4-16-5217/13 · 4-16-5217/13 · Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL LÕPPOSA

Otsuse teinud kohus Harju Maakohus Otsuse kuupäev 09. jaanuaril 2017.a Tallinnas, Liivalaia kohtumajas Kohtunik Katre Poljakova Kohtuistungi sekretär Triin Pilberg Vaidlustatud lahend

Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri

korrakaitsebüroo liiklusjärelvalvekeskuse

liiklusmenetlusetalituse vanemväärteomenetleja

Merilyn XXXX 09.06.2016.a koostatud otsus väärteoasjas nr 2302,16,007107; Kaebuse esitanud isik T.A, isikukood: XXXX, elukoht: XXXX, e- post: XXXX Kohtuistungi toimumise aeg 06.12.2016 Istungil osalenud isikud kaebuse esitaja T.A kohtuvälise menetleja esindaja Enel Kuiv Kohus juhindub V™S §-dest 132 p 1; § 133 - § 135;

1. Jätta T.A poolt esitatud kaebus rahuldamata.

2. Jätta Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo

liiklusjärelvalvekeskuse liiklusmenetlusetalituse vanemväärteomenetleja Marilyn XXXX 09.06.2016.a koostatud otsus väärteoasjas nr 2302,16,007107 muutmata.

Otsuse peale võib esitada kassatsiooni advokaadist esindaja vahendusel Riigikohtule 30

päeva jooksul, alates päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav. Kassatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada kirjalikult Harju Maakohtule seitsme päeva jooksul, alates kohtuotsuse lõpposa kättesaamisest. Kassatsiooniteadete esitamise korral on kohtuotsuse terviktekst Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja kantseleis ja avaliku E-toimiku kaudu kättesaadav 9.veebruaril 2017.a.

Vaidlustatud kohtuvälise menetleja otsus

Politsei – ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse liiklusmenetlustalituse 09.06.2016.a otsusega väärteoasjas nr 2303,16,007107 karistati kaebuse

esitajat T.A Liiklusseaduse (edaspidi LS) § 201 lg 1 alusel rahatrahviga 100 trahviühikut s.o summas 400.- eurot. Väärteoasjas tehtud otsusest nähtub, et kohaselt T.A 19.05.2016.a kella 21.30 ajal

Harju maakonnas, Nuudi teel (liikudes Uusküla tee ja Kella tee vahel) juhtis mootorsõidukit omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimise õigust, rikkudes selliselt LS § 90 lg 1 p 1 nõudeid, pannes toime väärteo, milline on kvalifitseeritud LS § 201 lg 1 järgi Väärteoasi nr.

4-16-5217

2

Kohtumenetluse poolte seisukohad

Eelpool märgitud kohtuvälise menetleja otsusele esitas T.A 04.07.2016.a Harju

Maakohtu Liivalaia kohtumajale kaebuse, millises taotleb kohtuvälise menetleja otsuse

tühistamist ning väärteomenetluse lõpetamist. Kohtule esitatud kaebuses T.A

selgitab, et tol päeval ta sai sõita maksimum kolm minutit, käib autokoolis, soovis sõitmist harjutada, tema kõrval oli kogemustega juht, kes kontrollis, et ohtu ei tekiks. Leiab, et rahatrahv 400 eurot on sellise rikkumise eest liiga palju. Kohtuistungil jäi kaebuse esitaja esitatud kaebuse juurde, selgitades, et rikkumist ta ei vaidlusta, kuid palub rahatrahvi vähendada.

Kohtuväline menetleja leidis, et väärteoasjas tehtud otsus on seaduslik ja põhjendatud, rahatrahvi vähendamiseks puudub alus, isik on oma süüd koheselt tunnistanud, seega on trahv mõistetud sanktsiooni keskmises määras.

Kohtuotsuse motiivid

Kohus, läbi vaadanud esitatud kaebuse ja kohtuvälise menetleja kirjaliku seisukoha ning kontrollinud väärteoasja materjale, leiab, et kaebuse saab vastavalt V™S §-le 120 lg 1 lahendada

kirjalikus menetluses, kuna kohtuväline menetleja on avaldanud, et nõustutakse asja lahendamisega kirjalikus menetluses ja kaebuse esitaja on kaebuses märkinud, et ei soovi osaleda kohtuistungil. (tl 1 pöördel, 6) Kohus selgitab, et V™S § 123 lg 2 järgi arutab maakohus väärteoasja täies ulatuses, sõltumata

esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid. Väärteoasja täies ulatuses arutamise nõue tähendab muu hulgas maakohtu kohustust vastata V™S §-s 133 loetletud küsimustele ja näidata V™S § 110 alusel kohtuotsuse põhiosas nii tõendite analüüsi kui ka seda, millised asjaolud on loetud tõendatuks ning

millele on otsuse tegemisel tuginetud. V™S § 133 p 4 kohaselt peab kohus vajalikuks välja selgitada, kas tegu on väärtegu ja kas see on õigesti kvalifitseeritud. (vt RKKKo 3-1-1-16-14, p 6). T.A-le LS § 201 lg 1 järgi inkrimineeritud väärteo osas leiab kohus järgmist:

Kaebuse esitaja T.A ei eita õigusrikkumise toimepanemist, selgitades kohtule esitatud kaebuses, et ta alles õpib autokoolis, juhtimisõigust tal ei ole, samuti selgitas seda, et sai

autot juhtida umbes 3 minutit, tema kõrval oli kogenud autojuht. Samuti on kaebuse esitaja T.A menetlusaluse isikuna ülekuulamisel andnud analoogilisi ütlusi, selgitades, et sõitis vähese liiklusega teel väljaspool linna, et harjutada sõitmist.

Tunnistajana üle kuulatud politseiametnik Sander XXXX andis ütlusi selles, et pidas

liiklusjärelevalvet tehes 10.05.2016.a kell 21.30 ajal Nuudi teel kinni sõiduauto Mazda reg nr

XXXX, millel ei põlenud parempoolne lähituli. Kontrollimisel selgus, et sõidukit juhtis ilma

juhtimisõiguseta T.A, kes selgitas, et õpib autokoolis ja teeb õppesõitu.

Maanteeameti liiklusregistri väljatrükist nähtub, et T.A ei ole kehtivaid

juhilubasid. Sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsusest nähtub, et T.A on 19.05.2016.a sõiduki juhtimiselt kõrvaldatud, kuna tal puudub vastava kategooria mootorsõiduki juhtimise õigus.

Ülalmärgitud tõenditele tuginedes asub kohus seisukohale, et T.A poolt

19.05.2015.a kella 21:30 ajal mootorsõiduki juhtimine Harju Maakonnas, Nuudi teel on tõendamist leidnud, samuti on tõendatud, et ta juhtis mootorsõidukit omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimise õigust, seega on tema poolt toimepandud väärtegu õigesti kvalifitseeritud LS § 201 lg 1 järgi. Menetlusaluse isiku karistus

Kohus ei ole tuvastanud T.A teo õigusvastasust ja süüd välistavaid asjaolusid. T.A taotleb kohtult temale määratud rahatrahvi 100 trahviühiku s.o summas 400.- eurot tühistamist s.t käesoleval hetkel on tekkinud küsimus selles, et kas kohtuväline menetleja on

3

kaebajale karistuse määramisel arvestanud isiku süü suurusega, tema karistust mõjutavate asjaoludega ning määranud talle õige ja õiglase karistuse. T.A suhtes koostatud väärteootsusest nähtub, et kohtuväline menetleja on asunud seisukohale, et menetlusalune isik on rikkunud LS § 90 lg 1 p 1 nõudeid, pannes toime väärteo, milline on kvalifitseeritud LS § 201 lg 1 järgi, raskendavaid asjaolusid kohtuväline menetleja ei

tuvastanud, karistust kergendavaks asjaoluks on kohtuväline menetleja pidanud menetlusaluse

isiku poolt süü tunnistamist. Juhindudes KarS § 56 lg 1 määrati kaebuse esitajale karistuseks rahatrahv 100 trahviühikut s.o 400.- eurot. Kohus kinnitab kohtuvälise menetleja seisukohta selles, et vastavalt KarS § 56 lg 1 on karistamise aluseks isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt

arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi

hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Riigikohtu kriminaalkolleegium otsuses nr 3-1-1-77-11 p-s 11 on selgitanud, et karistuse mõistmisel tuleb süü

suuruse hindamisel lähtepunktiks võtta sanktsioonivahemiku keskmine määr. Seejärel tuleb tuvastada süüd kergendavad ja raskendavad asjaolud ning muud süü suurust määravad asjaolud. Tähelepanuta ei saa jätta ka karistuse üld- ja eripreventiivseid eesmärke.

Liiklusseaduse § 201 lg 1 kohaselt on karistatav mootorsõiduki, maastikusõiduki või trammi

juhtimise eest vastava kategooria mootorsõiduki või trammi juhtimisõiguseta isiku poolt – karistatakse rahatrahviga kuni 200 trahviühikut või arestiga. Hinnates T.A süü suurust LS § 201 lg 1 p 1 alusel kvalifitseeritavas teos, leiab kohus, et isiku süü on keskmise suurusega. Isik oli teadlik, et tal puudub juhtimisõigus, et ta õpib alles

autokoolis, kuid asus sellest hoolimata mootorsõidukit juhtima. Käesoleval hetkel peab kohus asjakohaseks viidata Riigikohtu lahendites nr 3-1-1-40-04 ja nr 3-1-1-99-06 avaldatule ja nimelt on Riigikohus märkinud, et karistuse eripreventiivse eesmärgi saavutamiseks peab arvestama ka

süüdlase isikut. Kohus leiab, et kehtivate karistuste olemasolu on kõnekas asjaolu iseloomustamaks isiku õiguskuulekust ja seda tuleb uute karistuste mõistmisel ka arvesse võtta

otsustamaks tõhusaima karistusmeetme küsimust. T.A on küll 6 kehtivat väärteokaristust, kuid need on määratud teiseliigiliste väärtegude eest, liikluseeskirjade rikkumise eest teda varem karistatud ei ole, märgitut toetab tema suhtes väljastatud väärteoasja materjalide juurde lisatud ning seda peab kohus menetlusalust isikut iseloomustavaks karistusregistri õiend asjaoluks. T.A on rikkumise toimepanemist tunnistanud ja kahetsenud, seda on kergendava

asjaoluna arvestanud ka kohtuväline menetleja karistuse mõistmisel. Kohus samuti arvestades kaebuse esitaja isikut on veendunud, et viimane on temale süüks arvatud väärteo toimepanemisest õiged järeldused teinud ning, et viimane ei jätka samalaadsete väärtegude toimepanemisega. Eeltoodule tuginedes ja võttes arvesse seda, et kohtuväline menetleja on karistanud T.A LS § 201 lg 1 alusel toimepandud väärteo eest rahatrahviga üksnes sanktsiooni keskmises määras, puuduvad kohtul alused kohtuvälise menetleja poolt määratud karistuse muutmiseks või tühistamiseks. Kohus asub seisukohale, et kohtuvälise menetleja poolt menetlusalusele isikule määratud karistus sanktsiooni keskmises määras vastab kaebuse esitaja süü suurusele kui ka õiguskorra kaitsmise huvidele. Mootorsõiduki juhtimine omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimise õigust on laialt levinud ja enamohtlik liiklusalane väärtegu, mille eest karistus ei saa olla leebe. T.A

puhul on arvestatud karistust kergendava asjaoluga ning talle on karistus mõistetud sanktsiooni keskmises määras, mis on kohtu hinnangul kooskõlas seni kehtiva karistuspraktikaga ning selle muutmiseks alus puudub.

Kohtunik Katre Poljakova (allkirjastatud digitaalselt)