1-09-2155/3 · 1-09-2155/3 · Tallinna Ringkonnakohus

1

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tallinna Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht 30. märts 2009. a Kriminaalasja number 1-09-2155 Kohtunik Paavo Randma Apelleeritud kohtuotsus Harju Maakohtu 13. veebruari 2009. a otsus Jevgeni Isatšenko süüdistuses KarS § 25 lg 2 - § 199 lg 2 p 9 järgi, kokkuleppemenetluses Apellatsiooni esitaja Jevgeni Isatšenko

Resolutsioon

Jätta Jevgeni Isatšenko poolt esitatud apellatsioon läbi vaatamata ja tagastada apellatsioon apellandile Edasikaebamise kord

Määruse peale võib süüdistatav advokaadist kaitsja vahendusel esitada määruskaebuse Riigikohtule 10 päeva jooksul Tallinna Ringkonnakohtu kaudu alates päevast, mil menetlusosaline sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Harju Maakohtu 13. veebruari 2009. a otsusega tunnistati Jevgeni Isatšenko kokkuleppemenetluses süüdi KarS § 25 lg 2 - § 199 lg 2 p 9 järgi ja mõisteti talle karistuseks vangistus pikkusega üks kuu. Karistust suurendati KarS § 65 lg 2 alusel Harju Maakohtu 22. jaanuari 2009. a otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra ja lõplikuks liitkaristuseks mõisteti süüdistatavale üks kuu kakskümmend kaheksa päeva vangistust.

2. Maakohtu otsuse peale esitas Jevgeni Isatšenko apellatsiooni, milles palub tema kriminaalasi „uuesti läbi vaadata ning vähendada mõistetud karistust“.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

Kohtu hinnangul tuleb käesolev apellatsioon jätta läbi vaatamata ning tagastada see apellatsiooni esitajale, ning seda järgmistel asjaoludel.

2 3. Käesolev kriminaalasi on lahendatud kokkuleppemenetluses, mis seab teatud piirangud kohtuotsuse apelleerimisele. Kriminaalmenetluse seadustiku § 318 lg 3 p 4 sätestab, et apellatsiooni ei saa esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale, välja arvatud juhul, kui on tegemist KrMS 9. peatüki 2. jao ehk kokkuleppemenetluse sätete rikkumisega. Seejuures on Riigikohtu kriminaalkolleegium asunud seisukohale, et kui kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale esitatud apellatsioonis pole osutatud ühelegi Kriminaalmenetluse seadustiku 9. peatüki 2. jao sätete rikkumisele, tuleb apellatsioon jätta KrMS § 326 lg 2 ls 1, § 323 lg 2 p 2 ja § 318 lg 3 p 4 alusel läbi vaatamata (RKKKo 3-1-1-38-06, p 9).

4. Apellatsioonis, mille on esitanud Jevgeni Isatšenko, ei ole viidatud ühelegi kokkuleppemenetlust reguleeriva Kriminaalmenetluse seadustiku sätte rikkumisele ning on piirdutud pelgalt taotlusega kriminaalasja uueks arutamiseks ja karistuse vähendamiseks. Juba sel põhjusel tuleb apellatsioon apellandile tagastada. Kohus, tutvunud täiendavalt kriminaalasja materjalidega, leiab aga, et ka apellatsiooni väliselt ei ole kriminaalasjas tuvastatav mõni asjaolu, mis oleks käsitletav kokkuleppemenetluse sätete rikkumisena. Kriminaalasjas on sõlmitud kokkulepe (tlk 44), kus Jevgeni Isatšenko kinnitab kaitsja juuresolekul enda soovi sõlmida kokkulepe kirjeldatud asjaoludel, kinnitades seda enda allkirjaga (tlk 46). Kokkulepe on teistkordselt avaldatud kohtuistungil, kus Jevgeni Isatšenko kinnitab, et ta on kokkuleppest aru saanud ning ta nõustub sellega. Seejuures on kohus lasknud süüdistataval kirjeldada kokkuleppe sõlmimise ajaolusid, tegemaks kindlaks, kas Jevgeni Isatšenko on väljendanud enda tõelist tahet. Jevgeni Isatšenko kinnitab ka siis, et ta jääb sõlmitud kokkuleppe juurde, kokkuleppe sõlmimisel on väljendanud ta enda tõelist tahet ning keegi teda kokkuleppe sõlmimisele sundinud ei ole (tlk 48). Seetõttu puudub alus Jevgeni Isatšenko kaebuse apellatsiooni korras menetlemiseks.

Eeltoodut arvestades ja juhindudes KrMS § 318 lg 3 p-st 4, § 323 lg 2 p-st 2 ja § 326 lg 2 ls-st 1 kohus

määras:

Jätta Jevgeni Isatšenko poolt esitatud apellatsioon läbi vaatamata ja tagastada apellatsioon apellandile.

Paavo Randma