1-16-6693/26 · Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

1

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tallinna Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 16. veebruar 2017, Tallinn Kriminaalasja number 1-16-6693 Kohtukoosseis Ivi Kesküla, Meelika Aava ja Orvi Tali Kriminaalasi J.J süüdistuses KarS § 201 lg 1 järgi Apelleeritud kohtuotsus Pärnu Maakohtu 15. detsembri 2016 otsus lühimenetluses

Apellatsiooni esitaja

Kaitsja Prokurör Indrek Kalda Süüdistatav

J.J , ik: XXX, varem kriminaalkorras karistamata,

tõkendit ei kohaldatud. Kaitsja Monica Meristo-Dmitrijev Asja läbivaatamise viis Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta Pärnu Maakohtu 15. detsembri 2016 aasta kohtuotsus kriminaalasjas nr 1 6693 J.J -16- süüdistusasjas muutmata.

2. Kaitsja apellatsioon jätta rahuldamata.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsust on võimalik vaidlustada kassatsiooni korras Riigikohtus 30 päeva jooksul. Süüdistataval on kassatsiooni esitamise õigus advokaadist kaitsja vahendusel.

2

SÜÜDISTUS:

1.

J.J süüdistatakse selles, et tema, olles MTÜ Läänemaa Suurperede Liidu juhatuse liige, omastas ajavahemikul 29.11.2013 kuni 28.08.2014 MTÜ Läänemaa Suurperede Liidu Swedbanki arveldusarvelt järgmised summad: 29.11.2013 a 60.-euro suuruses summas selgitusega väljamakse kütuse jaoks; 22.12.2013 a 60.-euro suuruses summas selgitusega väljamakse kütuse jaoks 26.12.2013 a 15.- euro suuruses summas selgitusega väljamakse kütuse jaoks; 12.04.2014 a 50.-euro suuruses summas selgitusega kütus; 26.06.2014 a 72.-euro suuruses summas selgitusega laagriraha; 29.07.2014 a 150.-euro suuruses summas selgitusega laagriraha; 02.08.2014 a 30.-euro suuruses summas selgitusega laagriraha; 20.08.2014 a 100.-euro suuruses summas selgitusega laagriraha; 26.08.2014 a 100.-euro suuruses summas selgitusega liidukoosolek; 28.08.2014 a 50.-euro suuruses summas selgitusega suvepäevad, millised summad kandis üle oma arveldusarvele Swedbankis ja kasutas neid isiklikuks otstarbeks.

Kokku omastas J.J talle usaldatud ja tema korralduses olevat MTÜ Läänemaa Suurperede Liidule kuuluvat vara 687 euro suuruses summas.

Samuti omastas ta MTÜ Läänemaa Lasterikaste Perede Liidu juhatuse liikmena Swedbanki arveldusarvelt 29.11.2013 a 100.00 eurose summa selgitusega väljamakse, mille kandis üle oma arveldusarvele Swedbankis ning ajavahemikul 04.05.2013 kuni 16.08.2013 MTÜ Läänemaa

Lasterikaste Perede Liidu sularahas tasutud liikmemaksud summas kokku summas 163,53 eurot, milliseid kasutas isiklikuks otstarbeks.

Seega pani J.J jätkuva kuriteona toime omastamise, s.o. valduses oleva võõra vallasasja ja isikule usaldatud muu võõra vara ebaseaduslikult enda kasuks pööramise, mis on kuriteona kvalifitseeritav KarS § 201 lg 1 järgi.

PÄRNU MAAKOHTU OTSUS:

2. Maakohus nnistas tu J.J süüdi KarS § 201 lg 1 järgi ja karistas vangistusega 3 (kolm) kuud.

KrMS § 238 lg 2 alusel vähendas J.J-ile mõistetud karistust 1/3 s.o 1 kuu

vangistuse võrra ning karistuseks luges 2 (kaks) kuud vangistust. Kohaldas KarS § 73 lg 1, 3 sätteid ja määras, et 2 kuulist vangistust ei pöörata täitmisele kui

J.J 12 (kaheteistkümne) kuulise katseaja jooksul ei pane toime uut tahtlikku kuritegu. Katseaja alguseks luges a, s.o 15. detsember 2016. a. kohtuotsuse kuulutamise päev

APELLATSIOON:

3. K

ohtuotsus on keeleliselt raskesti jälgitav ja kaootiline. 3.1. Apellant esitab kohtuotsuse lk 4-5 toodud tõendid ja järelduse, et tõenditega on ümber

lükatud J.J väide, et koheselt kui ELPL talle raha üle kanti, kandis tema selle -

ilt Läänemaa liidule tagasi. Leiab, et taoline järeldus on meelevaldne. Inimene ei vaata iga päev oma kontot ja seetõttu võisid ka ülekanded tagasi hilineda. Asjaolu et J.J kandis rahad üle ilma kellegi käsuta t , et tal puudus tahtlus raha omastada. õendab tema ütlusi

3

3.2 Apellant . märgib, et toimikus olevate tõenditega on tõendatud et J.J puudus tahtlus raha endale jätta vaid ta kasutas seda ajutiselt. Tegemist ei olnud eriti suurte summadega ja tal oli mõte kasutada seda kui laenu aga mitte raha omastada. Seega puudub tema teos KarS § 201 lg.1 ettenähtud koosseis.

3.3. apellandi arvates asjaolu, et kuna politseile avaldus tehti novembris ja Vähetähtis pole summad olid poolt juba varem tagastatud, siis ilmneb Liidu juhatuse pahatahtlikkus J.J ja vaenulikkus J.J suhtes kuigi teati et tal on ülalpidamisel alaealised lapsed ja sisuliselt

ei jäänud käitumise tagajärjel ära ühtegi üritustega keegi ei kannatanud reaalselt J.J kahju.

3.4. valt apellant leiab, et J.J t Kokkuvõt egudega pole realiseeritud KarS § 201 lg.1 ettenähtud koosseis.

Avalduse esitamise ajaks politseile oli ta laenatud raha tagastanud ja Liidul puudus kahju. Samas oli ju olemas raamatupidaja ja juhatuse liikmed kes oleksid saanud juba palju varem J.J käitumisele reageerida. See aga näitab et Liidus oli raamatupidamuslikkus mõttes korralagedus mis muidugi ei õigusta J.J poolset käitumist ja seda et ta poleks tohtinud raha kasutada. Samas kasutamine ei ole omastamine sest ta ju tagastas enamuse raha kui oli saanud suurelt liidult raha kätte.

3.5. .Kohus on leidnud et J.J pidi esmalt kasutama kulutuste katmiseks oma raha ja siis küsima raha tagasi ning kohus on viidanud mingile korrale. Missugusest korrast käib jutt ja kus see kirjas on, pole kohtuotsusest aru saada.

3.6. Ühegi tunnistaja ütlusega pole tõendatud J.J tahtlus raha omastada ja seda enda tarbeks kasutada ilma seda tagasi maksmata. Oleks olukord, et raha oli tagastamata kuriteo teate esitamse ajaks siis võiks olla jutt omastamisest.

3.7. Kohus on kohaldanud ebaõigesti materiaalõigust ja tulenevalt kohtupraktikast ei ole antud tegu õigesti kvalifitseeritud ning tegemist pole kuriteoga. Eeltoodu alusel palub t

ühistada Pärnu Maakohtu otsus 15.12.2016.a. Mõista J.J KarS § 201 lg.1 järgi õigeks. Apellant on nõus kirjaliku menetlusega.

PROKURÖRI SEISUKOHT:

4. Prokuratuur ei nõustu apellatsioonis märgitud seisukohtadega ning leiab, et J.J süüdimõistmine kriminaaltoimikus olevate ja kohtus uuritud tõendite alusel on põhjendatud.

Apellatsioonis ei ole toodud välja selliseid asjaolusid, mis annaksid aluse süüdimõistva kohtuotsuse

tühistamiseks. Üheks põhjenduseks on toodud see, et kohtuotsus on keeleliselt raskesti jälgitav ja kaootiline. Selle seisukohaga ei saa nõustuda. Maakohus on järginud antud asjas põhjendamiskohustust. Kohus on hinnanud kriminaalasjas olevaid tõendid ja kohtu arutluskäik tõendite hindamisel on kohtuotsuse lugejale jälgitav.

Maakohus tuvastas õigesti, et J.J kasutas tema jaoks võõrast vara MTÜ - Läänemaa Lasterikaste Perede Liidule ja MTÜ Läänemaa Suurperede Liidule kuuluvat vara nagu enda vara

, pöörates selle tahtlikult enda kasuks. Tema enda ütlused raha kasutamise ja enda kasuks pööramise kohta ei ole usaldusväärsed, kuna

ta on pika aja vältel kasutanud neid varasid nagu enda omasid, andnud summade

tagasimaksmise kohta selgitusi, mis ei lange kokku tegelike tagasimakse kuupäevade ja

4

summadega. Tagasimaksed on alanud alles 08.05.2014, kuid enne seda on ta alates 29. novembrist 2013 pika aja jooksul kasutanud mõlema MTÜ vara. Samuti on ta selgelt varjanud oma tegevust, kuna ei märkinud pangaülekannete selgitusteks mitte laenu, vaid muud selgitused. Samuti ei ole ta korraldanud nimetatud MTÜ-de tegevust

selliselt, et rahade kasutamine oleks selge ja läbipaistev ning on jätnud järelepärimistele vaatamata kuludokumendid esitamata.

Kord, millele kohus viitab, tuleneb ka J.J enda ütlustest. Samuti viitas sellele tunnistaja , et esialgu tuli tasuda oma rahast ja siis Eesti Lasterikaste Perede Liit (ELPL) MT

hüvitab selle kuluaruannete alusel, mida näitab ka kohtuotsuses kajastatud ELPL raamatupidamise arvestus. Need asjaolud, et hiljem süüdistatava poolt kuriteoga tekitatud kahju hüvitati, ei tee olematuks omastamist ning kannatanul oli õigus pöörduda kuriteoteatega politsei poole. Eeltoodu alusel leiab prokuratuur, et kaitsja ape

llatsioon tuleb jätta rahuldamata.

MTÜ LÄÄNEMAA SUURPEREDE LIIDU SEISUKOHT:

5. Esindajad nõustuvad täies mahus maakohtu otsusega. Kinnitavad, et liit ei ole kunagi J.J suhtes pahatahtlikult ega vaenulikult suhtunud. Nõustuvad kirjaliku menetlusega.

KRIMINAALKOLLEEGIUMI PÕHJENDUS JA JÄRELDUS:

6. Kohtukolleegium, tutvunud toimiku materjalidega, otsuse ja apellatsiooniga ning prokuröri

poolt esitatud seisukohaga, leiab, et maakohtu otsuse tühistamiseks seaduslikud alused puuduvad.

7. Kaitsja on . Seejuures on kaitsja leidnud, et kohtuotsus on raskesti jälgitav ja kaootiline

korranud tõendeid ja esitanud oma vastuväited maakohtu järeldustele

, kuid apellatsioonis puudub põhjendus milles otsuse mittejälgitavus , ja kaootilisus seisneb. Samuti ei ole kaitsja teinud viiteid maakohtu poolt rikutud õigusnormile, mis oleks kohtuotsuse tühistamise aluseks.

Riigikohtu kriminaalkolleegium on oma lahendites ( vt. nt. 3-1-1-43-05, 3-1-1-14-14) korduvalt selgitanud, et kohtuotsuse põhistatus tähendab seda, et kohtu siseveendumuse kujunemine peab olema kohtuotsuse lugejale jälgitav. Sisuliselt tähendab see, et kohtuotsuses tuleb ära näidata, millised asjaolud kohus tõendatuks luges ning millistele konkreetsetele tõenditele ja miks kohus seejuures tugines. Üldjuhul on kohtuotsuse põhistamise kohustuse rikkumine, sh näiteks kohtuotsuse põhistuse

ebapiisavuse korral või tuginemine ebaselgetele ja vastuolulistele seisukohtadele, käsitatav kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumisena KrMS § 339 lg 2 mõttes.

Vaidlustatud kriminaalasjas on maakohus ära näidanud tõendid, millele J.J

süüditunnistamine rajaneb. kooskõlas KrMS § 312 p s 2 sätestatuga Seejuures on kohus - põhjendanud, miks ei lugenud kohus usaldusväärseks J.J ütlusi koguulatuses. Kohus on

loogiliselt põhista ud seisukohti, milleni kohus tõendite hindamise tulemina jõudis n ja kolleegium leiab erinevalt apellatsiooni väidetest, et kohtuotsuse põhjendused on veenvad ja kohtu siseveendumuse kujunemine otsuse lugejale jälgitav. Kriminaalkolleegiumi hinnangul ei ole maakohus

tõendite uurimisel ja hindamisel kriminaalmenetlusõigust rikkunud. Kohtukolleegium peab vajalikuks märkida, et asjaolu, apellant ei nõustu maakohtu poolse kui

tõendite hindamisega ja tõendite analüüsist ning nende hindamisest tehtud järeldustega, ei

5

tähenda, et otsus pole jälgitav, et tõendeid hinnanud ebapiisavalt ja rikkunud maakohus oleks sellega menetlusõiguse norme.

Maakohtu otsuse ja esitatud apellatsiooni pinnalt pole kriminaalmenetlusõiguse normide rikkumine tuvastatav.

8. Kaitsja leiab, et J.J poolt rahade kandmine ilma kellegi Läänemaa liidule tagasi käsuta kinnitab tema ütlusi, et tal puudus tahtlus raha omastada. Tal oli mõte kasutada võetud , raha laenuna, kasutada seda ajutiselt. Summad olid J.J poolt juba avalduse tegemisel tagastatud. Kaitsja leiab, et J.J

teos puudub KarS § 201 ettenähtud koosseis.

Kolleegium märgib, et vaidlustatud kriminaalasjas on maakohtu poolt tuvastamist leidnud, et MTÜ Läänemaa Lasterikaste Perede Liidu( MTÜ LLPL) ja MTÜ Läänemaa Suurperede Liidu(

MTÜ LSPL) arvelduskontodel olev raha ja MTÜ LLPLi liikmemaks, oli J.J jaoks võõras vara. Selles osas igasugune vaidlus puudub.

Vaidlus puudub ka maakohtu poolt tuvastatus, et J.J kandis mõlema MTÜ arvelduskontodelt enda isiklikule arvelduskontole raha, samuti jättis ta enda valdusse sularahas

makstud MTÜ liikmemaksu raha ja kasutas nii enda arvelduskontole kantud kui ka temale sularahas antud liikmemaksu summasid enda tarbeks, st kasuks. pööras võõra vara enda

Kolleegium nõustub maakohtu poolt põhistatud järeldusega, et sularahas makstud liikmemaksude näol oli tegemist KarS § 201 ettenähtud valduses oleva võõra asjaga ja MTÜ

-

de arvelduskontol oleva raha näol oli tegemist J.J-ile usaldatud muu võõra varaga.

Eeltoodud järeldust ei ole kaitsja poolt ka vaidlustatud.

Samuti pole apellatsioonis esitatud vastuargumente maakohtu järeldusele, et võõra vara enda

kontole kandmine ja korjatud ja valduses olevate MTÜ liikmemaksude endale jätmine oli ebaseaduslik. Nii on apellatsioonis leitud, et J.J poleks tohtinud MTÜ-le kuuluvat raha kasutada.

Apellant märgib, et J.J arvates oli tegemist laenuga. Sellise seisukoha on esitanud

kaitsja ka maakohtus, kuid kohus on nimetatud väite otsuses tõendite analüüsi põhjal kummutanud. Kolleegium leiab samaselt maakohtuga, et J.J oli mittetulundusühingute juhatuse liige, kes oma tegevuses juhindus nii mittetulundusühingute seaduse sätetest, kui ka

ühingute endi põhikirjast. Mõlemas oli reguleeritud juhatuse liikme ja ühingu vaheliste tehingute tegemise kord. Maakohus on need otsuses välja toonud ja kolleegium ei pea neid vajalikuks korrata, vaid leiab, et juhatuse liikmena oli J.J nii seaduse kui ka põhikirja sätetest te , mistõttu pole laenu võtmise väide usutav. adlik

Samuti on maakohus isiklikule ümber lükanud arvele kantud võõra vara laenuna käsitamise

väite arveldusarvete väljavõtete ka andmetele tuginedes ja seda J.J enda poolt ülekannete põhjusena märgitu . Nimelt pole J.J ühegi ülekande juurde selgitusse alusel märkinud „ “ laen , vaid on sinna lisanud erinevaid põhjuseid nagu näiteks kütus, laagriraha jne. Sarnaselt maakohtuga leiab kolleegium, et selliste selgituste esitamine annab aluse järelduseks,

et J.J teadis ja sai aru, et võõra vara enda kasuks pööramiseks tal igasugune õigus puudus, et see on ebaseaduslik ja ta püüdis sellist ebaseaduslikku käitumist varjata. Käitumine antud võõrast , mida on J.J ka ise tunnistanud, kus ta kasutas nii kontole k

vara kui ka valduses olevat võõrast sularaha ka enda tarbeks, on hinnatav omastamistahte manifesteerimisena.

Nõustuda ei saa kaitsja väitega, et J.J käitumises puudub KarS § 201 koosseis kuna ta

vabatahtlikult tagastas raha. Nimelt on maakohus, tunnistajate ja eelkõige ühingute

6

raamatupidajate TK ja MT , kes oli raamatupidaja kuni 2013 lõpuni ütlustele tuginevalt tuvastanud, et juba 2013 algasid ja 2014 jätkusid probleemid sellega, et J.J, kasutades

liidu rahasid, ei esitanud nende kohta dokumente. Juba 2013 hakati temalt neid nõudma ja

selgitati, et liidu raha kulutamise kohta peab olema raamatupidamislik dokumentatsioon. Seejuures on

TK andnud ütlusi, et nõudmiste peale esitas J.J tšekke, millistest nähtuv

kulu ei olnud seotud liidu tegevusega ja milliseid ei olnud võimalik vastu võtta. Samuti on

tunnistajate ütlusega tõendatud, et rahade kulutamise ja enda arvele kandmise põhjuste ja

vastavate kuludokumentide nõudmistele järgnesid , vaid J.J täitmata lubadused vastavate dokumentide esitamise kohta. Riigikohus on oma lahendis nr 3-1-1-46-08 sedastanud, et omastamine on lõpule viidud võõra asja enda või kolmanda isiku kasuks pööramisega ja sellel, kas isik on suuteline puudujäägi hiljem hüvitama või mitte, pole isiku käitumisele antava karistusõigusliku hinnangu seisukohalt tähtsust.

Samuti on Riigikohus otsuses nr 3-1-1-92-13 sedastanud, et kahju ei ole KarS § 201 lg 1

koosseisu element. Omastamise koosseis on ifesteerib täidetud hetkel, mil isik man omastamistahte. Manifesteerimistegu võib endaga kaasa tuua kahju, aga ei pruugi seda teha. See tähendab, et KarS § 201 lg 1 puhul ei välista isiku vastutust asjaolu, et teo objektiks olnud vara omaniku varaline seis teo tagajärjel ei halvene.

Seega kolleegium, nõustudes maakohtu järeldusega leiab, et asjaolu, et 08.oktoober 2014

hüvitas süüdistatav kogu eelnevalt omastatu, pole vastutust välistavaks asjaoluks vaid on käsitatav KarS § 57 lg 1 p 2 ettenähtud karistust kergendava asjaoluna.

Siinkohal kolleegium osutab, et maakohus ongi kahju hüvitamist kui kergendavat asjaolu arvestanud J.J-ile karistuse mõistmisel.

9. Kohtukolleegium leiab, et maakohus on seaduslikult tuvastanud, et J.J poolt

toimepandus esinevad tud kuriteo tunnused KarS § 201 ettenäh . Kohus pole õigusvastasust välistavaid asjaolusid tuvastanud ning sellistele asjaoludele ei viidata ka apellatsioonis. Samuti on kohus põhjendatult leidnud, et J.J on õigusvastase teo toimepanemises süüdi. Kolleegium ei tuvastanud KrMS § 309 lg 2 ettenähtud õigeksmõistva kohtuotsuse tegemise aluseid, mistõttu kaitsja taotlus J.J õigeksmõistmiseks rahuldamisele ei kuulu.

10.

Mõistetud karistust ei ole kaitsja poolt vaidlustatud. Kolleegium selles osas märgib, et

mõistetud karistuse liik ja määr on kooskõlas KarS § 56 ettenähtuga ja piisavalt selgelt põhjendatud. Kolleegium maakohtu põhjendustega nõustub. Samuti on kohus seaduslikult kohaldanud KarS § 73 sätteid ning ka selles osas materiaalõiguse ebaõige kohaldamine pole tuvastatav. Kolleegium leiab, et mõistetud karistuse korrigeerimiseks alused puuduvad.

11. Eeltoodu alusel ja juhindudes KrMS § 337 lg 1 p 1, § 342 lg 3 p 1 jätab ringkonnakohus Pärnu Maakohtu 15. detsembri 2016 aasta otsuse muutmata ja kaitsja apellatsiooni rahuldamata.

(allkirjastatud digitaalselt)