasu 696 PõS0047/516) 343 eurot, eurot, lukuabi tasu 70 eurot ja sundraha 1175 eurot. Menetluskulud tuleb tasuda

H. l Q- KrMS § 180 lg 3 alusel ositi 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest, igakuiselt tuleb tasuda vähemal s kuupäev Rahaliste nõuete ies ulatuses tähtaegselt t 193,25 eurot 28.-k aks.

tä tasumata jätmise korral suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile

täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. 2. kohtuotsusega

2319 eurot. Menetluskuludena mõisteti H. lt välja riigituludesse kokku Q-

Kohus märkis, et ei ole kohtule esitanud tõendeid, mis annaksid alust veendumusele, H. Q

2(3) et tema varaline seisund ei võimalda tal kohtuotsusega välja mõistetud menetluskulusid tasuda täies ulatuses.

H. ega tema kaitsja ei ole esitanud kohtule tutvumiseks ega kohtueelses Q menetluse prokurörile ühtegi tõendit, mis annaksid kohtule aluse menetluskulude osaliselt riigi kanda jätmise Kohus rõhutas sedagi vabatahtlikult kuritegu toime pannes pidi ks. , et

H.Q olema teadlik, et kuriteo toimepanemise ning kriminaalasja menetlemisega kaasnevad vältimatult tema enda kanda jäävad menetluskulud. Menetluskulusid välja mõistes arvestas kohus asjaluga, et kinnipidamisasutuses on kohtuotsuse täitmine menetluskulusid puudutavas osas raskendatud, kuna kinnipidamisasutuses viibiva süüdimõistetu töötamise võimalus on piiratud, samas ei saa välistada, et süüdistataval

a priori osutub võimalikuks teenida tulu ka vanglas viibimise ajal kohustatud töötama . Kinnipeetav on ja H. puhul . Q VangS § 37 lg 2 sätestatud asjaolusid kohus ei tuvastanud Arvestades, et

lisaks menetluskuludele veel tsiviilhagi 660,73 H. -l Q on kohustus hüvitada eurot, leidis kohus, et seaduses sätestatud 30 päevane tasumistähtaeg on ilmselgelt liialt lühike, mistõttu võimaldati H. l tasuda menetluskulud KrMS § 180 lg 3 alusel ositi 12 kuu Q- jooksul alates kohtuotsuse

jõustumisest, igakuiselt vähemalt 193,25 eurot. MÄÄRUSKAEBUS 3. vaidlustab Süüdistatav ringkonnakohtule esitatud määruskaebuses (pealkirjastatud apellatsioon) maakohtu otsuse osas. Leiab, et sissetulekute puudumine temalt väljamõistetud menetluskulude ei võimalda tal käesoleval ajal väljamõistetud menetluskulusid

maksegraafiku alusel tasuda. Palub määrata, et ta saaks menetluskulud tasuda peale karistuse ärakandmist 12 kuu jooksul.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED JA SEISUKOHT 4. Kriminaalmenetluse

kulude hüvitamine otsustatakse KrMS § 189 lg 2 kohaselt kohtumäärusega või kohtuotsusega. KrMS § 189 lg 3 kohaselt, juhul kui kriminaalmenetluse kulude hüvitamine on ette nähtud kohtuotsuses, võib selle vaidlustada kohtuotsusest eraldi KrMS 15. peatüki kohaselt, mis

näeb ette määruskaebuse lahendamise menetluse. Eelnevast lähtudes kuulub

H.Q apellatsioon lahendamisele kui määruskaebus menetluskulude peale, mida süüdistataval on õigus esitada ka lühimenetluses ja milline menetlus ei too endaga kaasa süüdistatavale uusi menetluskulusid. KrMS § 390 lg 1 kohaselt järgitakse määruskaebuse läbivaatamisel KrMS 11. või 12. peatüki sätteid, arvestades 15. peatükis sätestatud erisusi. KrMS § 326 lg 3 (11. ptk) lubab ringkonnakohtul jätta apellatsiooni määrusega läbi vaatamata ka juhul, kui kriminaalasja arutav kohtukoosseis -st 1 üksmeelselt leiab, et see on ilmselt põhjendamatu. Tulenevalt KrMS § 390 lg kehtib KrMS § 326 lg s 3 ringkonnakohtule antud õigus ka määruskaebuse põhjendatuse üle - otsustamisel.

5. Esitatud kae taotleb H. temalt kohtuotsusega Q busest nähtuvalt

väljamõistetud menetluskulude karistuse kandmiselt vabanemist 12 kuu jooksul. tasumise võimaldamist pärast Kohtukolleegium, tutvunud kriminaalasja materjalide ning esitatud määruskaebusega, leiab üksmeelselt, et määruskaebus on ilmselt põhjendamatu, perspektiivitu ning tuleb sellest tulenevalt jätta läbi vaatamata (RKKKo nr 3-1-1-55-07). Riigikohtu kriminaalkolleegium on leidnud, et sellisena tuleb käsitada apellatsiooni, milles esitatud argumendid ei ole konkreetse kriminaalasja lahendamise seisukohalt õiguslikult relevantsed ega anna seetõttu ühelgi juhul alust esimese astme kohtuotsuse või selles esitatud järelduste muutmiseks. Küsimus, kas esitatud apellatsioon on ilmselt põhjendamatu KrMS § 326 lg 2 teise lause tähenduses, tuleb ringkonnakohtul lahendada iga kriminaalasja pinnalt eraldi, arvestades kaebuses esitatud argumentide asjakohasust (RKKKo nr 3-1-1-96-09). Kui apellandi väited ei ole õiguslikult asjakohatud, peab ringkonnakohus KrMS § 326 lg 2 teisest lausest juhindumist eriti põhjalikult kaaluma, lähtudes konkreetse asja eripärast.

3(3) Õiguslikult asjakohase taotluse ja põhjendustega apellatsiooni läbi vaatamata jätmine on võimalik eeskätt siis, kui maakohtu otsus on kooskõlas kohtupraktikas selgelt ja üheselt kujunenud seisukohtadega ning ringkonnakohus ei pea vajalikuks kohtupraktikat muuta. Apellatsiooni läbi vaatamata jätmine on seega võimalik juhul, kui juba eelmenetluses selgub, et apellatsioonil puudub ilmselgelt edulootus ehk tegemist on perspektiivitu apellatsiooniga. Kohtukolleegium leiabki, et esitatud määruskaebusel puudub edulootus ehk antud juhul on tegemist perspektiivitu taotlusega. Maakohus on vaidlustatud otsuses kohaselt kuuluvad märkinud, et KrMS § 180 lg 1 menetluskulud hüvitamisele süüdimõistetu poolt. Tulenevalt KrMS § 180 lg st 3 võib kohus

- menetluskulude hüvitamise otsustust tehes jätta osa menetluskuludest riigi kanda, arvestades süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid. Samuti võib kohus määrata, et kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi, võimaldades tasuda menetluskulusid 30 päevasest

tähtajast pikema tähtaja jooksul. Kehtiv kohtupraktika on jätkuvalt seisukohal, et kui süüdistatav taotleb menetluskulude tasumisest osalist vabastastamist või tasumise ajatamist varatuse tõttu, lasub tal kohustus esitada sellekohaseid tõendeid või vähemalt taotleda kohtult vastava teabe väljanõudmist. H.

Q prokuratuurile ega kohtule oma varatuse tõendamiseks tõendeid esitanud ei ole. Seega sõltumata

sissetuleku võimalikust vähesusest kinnipidamisasutuses on süüdistataval võimalik vangistuse tingimustes menetluskulusid tasuda ning nagu nähtub maakohtu otsusest, on maakohus arvestanud asjaoluga, et süüdistatavale mõistetakse reaalne vangistus ning seda silmas pidades on talle gi võimaldatud menetluskulude hüvitamist 1 aasta jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest.

6. Kohtukolleegium peab vajalikuks siinjuures osundada ka Riigikohtu lahendi nr 3-1-1-120-12 ple 7, kus kõrgeima astme kohus selgitas, et menetluskulude tasumise ajatamisega seonduvas osas on asjassepuutuv KrMS § 423, mis sätestab, et kriminaalmenetluse kulude ja muude rahaliste sissenõuete sissenõudmisel järgitakse kriminaalmenetluse seadustiku sätteid rahalise karistuse täitmisele pööramise kohta. Kuivõrd rahalise karistuse täitmisele pööramist reguleerib KrMS § 417, mille kolmandas lõikes viidatakse KrMS §-le 424, saab menetluskulude tasumist ajatada maksimaalselt kuni ühe aasta võrra. Seega tuleneb Riigikohtu selgitustest, et menetluskulusid on võimalik ajatada

kuni 1 aasta peale, mida maakohus

H. -lt menetluskulude Q väljamõistmises osas on ka teinud. tuleneb, et seaduslik alus võimaldada

Eeltoodust H. -l Q menetluskulusid tasuda karistuse kandmise järgselt - rahuldamiseks puudub.

7. Arvestades eeltoodut ei pea kohtukolleegium vajalikuks ega ka otstarbekaks alustada määruskaebemenetlust menetluskulude vaidlustamisega seonduvalt ja KrMS § 326 lg juhindudes - st 3 leiab üksmeelselt, et esitatud määruskaebus on ilmselt põhjendamatu, mistõttu tuleb see jätta

läbi vaatamata.

/allkirjastatud digitaalselt/

Urmas Reinola

Meelika Aava Pavel Gontšarov