1-09-875/10 · 1-09-875/10 · Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja

1 1-09-875

K O H T U O T S U S Eesti Vabariigi nimel

Kohus Harju Maakohus, Liivalaia kohtumaja Otsuse tegemise aeg ja koht 12. märtsil 2009.a.. Tallinn Kriminaalasja number 1-09-875 nr 08230122218 / / Kohtukoosseis Kohtunik Leili Raedla Kohtuistungi sekretär Jane Põldoja Kohtuistungi aeg 12. märtsil 2009.a. Kriminaalasi G.G süüdistuses KarS § 424 järgi lühimenetluses Prokurör Peeter Pool Kaitsja vandeadvokaat Leelo Viil

SÜÜDISTATAV:

G.G -elukoht : xx /vahistatuna Vanglas/,isikukood: xxx,kodakondsus:

EV,haridus: kesk,emakeel: vene, eesti,töökoht : AB C ,karista-tus:

- Tallinna Linnakohus KrK § 139 lg 2 p 1,2,3, § 140 lg 2 p 1,2,3 alusel v/k 1a 14.06.1996 - Rapla Maakohus KrK § 139 lg 2 p 1,2,3 alusel tingimisi v/k 1a katseaeg 1a 29.10.1999 - Harju Maakohus KrK § 139 lg 2 p 1,2,3 alusel tingimisi v/k 1a katseaeg 2a 19.02.2001

- Rapla Maakohus KarS § 424 alusel rahaline karistus 10500.- kr sõiduki juhtimise 28.09.2005 õiguse äravõtmine 6k - Harju Maakohus KarS § 424, § 74, KrMS § 238 lg 2 alusel tingimisi vangistus 30p 05.09.2008 katseaeg 1a 6k, sõiduki juhtimise õiguse äravõtmine 2k - Harju Maakohus Kars § 329, § 65 lg 2, § 69, KrMS § 238 lg 2 alusel 176t 02.10.2008 ÜKT -väärtegude eest 2 korda /1 täitmata/ : KrMS § 217 26.12.08, Süüdistatavale kohaldatud tõkend vahistatud 27.12.08 RESOLUTSIOON Mõista G.G süüdi KarS § 424 järgi ning karistada 4 (nelja) kuu ja 15(viieteist) päevase vangistusega .

2

KrMS § 238 lg.2 alusel vähendada G.G-le mõistetavat karistust 1/3 võrra ning lõplikuks karistuseks mõista 3(kolme) kuuline vangistus. KarS § 65 lg.2 alusel suurendada mõistetud karistust 02.10.2008.a. Harju Maakohtu otsusega mõistetud üldkasuliku töö ärakandmata tundide võrra s.o. 144 tundi ehk 2 kuud ja 12 päeva ,

mis arvestada ümber vangistuseks ning kokku mõista G.G-le liitkaristuseks 5(viis ) kuud ja 12 (kaksteist) päeva vangistust.

KarS § 68 lg.1 alusel lugeda eelvangistuse aeg alates 26. detsembrist 2008.a. kuni

kohtuotsuse tegemise päevani 12.03.2009.a. s.o. 2 (kaks) kuud ja 16 (kuusteist) päeva karistusaja hulka

G.G kuulub kandmisele 2(kaks) kuud ja 26 (kakskümmend kuus) päeva vangistust. Karistuse kandmise alguseks on kohtuotsuse tegemise päev 12.03.2009.a.

Tõkend- vahistamine jätta muutmata.

KarS § 50 lg.1 p.1 alusel lisakaristusena võtta G.G-lt mootorsõiduki juhtimise õigus 5-ks (viieks) kuuks.

Mõista G.G-lt välja

menetluskulud riigituludesse 2035.50 , s.o kaitsjatasu

krooni (kaks tuhat kolmkümmend viis krooni ja 50 senti) krooni ning sundraha (kuus 6525 tuhat viissada kakskümmend viis) krooni.

Menetluskulud tasuda KrMS § 423 alusel ositi 10(kümne) kuu jooksul kohtuotsuse

jõustumisest arvates Rahandus-ministeeriumi arveldusarvele SEB nr 10220034800017 või

Swedpangas nr 221023778606. Maksekorraldusele märkida viitenumber ning 2800049777

selgitus: „ G.G kriminaalmenetluse kulud“. Ühes kuus kuulub

, 1-09-875 tasumisele 856.05 krooni (kaheksasada viiskümmend kuus krooni ja 05 senti). Kui rahalised

nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks .

EDASIKAEBAMISE KORD

Kohtuotsuse peale on õigus apellatsioonikorras edasi kaevata Tallinna Ringkonnakohtule

15/viisteist/ päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik tutvuda kohtuotsusega , teatades apellatsiooniõiguse kasutamise soovist 7/seitse/ päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest Harju Maakohtu Liivalaia kohtumajale. Kohtuotsuse resolutsioon

kuulutatakse 12.märtsil 2009.a., apellatsioonkaebuse teatise saamisel on motiveeritud

kohtuotsus kohtukantselei kaudu kättesaadav 31. märtsil 2009.a.. alates kella 15.00 Vahistatud süüdistatavale saadetakse kohtuotsuse posti teel.

Süüdistus

G.G süüdistatakse selles, et tema olles varem karistatud mootorsõiduki juhtimise eest joobeseisundis, kehtiva karistuse ajal uuesti, olles joobeseisundis

26.12.2008.a. kella 19.20 ajal juhtis Tallinnas, Soo tn maja nr 8 juures mootorsõidukit Xxx reg nr xxx

Seega , olles karistatud mootorsõiduki juhtimise eest joobeseisundis, pani G.G toime mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis, so järgi kvalifitseeritava kuriteo. KarS § 424

Kohtuistungil tuvastatud asjaolud

Kohus leiab, et esitatud süüdistus on täielikult tõendamist leidnud.

Süüdistatav G.G tunnistas kohtuistungil ennast süüdi ja nõustus kriminaalasja lahendamisega lühimenetluses. Kohtuistungil süüdistatav sündmuse kohta täiendavalt ütlusi

3 anda ei soovinud. Süüdistatav andis enda kohta ütlusi, mille kohaselt on tal tasumata palju rahatrahve, kuid töökoht pidi sellega tegelema. Vabanedes tahab hakata töötama kahel kohal . Lubab, et tulevikus enam seadust ei riku.

Süüdistatava kaitsja pidas süüdistust põhjendatuks ja leidis, et süüdistatava käitumine on õigesti kvalifitseeritud KarS § 424 järgi, kogutud tõendid on lubatavad ja kuritegu on nendega

tõendatud. Leidis, et kuna isik pani kuriteo toime katseajal, siis on kõik võimalused

ammendunud peale reaalse vangistuse mõistmise. Liitkaristuse mõistmisel on tähtis, et karistus ei oleks väga pikk, pikaajaline vangistus võib põhjustada perekonna lagunemise ja töökoha kaotuse.

Kohus leiab, et G.G poolt toime pandud kuritegu on tõendamist leidnud järgmiste toimiku materjalidega:

02.10.2008.a. kohtuotsuse väljatrükiga (tl 14-15);

05.09.2008.a. kohtuotsuse väljatrükiga (tl 16-17);

26.12.2008.a. protokolliga joobe tuvastamise kohta (tl 7);

kahtlustatava kinnipidamise protokoll 26.12.2008.a. (tl.2-4);

Tunnistaja I Tibari ütlustega (tl 5-6);

G.G kahtlustatavana ülekuulamise protokolliga (tl 20-23);

kriminaalhooldusosakonna õiend /ÜKT tehtud 32 tundi/ (tl.34 .

Kohtumenetluse poolte vahel puudub vaidlus kuriteo kvalifikatsiooni ja tõendatuse osas. Kohus loeb 05.09. 2008.a. ja 02.10..2008.a kohtuotsusega , 26.12.2008.a. protokolliga joobe tuvastamise kohta ning süüdistatava ütlustega tõendatuks, et süüdistatav G.G oli 05.09.2008.a. karistatud Harju Maakohtu poolt mootorisõiduki alkoholijoobes juhtimise eest

ning et 26.12.2008.a. . juhtis ta mootorsõidukit alkoholijoobes (alkoholijoove 0,56 mg/l). Kohus ei tuvastanud kriminaalasjas G.G käitumises õigusvastasust välistavaid asjaolusid.

Kohus leiab, et G.G on pannud toime KarS § 424 koosseisule vastava, õigusvastase ja süülise teo, mille toimepanemise eest tuleb teda karistada.

Karistuse mõistmine

KarS § 424 näeb sanktsioonina ette rahalise karistuse või kuni 3-aastase vangistuse.

Kohus juhindub G.G-le karistuse mõistmisel KarS §-st 56, mille kohaselt on karistamise aluseks süüdistatava süü ning karistuse mõistmisel arvestatakse kergendavaid ja

raskendavaid asjaolusid ning võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude

toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Karistust kergendavaks asjaoluks on süü tunnistamine , raskendavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud.

Võttes arvesse asjaolu, et süüdistatav on varem 6-l korral karistatud kriminaalkorras ,nendest 2005.a. ja septembris 2008.a. KarS § 424 alusel esmalt rahalise karistusega ning teisel korral

tingimisi vangistusega. Vaatamata tingimisi vangistuse mõistmisele septembris 2008.a. ,

mõisteti G.G 02.oktoobril 2008.a. uuesti süüdi KarS § 329 järgi ning asendati mõistetud vangistus üldkasuliku tööga 176 tundi., on kohus seisukohal, et karistuse eesmärke

ei ole võimalik saavutada kergemaliigilise karistusega ja G.G-le tuleb mõista

karistuseks reaalne vangistus. Lähtudes süüteo toimepanemise asjaoludest, prokuröri

taotlusest ning kaitsja nõustumisest prokuröri taotletud vangistuse pikkusega peab kohus

26.12.2008.a. toime pandud teo eest võimalikuks ja otstarbekohaseks karistada G.G vangistusega kestvusega 4 kuud ja 15 päeva.

4 Tuginedes KrMS § 238 lg.2 vähendab kohus süüdimõistetu karistust ühe kolmandiku võrra ja lõplikuks karistuseks jääb 3 kuud vangistust , mis kuulub reaalselt ärakandmisele.

Samuti tuleb KarS § 65 lg.2 alusel G.G-le mõistetavat karistust suurendada

02.10.2008.a. Harju Maakohtu otsusega mõistetud üldkasuliku töö ärakandmata tundide võrra s.o. 144 tundi ehk 2 kuud ja 12 päeva , mis arvestada ümber vangistuseks ning kokku mõista G.G-le liitkaristuseks 5(viis ) kuud ja 12 (kaksteist) päeva vangistust. KarS § 68 lg.1 alusel lugeda eelvangistuse aeg karistusaja hulka

Kohus peab vajalikuks KarS § 50 lg.1 alusel ka lisakaristusena mootorsõiduki juhtimisõiguse

äravõtmise kohaldamist, karistuse eesmärkide saavutamiseks peab kohus põhjendatuks kohaldada lisakaristust pikkusega 5 kuud. Süüdistatav ei ole toonud esile asjaolusid, mille alusel on tal ilma mootorsõiduki juhtimisõiguseta objektiivselt võimatu mistahes sissetulekut

teenida. Isiku karistamisel korduvalt mootorsõiduki juhtimise eest joobes võib kohus jätta

temalt juhtimisõiguse ära võtmata üksnes väga erandlikel juhtudel. Üksnes asjaolu, et

sissetuleku teenimine ilma mootorsõiduki juhtimise õiguseta võib olla raskendatud või

ebamugavam, ei ole kohtu arvates sedavõrd erandlikuks asjaoluks, mis tingiks isikule

mootorsõiduki juhtimisõiguse säilitamise vaatamata toimepandud teole. Samuti ei ole põhjendatud lisakaristuse määramine üksnes minimaalmääras. Mootorsõiduki juhtimisõiguse

kui eriõiguse abil võib isikul küll olla võimalik oma põhiõigusi ja -kohustusi hõlpsamini

realiseerida, kuid selle äravõtmine pikemaks kui 1 kuu ei takista käesoleval juhul G.G

elatist teenida. Samuti nähtub kuriteo toimepanemise asjaoludest, et G.G on reaalselt kasutanud mootorsõidukit ajal, mil juhtimisõigus juba oli kohtuotsusega

ära võetud, põhjusel, mis ei olnud seotud tema tööülesannete täitmisega, seega suhtus ta

mootorsõiduki juhtimisõiguse peatamisse erilise ükskõiksusega. Kohus on seisukohal, et

G.G otsus jätkata mootorsõiduki kasutamist juhtimisõiguse karistusena

äravõtmise ajal üksnes kinnitab vajadust mõista karistuse eripreventiivsete eesmärkide saavutamiseks süüdistatavale lisaks põhikaristusele ka lisakaristus. Arvestades joobes juhtide kõrget ohtlikkust liikluses ning nende hoolimatut suhtumist kaasliiklejatesse ning liikluskorda

tervikuna ning vajadust kaitsta teiste liikluses osalejate õigusi ja vabadusi, on lisakaristuse

mõistmine liikumisvabaduse piiranguna põhjendatud ja vajalik arvestades ka karistuse üldpreventiivset eesmärki.

Kohtukulud

KrMS § 175 lg.1 p 3, 4 ja 9 alusel tuleb süüdistatavalt välja mõista kohtukulud s.o

süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha ja tasu määratud kaitsja osavõtu eest kohtueelses menetluses ning kohtuistungil. Arvestades G.G varalist seisundit ,peab kohus KrMS § 423 alusel võimalikuks

tasuda menetluskulud ositi 10 kuu jooksul, kuna süüdimõistetu materiaalne olukord ei võimalda menetluskulusid seaduses ettenähtu ühe kuulise tähtaja jooksul arvates kohtuotsuse jõustumisest tasuda.

Kohtunik

5