4-16-8743/12 · Viru Maakohus Rakvere kohtumaja

4-16-8743

1 (10)

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL RESOLUTSIOON Jätta M.Z kaebus rahuldamata. Tühistada Politseija Piirivalveameti Ida prefektuuri Jõhvi politseijaoskonna patrullija liiklusjärelevalvetalituse liikluspolitseiniku Eduard Blaško 15.11.2016 otsus väärteoasjas nr 2440,16,007669 osaliselt, s.t karistuse kandmise viisi osas. KarS § 66 lg 2 ja 3 alusel võimaldada M.Z tasuda 720 euro suurune rahatrahv

ositi 12 tuleb tasuda

kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest, s.t igakuiselt 60 ( ) eurot. kuuskümmend Muus osas jätta kohtuvälise menetleja otsus muutmata.

Rahatrahv tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arvelduskontole SEB Pank

EE891010220034796011, Swedbank EE932200221023778606, Danske Bank

EE403300333416110002 või Nordea Pank EE701700017001577198. Kohustuslik on märkida viitenumber 10220165206535. Kohtuotsus t

e väljatrükk oimetada kätte M.Z-ile ning saata teadmiseks kohtuvälisele menetlejale ning kaitsjale.

Kohus Viru Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 15.02.2017, Rakvere kohtumaja Kohtunik Tiit Kullerkupp Väärteoasja number 4-16-8743 Väärteoasi

M.Z kaebus Politseija Piirivalveameti Ida

prefektuuri Jõhvi politseijaoskonna patrullija

liiklusjärelevalvetalituse liikluspolitseiniku Eduard Blaško 15.11.2016 otsusele väärteoasjas nr 2440,16,007669 Menetlusosalised

Kaebuse esitaja: M.Z (isikukood xxx, elukoht xxxx), Kaitsja: Diana Tandru (e-post: diana.tandru@gmail.com)

Kohtuväline menetleja: Politseija Piirivalveameti Ida prefektuur,

kohtuvälise menetleja esindaja: Eduard Blaško Asja läbivaatamise kord kirjalik menetlus

4-16-8743

2 (10)

Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus esitada kassatsioon Riigikohtule. Kui kohtumenetluse pool soovib kasutada kassatsiooniõigust, peab ta sellest kirjalikult teatama Viru Maakohtule 7 päeva jooksul kohtuotsuse kättesaamisele järgnevast päevast arvates ja esitama kassatsiooni 30 päeva jooksul samast ajast arvates. VTMS § 155 lg 2 kohaselt on kassatsiooni esitamise õigus menetlusaluse isiku advokaadist kaitsjal, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal. Asjaolud

1. Politseija Piirivalveameti Ida prefektuuri Jõhvi politseijaoskonna patrullija liiklusjärelevalvetalituse liikluspolitseinik Over Lvov koostas väärteoasjas nr 2440,16,007669

17.10.2016 väärteoprotokolli nr 20161017118201. Väärteoprotokollist nähtub, et M.Z juhtis 17.10.2016 kell 7 02 Lääne Virumaal Kunda linnas Põdruse : - -Kunda-Pada tee

14. kmxxxx, reg xxxx), teostas l mootorsõidukit koos haagisega (Haagis – istreerimismärk – metsamaterjali veosevedu, omamata Liiklusseaduse (edaspidi LS) §-s 341 sätestatud eriluba. Mootorsõiduki I-telje tegelik teljekoormus oli 8651 kg. Lubatud suurim registriteljekoormus

8500 kg. -telje tegelik teljekoormus oli 12127 kg. Lubatud suurim Mootorsõiduki II

registriteljekoormus 9500 kg. -telje tegelik teljekoormus oli 12266 kg. Mootorsõiduki III

Lubatud suurim registriteljekoormus 9500 kg. Mootorsõiduki tegelik mass oli 33044 kg. Lubatud suurim registrimass 26000 kg. Haagise tegelik mass oli 24866 kg. Lubatud suurim

registrimass 24000 kg. Autorongi tegelik mass oli 57910 kg. Lubatud suurim tegelik mass

44000 kg. Sellega rikkus menetlusalune isik LS lg 1 ja 2 ning Majandusja § 80

kommunikatsiooniministri (edaspidi MKM

) määruse nr 42 lisa 1 kood 1109 lg 2 punkti g nõudeid, pannes toime LS § 2612 lg 1 ja LS § 238 järgi kvalifitseeritava väärteo.

2. Politseija Piirivalveameti Ida prefektuuri Jõhvi politseijaoskonna patrullija liiklusjärelevalvetalituse liikluspolitseiniku Eduard Blaško 15.11.2016 otsuse väärteoasjas nr 2440,16,007669 kohaselt rikkus M.Z LS § 80 lg 1, 2 ja MKM määruse nr 42 lisa 1 kood 1109 lg 2 p g sätteid ja väärteod on kvalifitseeritud LS § 2612

lg 1 ja LS § 238 järgi. Väärteo otsuse kohaselt on väärteo toimepanemine tõendatud tunnistaja protokollitud ütluste, menetlusal

iga. use isiku protokollitud ütluste ja massimõõtmise protokoll Otsuses on märgitud, et karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud puuduvad. Kohtuvälise

menetleja esindaja viitab, et massimõõteseadme kasutamise protokollist nähtub, et

kogukoormuse puhul on lubatud piirmäärasid ületatud olulisel määral ning antud rikkumist

loetakse raskeks rikkumiseks (kogukoormuse puhul loetakse rikkumist raskeks juhul, kui kogukoormuse puhu puhul oleks l on ületatud lubatud piirmäära üle 20 %). Käesoleva juhtumi

raske rikkumise piiriks 8800 kg, massimõõteseadme kasutamise protokollist nähtub, et ületamist on mitte vähem kui 13910 kg. Menetlusalust isikut on varasemalt 1-l korral karistatud

samalaadse õigusrikkumise toimepanemise e aristusena määratud rahatrahv on isikul est (k tasutud, kuid see ei ole pannud isikut seadusekuuleka . malt käituma)

Juhindudes Karistusseadustiku (edaspidi KarS) § 56 lg 1 ja § 63 lg 1 on M.Z-ile karistuseks määratud LS § 2612 lg 1 alusel rahatrahv 180 trahviühiku ulatuses, s.o 720 eurot. Otsuse kohaselt tul rahatrahv tasuda 15-

eb ne päeva jooksul, s.t hiljemalt 01.12.2016.

3. 01.12.2016 saabus Viru Maakohtule menetlusaluse isiku M.Z kaitsja kaebus. Kaebaja taotleb väärteoasjas nr 2440,16,007669 tehtud otsuse tühistamist ja väärteomenetluse lõpetamist VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel. otsust kogutud tõendite ja Kaebaja soovib vaidlustada

määratud kar b otsusega määratud karistuse tühistamist). istuse osas (kaebuse esitaja taotle Juhul, kui kohus leiab, et M.Z on väärteoprotokollis kirjeldatud teos süüdi, taotleb

4-16-8743

3 (10)

kaebaja alternatiivselt otsuse tühistamist VTMS § 132 lg 2 järgi, sest määratud karistus ei vasta

menetlusaluse isiku süü suurusele ja on ebaõiglane. Kaebaja palub asjas teha uue otsuse

raskendamata menetlusaluse isiku olukorda. Trahvisumma jõusse jätmisel või uue trahvi määramisel soovib kaebaja tasuda trahvi osade kaupa 18 kuu jooksul, sest menetlusaluse isiku

töötasu

50 eurot ning trahvi tasumine ühekordse maksena halvendab oluliselt tema on 372, toimetuleku võimet. Ühtlasi palub kaebaja kaebuse rahuldamise korral ning väärteomenetluse lõpetamise korral hüvitada menetlusaluse isiku poolt makstud kaitsjatasu summas 177 eurot, mis kanda Annad Advice OÜ pangaarvele EE212200221051427521.

Kaebuse esitaja leiab, et otsusest väärteoasjas nr 2440,16,007669 ei ole üheselt aru saada,

missugust normi või keeldu menetlusalune isik rikkus. Kaebuse esitaja seisukohalt tuleks

väärteoprotokollis kirjeldada, mida menetlusalune isik oleks pidanud tegema ja millisel õiguslikul alusel. Lisaks, vaatamata asjaolule, et kaebaja tunnistas oma süüd ja põhjendas seda kahetsusväärse

olukorraga, kus ülekaal võis tekkida sooviga kogu materjal korraga peale võtta, et mitte naasta kaugel asuvale objektile, ei võtnud kohtuväline menetleja süü tunnistamist arvesse kergendava asjaoluna. Kaebuse esitaja leiab, et toimingu tegemise asjaolud ei ole usaldusväärsed, sest väärteoasjas ei ole kogutud tõendeid kooskõlas Mõõteseaduse (edaspidi MõõteS) nõuetega. Mõõtetulemuste

jälgitavus ei ole tõendatud, kuna massimõõtmise protokollis puudub objektiivne teave

mõõtekoha teepinna kallete määramise kohta. Kaebuse esitaja hinnangul ei ole usutav, et visuaalselt on võimalik hinnata teepinna pikikallet alla 5 % (nagu massimõõtmise protokollis

on märgitud). Väärteo toimepanemise kohas on teekalle suurem ning esineb nii pikikui ristikallet, missugune on näht v sõiduki asetsusest menetluskohal tehtud fotolt. a

Kaebaja leiab, et kaalude vale kasutuse tõttu on tulemuseks tegelikust suurema kaalu

registreerimine, mille konkreetne väärtus tuleneb sõiduki konstruktsioonist ja ehitusest. Mõõtetulemuste ebausaldusväärsusele viitavad ebaharilikult suured erinevused veoki esimese ja teise telje kogukaalu vahedes ning veoki teise telje vasaku ja parema ratta lugemites. Ühtlasi ei nõustu kaebuse esitaja massimõõtmise protokollis toodud mõõtmise kokkuvõtte tulemustega, millede kohaselt on vedukil 7044 kg ja haagisel 866 kg ülekaalu.

Eeltoodust tulenevalt leiab kaebaja, et väärteomenetluses koostatud massimõõteseadme kasutamise protokoll ei ole lubatavaks tõendiks.

4. Kohtuvälise menetleja esindaja esitas 30.12.2016 kohtule kirjaliku seisukoha, milles palutakse jätta kohtuvälis Kohtuvälise e menetleja otsus muutmata ning kaebus rahuldamata. menetleja seisukohad on lühidalt järgmised:

Kohtuvälise menetleja esindaja ei nõustu kaebajaga osas, et rikutud on menetlusaluse isiku

õigust teada, millist väärtegu tema suht äärteoprotokollis on selgelt es menetletakse. V

kirjeldatud menetlusaluse isiku poolt toime pandud tegu ning lisaks teo üksikasjalikule

kirjeldusele on kohtuväline menetleja märkinud ka menetlusaluse isiku poolt rikutud õigusnormid seaduse sätte täpsusega. isiku poolt antud ütluste sisu annab Ka menetlusaluse kinnitust, et etteheide oli isikule täielikult arusaadav. Lisaks on kohtuvälise menetleja esindaja seisukohal, et süü tunnistamist ja KarS § 57 lg 1 p 3

mõistes süü ülestunnistamisele ilmumist ei saa s Käesole amastada. val juhul ei ilmunud

menetlusalune isik ise süüd tunnistama, vaid isik oli õigusrikkumise toimepanemise ajal

järelevalve teostaja poolt tabatud ning tema poolt antud ütlused on selgitused teo

4-16-8743

4 (10)

toimepanemise kohta. Nimetatud ütlusi ei ole võimalik samastada süü ülestunnistamisele ilmumisega. Samuti ei ole menetlusalune isik ise ka oma ütlustes kahetsenud juhtunut.

Väide, et kaalude vale kasutamise tõttu on tulemuseks tegelikkusest suurema kaalu registreerimine, on kohtuvälise menetleja esindaja sõnul põhjendamata. Kaitsja ei ole esitanud

ühtegi tõendit selle kohta, et kaalumise hetkel võis tekkida eksimus ning veel vähem, et

võimalik eksimus oleks suurendanud kaalude näitu. Kohtuvälise menetleja esindaja on

seisukohal, et mõõtetulemuste jälgitavus on tagatud, kuna 17.10.2016 koostatud massimõõteseadme kasutamise protokollist nähtub, et koormuse mõõtmisel oli kasutatud 12 mitteautomaat kaalu Evocar 2000, kaalud olid läbinud nõuetekohase taatlemise ning mõõtmist

teostas pädev mõõtja. Kaalumisel lähtuti ja võeti aluseks Politseija Piirivalveameti

peadirektori 30.06.2015 käskkiri nr 1.1 1/195 kinnitatud „Sõiduki koormuse mõõtmise - metoodika MM 02-

2015“ (edaspidi metoodika).

Kohtuvälisele menetlejale jääb arusaamatuks kaebaja järeldus, et väidetava vale metoodika

kasutamine loob olukorra, kus kaalu tulemused on korrapäratult erinevate tulemustega.

Massimõõteseadme kasutamise protokollist nähtub, et tegemist oli metsamaterjali veoga. Tegemist on veosega, mille puhul on määravaks asjaoluks koorma paigutus ja metsamaterjali

erinev läbimõõt terve puidu ulatuses. Lisaks mängib väga suurt rolli ka puidu erikaal, s.o olukord kui puit võib olla erineva niiskusastmega, seega võivad palgid olla erineva kaaluga. Kohtuvälise menetleja esindaja juhib tähelepanu asjaolule, et koormuse mõõtmisel kasutatavad

metoodilised võtted ei saa tekitada selliseid kaalumistulemuste erinevusi, mis on märgitud massimõõteseadme kasutamise protokollis. Tegemist on metsamaterjaliga, mille puhul ongi iga ratta kaalutulemused väga erinevad ja kõikuvad. Kohtuvälise menetleja esindaja seisukohalt on kaebuse esitaja ekslikult väitnud, et mõõtja on

kohustatud tee pikkija ristikallet alati digitaalse kaldemõõdikuga mõõtma. Kohtuvälise

menetleja esindaja viitab metoodika punktile 6.2, mis lubab hinnata ristija pikkikallet visuaalselt ning käesole Selgituseks lisab kohtuväline menetlej val juhul seda ka rakendati. a, et metoodika 6.2 sätestab mõõtekoha lubatud kalded sõiduki, autorongi või masinrongi kaalumisel ning selle kohaselt võib kogumassi mõõtmisel mõõtekoha tasapinna kalle sõiduki piki ja/või -

ristisuunas olla ≤ 5 %, teljekoormuse mõõtmisel peab mõõtekoha pikikalle olema ≤ 1

,0 %, mõõtekoha ristikalle võib olla ≤ 5 %. Kohtuvälise menetleja esindaja hinnangul ei ületanud mõõtekoht lubatud väärtusi ning see on selgelt tajutav ka ilma mõõtevahendi kasutamiseta.

Kohtuvälise menetleja esindaja viitab massimõõtmise protokollile. Selles on selgelt välja

toodud, et autorongi lubatud suurim mass on 44000 kg ja veduki ning haagise lõplikud teljekoormuse lugemite tulemused kokku liidetuna on 57 910 kg. Mõõtmise kokkuvõte näitab,

et üle oli 13910 kg, mis moodustab autorongi kogumassist 31,6%. Kohtuvälise menetleja

esindaja seisukohast näitab selline lõplik tulemus üheselt, et tegu oli teadliku ja raske rikkumisega.

Kohtuväli e menetleja esindaja hinnangul näitavad menetlusaluse isiku ütlused seda, et isik s

pani õigusvastase teo toime tahtlikult. Kohtuvälise menetluse käigus antud ütlustes M.Z ei eitanud enda süüd ning selgitas, et ta võttis kogu koorma peale (tegemist oli langi lõpuga), et mitte pikka maad Kundast Otepääle tagasi sõita. Menetlusalune isik vastulauset ei esitanud.

Karistuse määramisel M.Z-ile oli määravaks asjaoluks lubatud massi piirmäärade

oluline ületamine. Raskeks rikkumiseks loetakse kogukoormuse puhul lubatud piirmäära

ületamist üle 20 % tuvastatud kogukoormusest. Käesoleva juhtumi puhul oli tuvastatud kogukoormuse puhul ületamist mitte vähem kui 13910 kg, milline näitab, et menetlusalune isik

4-16-8743

5 (10)

oli raske rikkumise piiri ületanud sisuliselt pooleteisekordselt. Ühtlasi nähtub karistusregistri andmetest, et menetlusalust isikut on varasemalt karistatud LS § 2612 lg 1 alusel. Kohtuotsuse põhjendused

5. Väärteomenetluse seadustiku ( VTMS) § 117 lg 1 p 4 kohaselt edaspidi lahendab maakohtunik asja kirjalikus menetluses vastavalt käesoleva seadustiku § le 120. VTMS § 120 -

lg 1 kohaselt võib maakohtunik kohtuistungit korraldamata lahendada kaebuse kirjalikus menetluses ja teha lahendi käesoleva seadustiku § 132 sätteid järgides, kui kohus on saatnud kaebuse koopia kohtumenetluse teisele poolele ning selgitanud tema seisukoha kaebuse suhtes

ning kohtumenetluse pooled on kaebuses või selle vastuses teatanud, et nad ei soovi kohtuistungist osa võtta.

Käesoleval juhul on kohtumenetluse pooled nõustunud asja lahendamisega kirjalikus

menetluses, mistõttu kuulub käesolev asi lahendamisele kirjalikus menetluses.

6. Menetledes väärteoasja kohtuvälise menetleja otsuse peale esitatud kaebuse alusel, ei

kontrolli maakohus üksnes kohtuvälise menetleja tegevuse õiguspärasust väärteoasja lahendamisel, vaid kontrollib ka kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid. Liiklusseaduse § 2612 lg 1 näeb ette vastutuse sõiduki, autorongi või masinrongi juhtimise eest, mis ei vasta lubatud mõõtmetele, massile või teljekoormusele või mis muul viisil ohustab tee

püsivust või liiklusohutust, samuti sõiduki, autorongi või masinrongi juhi poolt eriveo

tingimuste rikkumise eest või sõiduki, autorongi või masinrongi juhtimise eest liiklemiseks suletud teel või liiklemiseks mitteettenähtud teerajatisel.

Liiklusseaduse - - § 238 näeb ette vastutuse mootorsõiduki või trammijuhi poolt sõitjate või veoseveo nõuete rikkumise eest.

Seega tuleb kohtul antud väärteoasjas tuvastada, kas menetlusalune isik on rikkunud eelnimetatud paragrahvides sätestatut.

Väärteoprotokollist nähtuvalt süüdistatakse M.Z selles, et tema 17.10.2016 kell

07:02 Põdruse Pada tee 14. kilomeetril juhtis mootorsõidukit haagisega -Kundaxxxx, registreerimismärk LS § xxxx ja teostas metsamaterjali veosevedu, omamata -s 341 sätestatud

eriluba esimesel teljel lubatud suurim registriteljekoormus 8500 kg, tegelik . Mootorsõiduki teljekoormus oli 8651 kg; teisel teljel lubatud suurim registriteljekoormus 9500 mootorsõiduki

kg, tegelik teljekoormus oli 12127 kg ning kolmandal teljel lubatud suurim mootorsõiduki registriteljekoormus 9500 kg, tegelik teljekoormus oli 12266 kg. Mootorsõiduki tegelik mass oli 33044 kg, ehkki lubatud suurim registrimass oli vaid 26000 kg. Haagise tegelik mass 24866 kg, lubatud suurim registrimass 24000 kg. Autorongi tegelik mass 57910 kg, ehkki lubatud suurim tegelik mass oli vaid 44000 kg. Liiklusseaduse § 80 lg 1 kohaselt sõiduki tegelik mass ei tohi ületada registrimassi ja mis tahes telje koormus registriteljekoormust.

MKM määruse nr 42 lisa 1 kood 1109 lg 2 punkti g kohaselt vedukist ja täis või - kesktelghaagisest koosneval autorongil on lubatud suurim tegelik mass 3 või suurema telgede

arvuga vedukist ja 3 või suurema telgede arvuga täis või kesktelghaagisest koosneval - autorongil 44 t. –

4-16-8743

6 (10)

Kohus on seisukohal, et v

sjaolud äärteoprotokolli väärteo kirjelduses välja toodud faktilised a on piisavad andmaks hinnangut menetlusalune isik on pannud toime , et LS § 2612 lg 1 ja LS § 238

järgi kvalifitseeritava väärteo.

Väärteoprotokolli põhjal saab teha järelduse, et M.Z mootorsõidukit, mille juhtis

tegelik mass ületas mootorsõiduki I registrimassi ning tema poolt juhitud -, II- ja III-telje

koormused ületasid registriteljekoormust. Sellega rikkus M.Z LS § 80 lõikes 1 sätestatud nõuet, mille kohaselt sõiduki tegelik mass ei tohi ületada registrimassi ja mis tahes

telje koormus registriteljekoormust. Samuti on M.Z autorong ületanud lubatud suurimat tegelikku massi, mistõttu rikkus menetlusalune isik MKM määruse nr 42 lisa 1 kood 1109 lg 2 punkti g.

LS § 80 lg 2 sätestab, et kui veosega või veoseta sõiduki mis tahes mõõde, mass või teljekoormus ületab kehtestatud suuruse, võib sõidukit liikluses kasutada käesoleva seaduse §- s 341 kehtestatud korras. Liiklusseaduse § 341 -

lg 1 sätestab, et erivedu on raske või suurveose liiklemine teel. LS § 2 punkt 63 kohaselt on raskeveos veosega või veoseta sõiduk, autorong või masinrong,

mille tegelik mass või mis tahes telje koormus ületab käesoleva seaduse § 80 alusel kehtestatud nõudeid. LS § 341 lg 2 kohaselt avalikult kasutataval teel on erivedu lubatud eriloaga ja eritasu eest ning

üksnes eriloal märgitud veoteel ja tingimustel, sõltumata sellest, millises riigis on sõiduk registreeritud. V

äärteoprotokollist nähtub, et M.Z ei omanud LS § s § 34 -

1 sätestatud eriluba. Kuna

M.Z ei olnud esitada liiklusseaduses ettenähtud eriveo eriluba, siis rikkus menetlusalune isik ka LS § 80 lõikes 2 sätestatut nõuet.

Kohtu hinnangul on väärteoprotokollis märgitud faktiliste asjaolude pinnalt võimalik asuda seisukohale, et menetlusalune isik on rikkunud LS § 80 lg 1, 2 ja MKM määruse nr 42 lisa 1

kood 1109 lg 2 punktis g sätestatud nõudeid ning temale omistatud väärteod on õigesti

kvalifitseeritud LS 261 §

2 lg 1 . ja LS § 238 järgi

Mõõteseaduse § 5 lg 2 p 2 kohaselt peab väärteoasjas karistuse määramisel olema mõõtetulemuste jälgitavus tõendatud. Vastavalt MõõteS § 5 lg 1 on mõõtetulemuste jälgitavus

tõendatud, kui mõõtmised on teinud pädev mõõtja, kes kasutab mõõtevahendit, mille taatluskohustus on täidetud või mis on jälgitavalt kalibreeritud, või sertifitseeritud etalonaineid, järgides asjakohast mõõtemetoodikat. Käesolevas väärteoasjas 17.10.2016 koostatud assimõõtmise protokollist nähtub, et Politsei m - ja Piirivalveameti Ida pre - fektuuri Jõhvi politseijaoskonna patrulli ja liiklusjärelevalve talituse liikluspolitseinik Over Lvov teostas riikliku järelevalve korras M.Z poolt juhitud

mootosõiduki (registreerimismärk erimismärk xxxx xxxx) ja haagise xxxx (registre xxxx) kaalumist 17.10.2016 kell 7:07 Kunda Linnas Lääne Viru maakonnas Põdruse - -Kunda-Pada tee 14-ndal kilomeetril. Käesolevas asjas ei ole vaidlust selles osas, et mõõtmised on teostatud pädeva mõõtja poolt ning et mõõtevahendite taatluskohustus on täidetud. mõõtetulemu Kaebuse esitaja leiab, et s ei ole jälgitav seetõttu, et teekallet ei mõõdetud kaldemõõdikuga. Kaebuse esitaja hinnangul tuleb

tee S pinna kallete määramiseks Mõõte toodud nõuete täitmiseks kasutada digitaalset

4-16-8743

7 (10)

kaldemõõdikut. Samuti viitas kaebuse esitaja, et teekalle väärteo toimepanemise kohas suurem kui 5 % (lisaks eeltoodule esineb nii pikikui ristikallet).

Kohus ei nõustu kaebuse esitaja väitega, mille kohaselt tuleb teepinna kallete määramiseks kasutada digitaalset kaldemõõdikut. Sõiduki koormuse mõõtmise metoodika (Metoodika MM 02-2015), mille on kehtestanud Politseija Piirivalveameti peadirektor 30.06.2015 käskkirjaga nr 1.1-

- ja ristikallet saab hinnata visuaalselt. 1/195, punktist 6.2.2 nähtub, et mõõtekoha piki

Sama metoodika punkt 6.2.2.4 sätestab, et mõõtekoha kalde mõõtmine tuleb teostada mõõtevahendi abil kahtluse korral. Eeltoodust tuleneb, et mõõtmist teostaval ametnikul ei olnud

tulenevalt mõõtemetoodikast kohustust kasutada kaldemõõturit ning mõõtmist teostaval ametnikul oli lubatud vastavalt metoodikas sätestatule hinnata teekallet visuaalselt.

Metoodika MM 02-2015 p 6.2.1 sätestab mõõtekoha lubatud kalded sõiduki, autorongi või

masinrongi kaalumisel: kogumassi mõõtmisel võib mõõtekoha tasapinna kalle sõiduki pikija/või ristisuunas olla 5%, teljekoormuse mõõtmisel peab mõõtekoha pikikalle olema ≤ 1,0 ≤ %, mõõtekoha ristikalle võib olla 2000 kasutusjuhendi punktist 1.1 nähtub, et ≤ 5%. Evocar- Evocar kaal kaalub õigesti ka sel juhul, kui platvorm on kaldu +/ 5°. -

Käesolevas väärteoasjas 17.10.2016 koostatud assimõõtmise protokollist nähtub m , et kaalumiskoht oli visuaalselt hinnates tasane (pikija ristikalle alla 5%). Ühtlasi on protokolli

märgitud, et mõõtekoht ja keskkonna temperatuur vastavad nõuetele. nähtub, et Lisaks vastupidist ei väitnud ka menetlusalune isik M.Z, kes viibis kaalumise juures ja andis allkirja selle kohta, et ta on kaalumisega tutvunud. Muuhulgas ei esitanud M.Z ühtegi selgitust või märkust mõõtekoha või teekallete Kohus juhib tähelepanu ka asjaolule, et

kohta. kohtule ei ole esitatud ühtegi mõistlikku põhjendust mis oli see takistus, mille tõttu suutis , et

menetlusalune isik visuaalselt tuvastatavat mittelubatud suurt teekallakut

näha alles pärast

menetlustoimingute läbiviimist. Arvestades ülaltoodut on kohtu hinnangul kaalumise

mõõtetulemuste jälgitavus tõendatud (mõõtmist teinud pädev mõõtja järgis asjakohast

mõõtemetoodikat) ning kohus loeb massimõõtmise protokolli usaldusväärseks tõendiks

käesolevas väärteoasjas.

Kaebuse esitaja ei nõustu massimõõtmise protokollis toodud mõõtmise kokkuvõtte tulemustega, millede kohaselt on vedukil 7044 kg ja haagisel 866 kg Kohus kaebuse ülekaalu. esitajaga ühel seisukohal ei ole. Asjaolu, et M.Z poolt juhitud veduki ja haagise (sh autorongi) mass ning veduki teljekoormuste mass ületas lubatud massi, tõendab massimõõtmise protokoll. Massimõõtmise protokollist nähtub, et veduki teljekoormused olid vastavalt eelnimetatud

protokollile järgmised: – se lõplik I telg lubatud teljekoormus 8500 kg, teljekoormu mõõtetulemus 8651 kg (üle 151 kg) –

, telg II lubatud teljekoormus 9500 kg, teljekoormuse

lõplik mõõtetulemus 12127 kg (üle 2627 kg) –

, telg III lubatud teljekoormus 9500 kg,

teljekoormuse lõplik mõõtetulemus 12266 kg (üle 2766 kg) Seega ületasi

. d veduki

teljekoormused lubatud teljekoormust ning M.Z poolt juhitud veduki kogumassi lõplik mõõtetulemus on 33044 kg (8651 kg + 12127 kg + 12266 kg). MKM 13.06.2011 määruse nr 42 lisa 1 koodi 1111 kohaselt on mootorsõiduki lubatud suurim registrimass 26000 kg ning seetõttu on kohtuväline menetleja õigesti märkinud, et M.Z poolt juhitud vedukil oli 7044 kg (33044 kg kaalu.

– 26000 kg = 7044 kg ) üle Massimõõtmise protokollist nähtub, et haagise teljekoormused olid järgmised: – I telg lubatud

teljekoormus 10000 kg, teljekoormuse lõplik mõõtetulemus 9524 kg; – II telg lubatud

teljekoormus 9000 7681 kg telg lubatud kg, teljekoormuse lõplik mõõtetulemus ; III –

4-16-8743

8 (10)

teljekoormus 9000 kg, teljekoormuse lõplik mõõtetulemus 7661 kg. Järelikult oli haagise kogumassi lõplik mõõtetulemus 24866 kg (9524 kg + 7681 kg + 7661 kg). MKM 13.06.2011 määruse nr 42 lisa 1 koodi 1108 kohaselt on 3 teljelise täishaagise j teljelise või suurema - a 3- telgede arvuga kesktelghaagise lubatud suurim registrimass 24000 kg, mistõttu on kohtuväline menetleja õigesti ka märkinud, et haagisel oli 866 kg (24866 kg – 24000 kg = 866 kg) ülekaalu. Massimõõtmise protokollist nähtub, et M.Z poolt juhitud autorongi mass oli 57 910

kg (veduki mass 33044 kg + haagise mass 24866 kg = 57910 kg). Majandusja

kommunikatsiooniministri 13. juuni 2011. a määruse nr 42 „Mootorsõiduki ja selle haagise tehnonõuded ning nõuded varustusele“ lisa 1 koodi 1109 lõike 2 punkti g kohaselt vedukist ja täis või kesktelghaagisest koosneval autorongil on lubatud suurim tegelik mass 3 või suurema - telgede arvuga vedukist ja 3 või suurema telgede arvuga täis või ke - sktelghaagisest koosneval autorongil 44 tonni. – Kuivõrd M.Z poolt juhitud autorongi tegelik mass oli 57910 kg, siis lubatud suurimat massi 13910 kg. ületas autorong

Lähtudes eeltoodule ning tuginedes massimõõtmise protokollile ja väärteoprotok

ollile, loeb kohus tõendatuks, et M.Z on rikkunud LS § 80 lg 1, 2 ja MKM määruse nr 42 lisa 1 kood 1109 lg 2 p g nõudeid ning tema väärteod on õigesti kvalifitseeritud LS 2612 lg 1 ja LS § 238 järgi.

7. KarS § 15 lg 3 sätestab, et väärteona on karistatav nii tahtlik kui ettevaatamatu tegu.

Kohus on seisukohal, et M.Z pani teo toime otsese tahtlusega. Menetlusaluse isiku antud ütluste kohaselt oli autorong ülekaalus, sest tegemist oli langi lõpuga ning selleks, et mitte enam seda pikka maad tagasi sõita, võttis ta Tema sõnul ei osanud ta a kogu koorma peale. rvata, et kaal läheb suureks. Kohus märgib, et käesoleval juhul ületas M.Z autorong lubatud suurimat tegelikku massi 13 910 kg võrra, mis moodustab 31, 6 autorongi lubatud suurimast %

tegelikust massist. tegemist oli sega lubatud suurimast tegelikust Kuivõrd olulise üleastumi massist ja M.Z oli ka varasem kogemus lubatud massi ületamisega, on ilmne,

et ta

oli lubatud massi ületamisest teadlik. Seega oli ta teadlik ka sellest, et tema tegu vastab süüteokoosseisule ja ka tahtis või vähemalt möönas seda.

8. Käesolevas väärteoasjas puuduvad M.Z käitumises õigusvastasust ja süüd

välistavad asjaolud.

9. Kohtuväline menetleja määras M.Z-ile juhindudes KarS § 56 lõikest 1 ja KarS §

63 lõikest 1 karistuseks LS § 2612 lg 1 alusel rahatrahvi 180 trahviühiku ulatuses summas 720 eurot. Kaebuse esitaja on seisukohal, et menetlusalusele isikule määratud karistus ei vasta isiku süü suurusele ja on ebaõiglane.

10. KarS § 56 lg 1 sätestatu kohaselt on karistamise aluseks isiku süü. Karistuse mõistmisel

arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid ning võimalust mõjutada süüdlast

edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest. Samuti arvestatakse õiguskorra kaitsmise huvisid.

Kohtupraktikas omaksvõetud seisukoha järgi tuleb karistuse mõistmisel lähtepunktiks võtta karistusseadustiku eriosa normi sanktsiooni keskmine määr. Seejärel tuvastatakse süüdistatava

süü suurus ja karistust kergendavad ning raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse

konkreetse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr. Karistuse mõistmisel tuleb süü

suuruse kvantitatiivsel kindlaksmääramisel igal juhul arvestada teo toimepanemisega seotud kergendavate ja raskendavate asjaoludega, eesmärgiga teha kindlaks karistuse konkreetne määr vastava paragrahvi sanktsiooni piirides ja prognoosida konkreetsele isikule mõistetava karistuse eripreventiivseid eesmärke (Riigikohtu 16.05.2007 otsuse nr 3-1-1-14-07 punkt 6 ).

4-16-8743

9 (10)

LS § 2612 rongi juhtimise eest, mis ei vasta lubatud lg 1 näeb sõiduki, autorongi või masin

mõõtmetele, massile või teljekoormusele või mis muul viisil ohustab tee püsivust või liiklusohutust, samuti sõiduki, autorongi või masinrongi juhi poolt eriveo tingimuste rikkumise

eest või sõiduki, autorongi või masinrongi juhtimise eest liiklemiseks suletud teel või

liiklemiseks mitteettenähtud teerajatisel karistusena ette rahatrahvi kuni 200 trahviühikut.

Seega on sanktsiooni keskmiseks määraks 100 trahviühikut. Kohtuväline menetleja on pidanud

võimalikuks karistada M.Z 180 trahviühiku suuruse karistusega, millise näol on tegemist keskmisest määrast kõrgema karistusega.

Kohtuvälise menetleja otsusest nähtub, et karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud

puuduvad. Kaebuse esitaja on kaebuses viidanud, et ei ole kohtuväline menetleja süü tunnistamist (s.o olukorra põhjendamist kahetsusväärse asjaoluga, et ülekaal võis tekkida sooviga kogu materjal korraga peale võtta, et mitte naasta kaugel asuvale objektile), võtnud arvesse kergendava asjaoluna. Kohus märgib, et lihtsalt süü tunnistamine ei saa olla karistust kergendavaks asjaoluks KarS §

57 lg 1 p 3 mõttes. Seda põhjusel, et KarS § 57 lg 1 p 3 sätestab karistust kergendavate asjaoludena süü ülestunnistamisele ilmumise, puhtsüdamliku kahetsuse või süüteo avastamisele aktiivse kaasaaitamise. Süü ülestunnistamisele ilmumisest kui karistust kergendavast asjaolust saab rääkida olukorras, kus isik pöördub enda algatusel vabatahtlikult pärast teo toimepanemist ametiasutusse ning tunnistab oma süüteo üles (avaldab talle teadaolevad süüteo asjaolud), mis

hõlbustavad süüteo toimepanemist. Käesoleval juhul süü ülestunnistamisele ilmumisest aga

rääkida ei saa, sest liikluspolitseinik pidas liiklusjärelevalve käigus M.Z poolt ise juhitud autorongi kinni, sest tekkis kahtlus, et autorong võib olla ülekaalus (tl 72 – tunnistaja ülekuulamise protokoll Menetlusaluse isiku ülekuulamise protokollist (tl 71) nähtub, et isik ).

pole puhtsüdamlikku kahetsust avaldanud ning tunnistaja ülekuulamise protokollist (tl 73) nähtub, et M.Z tunnistas oma süüd. Kohus rõhutab, et lihtsalt süü ülestunnistamine ei tähenda veel toimepandu puhtsüdamlikku kahetsemist. Eeltoodust tulenevalt nõustub kohus

kohtuvälise menetlejaga osas, et M.Z puhul ei esine karistust kergendavaid asjaolusid KarS § 57 mõttes. Karistuse mõistmisel arvestab kohus isiku süü suurust. M.Z poolt juhitud autorongil oli 13910 kg ülekaalu, millise näol Ühtlasi on tegemist kohtu hinnangul raske rikkumisega. arvestab kohus karistuse mõistmisel ka eripreventiivseid kaalutlusi ehk lähtub sellest, kuidas on võimalik M.Z mõjutada edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest. M.Z on varasemalt samalaadse õigusrikkumise toimepanemise eest karistatud. Politseija Piirivalveameti Lõuna prefektuuri 26.04.2016 otsusega väärteoasjas 2780,16 määrati ,003642 M.Z-ile LS § 261

2 lg 1 alusel karistuseks rahratrahv 140 trahviühikut, s.o summas 560 eurot. Vaatamata asjaolule, et menetlusalune isik tasus temale karistusena määratud rahatrahvi ära 09.05.2016, ei teinud M.Z temale määratud karistusest õigeid järeldusi ning ta jätkas seadusrikkumiste toimepanemist.

Eeltoodu alusel asub kohus seisukohale, et

vastab M.Z-ile määratud karistus süü

suurusele, on seaduslik ning karistuse määramine on toimunud kooskõlas karistuse kohaldamise alustega.

11. Kaebuse menetlusalune isik tasuda rahatrahvi osade kaupa 18 kuu st nähtuvalt soovib

jooksul, sest rahatrahvi tasumine ühekordse maksena halvendaks oluliselt tema toimetuleku võimet. KarS § 66 lg 2 kohaselt võib kohus või väärtegu menetlev kohtuväline menetleja mõjuvatel põhjustel määrata rahatrahvi tasumise ositi.

4-16-8743

10 (10)

Kars § 66 lg 3 kohaselt ositi tasutava või ärakantava karistuse täitmise tähtaeg ei tohi ületada ühte aastat. Käesoleval juhul on kaebuse esitaja esitanud kohtule keskmise töötasu tõendi, millest nähtuvalt xxxx juhatuse liige kinnitab, et M.Z keskmine netopalk on 372,50 eurot kuus. Kohus juhib tähelepanu, et karistuse kandmine ei peagi olema isikule mugav, kuid sellest hoolimata ei tohi karistuse kandmine muuta isiku majanduslikku toimetulekut võimatuks. Arvestades M.Z väikest, kuid püsivat igakuist sissetulekut ning juhindudes KarS § 66 lõikest 2, leiab kohus, et M.Z-ile mõistetud rahatrahvi tasumiseks võib määrata seaduses ettenähtud pikima perioodi ehk

ühe aasta. Seega tuleb

20 euro suurune rahatrahv ositi 12 kuu M.Z tasuda temale mõistetud 7 jooksul alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest selliselt, et igakuiselt kuulub tasumisele 60 eurot. , et Kohus peab täiendavalt vajalikuks selgitada VTMS § 204 lg 3 kohaselt kui süüdlane

ei järgi osastatud rahatrahvi tasumise tähtaegu, saadab vastavalt VTMS §-le 202 lahendit täitmisele pöörav asutus kümne päeva jooksul kohtutäiturile lahendi koopia, millele on tehtud märge jõustumise kohta.

12. Kokkuvõtvalt on kohus seisukohal, et väärteoasjas ei esine VTMS §

29 sätestatud

-s

väärteomenetlust välistavad asjaolusid, järgitud on väärteomenetlusõigust ning väärteomenetlus ei kuulu lõpetamisele VTMS § s 30 sätestatud alustel ning kaebus tuleb jätta - rahuldamata. Kohus teeb tühistatud osas uue otsuse ning määrab, et 720 euro suurune rahatrahv tuleb tasuda ositi 12 kuu jooksul.

Kohtunik

/digitaalselt allkirjastatud/ Tiit Kullerkupp