1-16-7548/18 · Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tartu Ringkonnakohus

Määruse tegemise aeg ja koht 15. veebruar 2017, Tartu (kirjalik menetlus)

Kriminaalasja number 1-16-7548

Kohtukoosseis Aarne Sarjas, Mati Kartau, Tiit Lõhmus

Vaidlustatud kohtulahend Viru Maakohtu Jõhvi kohtumaja 4. jaanuari 2017 määrus

süüdimõistetu B.V karistuse täitmisele pööramise kohta KarS § 74 lg 4 alusel

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik süüdimõistetu B.V (isikukood XXX), määruskaebus RESOLUTSIOON

1. Viru Maakohtu 4. jaanuari 2017 määrus jätta muutmata.

2. M rahuldamata. ääruskaebus jätta

Edasikaebamise kord: KrMS § 384 lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib määrusele esitada

määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled viieteistkümne päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama. Asjaolud ja menetluse käik

1. Viru Maakohus 27.09.2016 otsusega tunnistas B.V süüdi KarS § 199 lg 2 p 4 järgi ja mõistis talle karistuseks 4 kuud vangistust. KarS § 74 lg-te 1, 3 alusel jättis kohus selle

karistuse täielikult täitmisele pööramata, määrates katseaja pikkuseks 18 kuud ja kohustades süüdimõistetut järgima KarS § 75 lg-s 1 sätestatud kontrollnõudeid ja lg 2 p-s 1 toodud kohustust heastada kannatanule kuriteoga tekitatud kahju.

2. 19.12.2016 saabus Viru Maakohtusse kriminaalhooldusametniku erakorraline ettekanne

ettepanekuga pöörata B.V karistus täitmisele, kuna ta on korduvalt rikkunud registreerimiskohustust. Maakohtu määrus

3. Viru Maakohus 04.01.2017 määrusega pööraski B.V-le Viru Maakohtu 27.09.2016

otsusega mõistetud 4 kuu pikkuse vangistuse täitmisele. Vastavat otsustust põhjendas kohus järgmiselt.

3.1 Kohus tuvastas, et B.V on registreerimiskohustust rikkunud järjepidevalt, s.o ta on

registreerimisele tulnud 4. korral ja jätnud ilmumata 10. korral. Selle põhjal leidis kohus

kriminaalhooldusametnikuga nõustuvalt, et kriminaalhoolduse edasine läbiviimine ei ole

põhjendatud, kuna B.V ei ole kriminaalhooldusametnikuga koostöö tegemise vastu huvi üles näidanud, on kohtu usaldust kuritarvitanud ja ei võta tingimisi mõistetud karistust tõsiselt. Määruskaebus

4. Maakohtu määruse peale esitas edasikaebuse B.V ise, taotledes lahendi tühistamist. Kaebuse argumendid on järgmised.

4.1 B.V tunnistab registreerimiskohustuse rikkumist, kuid põhjendab seda rahalise

kitsikusega, mistõttu tal oli Kohtla-Järvelt raske Jõhvi jõuda. Ta tunnistab ka, et suhtus

kriminaalhooldaja nõudmistesse hoolimatult. B.V märgib veel, et sai ametliku ja

hästitasustatava töö ning võimaluse oma elu korraldada. Ta ei taha enda rumaluse tõttu kõike kaotada. Ta lubab, et täidab kõiki kohtu ja kriminaalhooldusametniku ettekirjutusi ning nõudeid. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused

5. Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium, tutvunud kohtutoimiku materjalide, maakohtu määruse ja määruskaebuse väidetega, leiab, et kaevatav kohtulahend on seaduslik ja põhjendatud ning selle tühistamiseks edasikaebuses toodud motiividel puudub alus.

5.1 Vastavat seisukohta põhistades olgu kõigepealt ära märgitud, et B.V poolt kontrollnõudena registreerimiskohustuse järjepidev rikkumine on kinnitust leidnud ning vaidlust

selles ei ole. Erinevalt maakohtust tuleb vaid märkida, et kriminaalhooldaja juurde jättis süüdimõistetu tulemata kaheksal korral (mitte aga kümnel, nagu loetles kohus), s.o 21.11.2016, 23.11.2016, 25.11.2016, 28.11.2016, 01.12.2016, 06.12.2016, 14.12.2016 ja 16.12.2016.

5.2 Käesolevas määruskaebemenetluses peab apellatsioonikohus otsustama seega vaid selle üle, kas kirjeldatud korduvad eksimused olid süüdimõistetule vabandatavad või näitavad need, et ta

kohtulahendiga temale määratud kohustuste täitmisest kõrvale hoidunud tahtlikult. Nimelt on kontrollkohustuste täitmata jätmine karistuse täitmisele pööramise aluseks vaid siis, kui see toimus mõjuva põhjuseta.

5.3 Ringkonnakohus leiab, et B.V poolt registreerimiskohustuse rikkumine

vabandatav ei ole. Tema käitumine kogumis, s.o kahe kuu jooksul kaheksal korral kriminaalhooldusosakonda mitte ilmumine, hooldusametniku sellest teavitamata jätmine (v.a ühel korral 25.11.2016) ja ametniku telefonikõnede korduv eiramine, osundab üheselt süüdimõistetu soovile kontrollkohustusest kõrvale hoida. Samuti peab ära märkima, et kuigi B.V oma kaebuses toob põhjusena välja üksnes rahalise kitsikuse, siis kriminaalhooldusametnikule on ta

kahel korral, s.o 21.11.2016 ja 28.11.2016 kokkulepitud kohtumiste osas tagant järele väitnud

vastava kohustuse ununemise. Veelgi enam, oma hoolimatut suhtumist kontrollnõuete täitmisse

tunnistab määruskaebuses süüdimõistetu ka ise. Eelnev tähendab aga sedagi, et isegi kui B.V

paljasõnalist väidet töökoha saamise osas uskuda, siis tema poolt edasiselt kohtuotsusega määratud nõuete kohusetundlikku täitmist sellest järeldada ei saa. B.V peab oma karistuse ära kandma vangistuses.

5.4 Tulenevalt eelmärgitust ning juhindudes KrMS §-st 390 ja § 337 lg 1 p-st 1 jätab Tartu Ringkonnakohus maakohtu määruse muutmata ning määruskaebuse rahuldamata. /allkiri/ /allkiri/ /allkiri/

Aarne Sarjas Mati Kartau Tiit Lõhmus 2 2