3-17-234/11 · 3-17-234/11 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Eesistuja Villem Lapimaa, liikmed Oliver Kask ja Ruth Plaks Määruse tegemise aeg ja koht 15.02.2017, Tallinn Haldusasja number 3-17-234 Haldusasi AN kaebus Tallinna Vangla kohustamiseks paigaldada täiendav turvakaamera Menetlusosalised Kaebaja – AN Vastustaja – Tallinna Vangla Vaidlustatud kohtulahend Tallinna Halduskohtu 08.02.2017 määrus Menetluse alus ringkonnakohtus AN määruskaebus Asja läbivaatamine Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON Jätta AN määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 08.02.2017 määrus haldusasjas nr 3-17-234 muutmata.

EDASIKAEBAMISE KORD Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul, arvates määruse kättetoimetamisest (HKMS § 121 lg 4, § 235 lg-d 1 ja 3).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK 1. Tallinna Vangla kinnipeetav AN esitas 01.12.2016 Tallinna Vanglale taotluse, milles palus paigaldada 1-4 sektsiooni lisakaamera, et tagada kinnipeetavate üle suurem järelevalve. 2. Tallinna Vangla tagastas 09.12.2016 kirjaga nr 5-8/16/27171-2 AN taotluse, selgitades, et vanglas on piisavalt pädevad spetsialistid hindamaks järelevalve toimimist ning varustamaks vanglat vajalike tehniliste seadmetega. Vangla selgitas, et kinnipeetaval ei ole võimalik taotleda lisakaamera paigaldamist ning sellelaadsed ettepanekud vanglale ei ole kohustava sisuga. 3. AN esitas 13.12.2016 vaide Tallinna Vangla 09.12.2016 kirja nr 5-8/16/2717-2 tühistamiseks ja vanglale esitatud taotluse rahuldamiseks. Vaide põhjenduste osasse oli märgitud sõna „diskrimineerimine“ ja väljend „ohtlik on“. 4. Tallinna Vangla tagastas 11.01.2017 vaideotsusega nr 5-15/16/448-2 AN vaide osaliselt ning jättis vaide osaliselt rahuldamata. Vaie jäeti rahuldamata osas, mis puutub selle esitaja

3-17-234 2(3) eesmärki saavutada lisakaamera paigaldamine sektsiooni 1-4. Vaideotsuses selgitati, et ühestki õigusaktist ei tulene kinnipeetavale õigust nõuda vanglalt sektsiooni täiendava kaamera paigaldamist ega vanglale kohustust teha nimetatut kinnipeetava nõudel. 5. AN esitas 01.02.2017 Tallinna Halduskohtule kaebuse Tallinna Vangla 11.01.2017 vaideotsuse nr 5-15/16/448-2 peale. Kaebuse kohaselt soovib kaebaja vaideotsuse tühistamist ning vangla kohustamist teha taotluses ja vaides nõutut. 6. Tallinna Halduskohus tagastas 08.02.2017 määrusega kaebuse halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 2 p 1 alusel. Vastavalt vangistusseaduse (VangS) § 66 lg-le 1 korraldatakse kinnipeetavate järelevalve viisil, mis tagab käesoleva seaduse ja vangla sisekorraeeskirjade täitmise ja üldise julgeoleku vanglas. VangS § 7 lg 2 kohaselt on kinnises vanglas kinnipeetavate majutamiseks kambrid, mis võimaldavad kinnipeetavate pideva visuaalse või elektroonilise jälgimise. Vangistusseaduse kommenteeritud väljaande kohaselt kujutab järelevalve endast toimingute kogumit, millega tagatakse kinnipeetavate visuaalne või elektrooniline jälgimine, päevakava kohane loendus (vangla sisekorraeeskirja § 10 lg 1), kinnipeetavate arvu pidev kontroll vangla kõigil objektidel, vangla territooriumi, ruumide, transpordivahendite ning isikute läbiotsimine (VangS § 68), vanglateenistujate ja muude isikute ning kinnipeetavate vangla territooriumile sisenemise ja sealt väljumise kontroll, kõigi vanglas viibivate isikute julgeolek, abinõud kinnipeetavate põgenemise, allumatuse ja muude õigusrikkumiste ärahoidmiseks ja tõkestamiseks, relvade ja erivahendite hoidmise, väljastamise, kandmise ja kasutamise kontroll (VangS § 701 ja § 71), vangla perimeetri jälgimine ning isikute ja transpordivahendite vanglasisene saatmine. VangS § 66 lg-st 2 tulenevalt vastutab vangla sisekorraeeskirjade täitmise ja julgeoleku eest vanglas vanglateenistuse ametnik. Seega on järelevalve suunatud vangla turvalisuse tagamisele ja vangistuse eesmärkide täitmisele, mistõttu puudutavad sellekohased normid eelkõige vanglapersonali ja kinnipeetavat, samuti nende omavahelist suhtlemist. Kahtlemata on kinnipeetaval õigus turvalisele keskkonnale vanglas, kuid sellest õigusest ei tulene kinnipeetavale subjektiivset õigust nõuda vanglalt kinnipeetavate jälgimist teatud viisil, sh täiendavate kaamerate paigaldamist tõhusama elektroonilise järelevalve tagamiseks. Vanglaametnike pädevuses on otsustada, kuidas tagatakse kinnipeetavate pidev jälgimine, sh kui suures osas on see tagatud visuaalselt ning kui suures osas elektrooniliselt. Ühestki õigusaktist ei tulene kaebajale õigust nõuda täiendavate elektrooniliste seadmete paigaldamist ega vanglale kohustust paigaldada kaameraid konkreetsel hulgal ja ulatuses. 7. AN esitas Tallinna Ringkonnakohtule Tallinna Halduskohtu 08.02.2017 määruse peale määruskaebuse, milles kinnitas jäämist oma halduskohtule esitatud taotluste juurde.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

8. Halduskohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu määruse põhjendustega ning HKMS § 201 lg-le 4 ja § 203 lg-le 2 tuginedes ei pea vajalikuks neid korrata. 9. Kinnipeetaval on õigus nõuda vanglalt enda turvalisuse tagamist vanglas. Sellest õigusest ei järeldu aga üldist nõudeõigust teatud ennetavate abinõude kohaldamiseks. Kui kinnipeetav tunneb ennast ohustatuna, peab ta vanglateenistusele kirjeldama probleemi olemust, misjärel saab vangla kaalutlusõiguse alusel otsustada, kas ja milliste meetmete võtmine on vajalik. Kui vangla ei võta kinnipeetava arvates vajalikke meetmeid, on tal õigus kaevata vangla sellise

3-17-234 3(3) tegevusetuse peale. Praegusel juhul polnud kaebaja vangale esitatud pöördumises avanud teda konkreetselt puudutava ohu olemust.

(allkirjastatud digitaalselt) Oliver Kask (allkirjastatud digitaalselt) Villem Lapimaa (allkirjastatud digitaalselt) Ruth Plaks