2-16-9550/14 · Harju Maakohus Tartu mnt kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Harju Maakohus Tartu mnt kohtumaja Kohtunik Kohtujurist Raivo Einula Nona Alas Määruse kuupäev

14. veebruar 2017 Tsiviilasja number 2-16-9550 Tsiviilasi XXXX vs XXXX abielulahutuse nõudes Tsiviilasja hind 3500 eurot Menetlustoiming avalduse läbivaatamine Menetlusosalised, esindajad Hageja: XXXX (isikukood XXXX, elukoht XXXX) Hageja lepinguline esindaja: Sergei Postnikov (Advocate Plus Ltd, e-post: menetlus@advplus.eu)

Kostja: XXXX (isikukood XXXX, elukoht XXXX; e-post: XXXX)

Menetluse liik ärakuulamised 07.09.2016, 17.11.2016 RESOLUTSIOON

1. Jätta rahuldamata hageja taotlus menetluse lõpetamiseks.

2. Jätta hagi läbi vaatamata.

3. Jätta rahuldamata hageja taotlus tagastada riigilõiv 50 eurot.

Menetluskulude jaotus Jätta menetluskulud hageja kanda.

Edasikaebamise kord

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest alates.

Määruskaebuse esitamisel tuleb riigilõiv 50 eurot tasuda Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr EE062200221059223099 (Swedbank) või arvelduskontole nr EE571010220229377229 (SEB Pank) või arvelduskontole nr EE513300333522160001 (Danske Bank) või arvelduskontole nr

2-16-9550

2 (3)

EE221700017003510302 (Nordea Bank). Maksekorraldusele märkida selgitus: „tsiviilasja number, riigilõiv määruskaebuse esitamisel“. Maksekorraldus või andmed riigilõivu tasumise kohta tuleb esitada kohtule.

Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUD

XXXX esitas 20.06.2016 Harju Maakohtule hagi XXXX vastu abielulahutuse nõudes. Kohus võttis hagi menetlusse 05.07.2016 ja määras lähtudes TsMS § 346 lg 2 kuulata pooled ära. Kohus esitas taotluse XXXX Vabariigi pädevale kohtule kuulata kostja ära EL Nõukogu määruses 1206/2001 liikmesriikide kohtute vahelise koostöö kohta tõendite kogumisel tsiviilja kaubandusasjades sätestatud korras teise riigi kohtu abil. Kohus kuulas hageja lepingulise esindaja ära 07.09.2016 ja määras kuulata hageja isiklikult ära 21.02.2017. Kostja on 17.11.2016 isiklikult ära kuulatud XXXX Vabariigi pädeva kohtu poolt. Hageja esitas 08.02.2016 taotluse hagist loobumiseks ning palub menetluse lõpetada ning 21.02.2017 määratud kohtuistung tühistada. Samuti palub hageja tagastada pool hagilt tasutud riigilõivust, so 50 eurot.

KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED

TsMS § 428 lg 1 p 3 kohaselt, kohus lõpetab menetluse otsust tegemata, kui hageja on hagist loobunud. TsMS § 429 lg 1 kohaselt, hageja võib hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. Kohus võtab hagist loobumise vastu määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. TsMS § 432 kohaselt, kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu või kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus leiab, et TsMS § 432 sätestatud menetluse lõpetamise tagajärgedest tulenevalt ei ole kohtul võimalik hagist loobumist vastu võtta. Kuivõrd menetluse lõpetamise korral ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle, siis on kohus seisukohal, et olukord, kus hageja ei saaks enam pöörduda kohtusse hagiga abielulahutuse nõudes, on ilmses vastuolus Perekonnaseaduse § 63, mille kohaselt on üheks abielu lõppemise aluseks abielu lahutamine. Hageja esitatud avaldusest tuleneb üheselt, et hageja ei soovi 20.06.2016 esitatud hagi edasist menetlemist ning on arusaadav, et hageja eesmärk on võtta hagi tagasi. Lähtudes eeltoodust leiab kohus, et hagi tuleb jätta läbi vaatamata TsMS § 423 lg 1 p 2 alusel seoses hageja poolt hagi tagasi võtmisega.

2-16-9550

3 (3)

TsMS § 426 lg 1 kohaselt, hagi läbivaatamata jätmise korral loetakse, et hagi ei ole kohtu menetluses olnud ja hageja võib pöörduda hagiga sama kostja vastu samal alusel vaidluses sama hagieseme üle kohtusse. TsMS § 168 lg 4 kohaselt, kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi, kannab ta kostja menetluskulud, välja arvatud juhul, kui ta loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on nõude pärast hagi esitamist rahuldanud. TsMS § 164 lg 1 kohaselt, hagilises abieluasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise. Lähtudes eeltoodust jätab kohus kõik menetluskulud hageja kanda. Kuna kohus ei võta hagist loobumist vastu, ei ole võimalik TsMS § 150 lg 2 p 2 alusel poolt menetluses tasutud riigilõivust tagastada. TsMS § 150 lg 1 p 3 kohaselt, tasutud riigilõiv tagastatakse kui avaldus jäetakse läbi vaatamata, välja arvatud juhul, kui hagi jäetakse läbi vaatamata muuhulgas seetõttu, et hageja võtab hagi tagasi või kumbki pool või hageja ei ilmu kohtuistungile. Kuna kohus jätab hagi läbi vaatamata selle tõttu, et hageja on võtnud hagi tagasi, siis ei ole võimalik riigilõivu tagastada ka TsMS § 150 lg 1 p 3 alusel. Lähtudes eeltoodust jätab kohus hageja taotluse tagastada pool menetluses tasutud riigilõivust, rahuldamata. /allkirjastatud digitaalselt/ Raivo Einula kohtunik