1-16-10171/17 · Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

1

K O H T U O T S U S E e s t i V a b a r i i g i n i m e l

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 14. veebruar 2017, Tallinn, kirjalik menetlus

Kriminaalasja number 1- -10171 16 Kohtukoosseis Julia Katškovskaja, Ivi Kesküla, Orvi Tali

Kriminaalasi F.B süüdistuses KarS § 199 lg 2 p järgi 9 , lühimenetluses Apelleeritud kohtuotsus Harju Maakohtu 14.detsembri 2016 otsus Apellatsiooni esitaja süüdistatava F.B kaitsja adv. Eva Tibar Süüdistatav F.B (ankeetandmed Harju Maakohtu otsuses) Kaitsja Adv. Eva Tibar Prokurör

Alice Simm

RESOLUTSIOON Harju Maakohtu otsus 14.detsembrist 2016 F.B suhtes ja nimelt osas, tühistada osaliselt

1) Millega KarS § 68 lg 1 alusel loeti F.B poolt eelvangistuses viibitud aeg 2 (kaks) päeva, so 08.10-09.10.2016.a mõistetud üksikkaristusaja hulka ja sedastati, et F.B peab ära kandma 28 (kahekümne kaheksa) päeva pikkuse vangistuse.

2) millega loeti F.B-l eelmise kohtuotsuse alusel määratud üldkasuliku töö tundidest tegemata tundideks e ärakandmata karistuseks 193 tundi, mis vastab 193 päevale vangistusele (s.o 6 kuud ja 13 päeva).

2

3) Mõisteti F.B-le liitkaristus KarS § 65 lg 2, § 64 lg 1 alusel 7 (seitse) kuud ja 11 (üksteist) päeva vangistust.

Teha tühistatud osas uus o t s u s, millega 1) Lugeda F.B-le eelmise e. Harju Maakohtu 29.06.2016.a otsuse alusel mõistetud karistusest ärakandmata karistuseks 121 tundi, mis vastab 121 päevale vangistusele, s.o 4 kuu vangistusele. ja 1 päeva pikkusele

2)

KarS § 65 lg 2, § 64 lg 1 alusel suurendada Harju Maakohtu 14.detsembri 2016 otsusega mõistetud ja 1/3 võrra vähendatud

üksikkaristust – 1 kuu vangistust - eelmise, Harju Maakohtu 29.06.2016.a otsuse alusel mõistetud siis

karistusest ärakandmata karistuse võrra ja mõista lõplikult ärakandmisele kuuluvaks karistuseks 5 kuu ja 1 päeva pikkune vangistus. KarS § 68 lg 1 alusel arvata karistusest maha eelvangistuses viibitud 2 päeva (08.10 9.10.2016) ning ärakandmisele - jää 4 kuud ja 29 päeva vaks karistuseks on vangistust.

Muus osas jätta maakohtu otsus muutmata.

Esitatud apellatsioon rahuldada osaliselt.

Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib 30 päeva jooksul esitada kassatsiooni Riigikohtule. Kassatsioon tuleb esitada kirjalikul 30 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik ringkonnakohtu otsusega tutvuda. Süüdistatav võib kassatsiooni esitada üksnes advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel. Menetluskulude peale võib esitada määruskaebuse ringkonnakohtu kaudu Riigikohtule 15

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK:

Harju Maakohtu 14. detsembri 2016 otsusega mõisteti süüdi KarS § F.B 199 lg 2 p 9 järgi ja karistati vangistusega 45 (nelikümmend viis) päev

a. F.B-le mõistetud karistust vähendati 1/3 võrra. F.B peab ära kandma 1 (ühe) kuu pikkuse

vangistuse.

3

KarS § 68 lg 1 alusel loeti poolt eelvangistuses viibitud aeg 2 (kaks) päeva, F.B so 08.10-09.10.2016.a karistusaja hulka. F.B peab ära kandma 28 (kahekümne kaheksa) päeva pikkuse vangistuse. KarS § 65 lg 2, § 64 lg 1 alusel suurendati mõistetud ja kandmisele kuuluvat vangistust F.B-le eelmise, Harju Maakohtu 29.06.2016.a otsuse alusel mõistetud ja ärakandmata karistuse võrra. F.B-l eelmise kohtuotsuse alusel määratud o li üldkasuliku töö tundidest tegemata 193 tundi, mis vastab 193 päevale vangistusele (s.o 6 kuud ja 13 päeva). F.B-l lõplikult ära kanda 7 (seitsme) kuu 11 tuli (üheteistkümne) päeva pikkune vangistus. suhtes kohaldatud tõkend F.B - elukohast lahkumise keeld

– määrati tühistada kohtuotsuse jõustumisel.

Kinnipidamisasutusel arvestada F.B-le määrati mõistetud vangistuse alguseks isiku karistuse kandmisele asumise päev kohtuotsuse jõustumisel.

F.B olles isikuks, kes on varasemalt toime pannud mõisteti süüdi selles, et tema vargusi, uuesti

- 29.08.2016 kella 08.04 ajal Tallinnas asuvast M XXX kauplusest võttis võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil M OÜ-le kuuluva pudeli viina Poolik maksumusega 5.95 eurot, millega möödus kassaderivist jättes tahtlikult võetud kauba eest tasumata. Oma tegevusega põhjustas F.B OÜ’le M materiaalset kahju summas 5.95 eurot. - 09.10.2016 kella 19.47 ajal Tallinnas X asuva P AS kauplusest P XX võttis võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil P AS-ile kuuluvat kaupa: isoleerteip maksumusega 2.79 eurot ja oksakäärid Fiskars maksumusega 11.90, kaupa koguväärtusega 14.69 eurot millega möödus kassaderivist ja jättis tahtlikult võetud kauba eest tasumata, kuid peeti koheselt kinni turvatöötaja poolt, seega jäi kuritegu tema tahtest olenemata põhjustel lõpule viimata. Kuna kaup on rikutud, põhjustas F.B oma tegevusega P AS’ile materiaalset kahju kokku summas 14.69 eurot.

APELLATSIOONI SISU JA MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD:

Apellatsioonis vaidlustab kaitsja F.B-le mõistetud karistust, taotleb kohtuotsuse tühistamist mõistetud karistuse osas ja uue otsusega kergema karistuse mõistmist.

Olgugi, et kohtupraktika on seisukohal, et ühiskondlikult kasuliku töö tegemisel kontrollnõuetega katseajal toimepandud tahtliku kuriteo eest peab isikut karistama reeglina reaalse vangistusega, siis annavad apellandi arvates käesoleval juhul esinevad erakordsed asjolud aluse kaaluda teiseliigilise karistuse mõistmist.

F.B-l XX XX on diagnoositud X X XX, mis põhjustab talle , X ja X X suhtes ei XX. XX ole arstid seni otsustanud operatiivselt sekkuda, jälgitakse kasvaja dünaamikat. Tema peresse kuulub 2 last ja töövõimetu abikaasa, perele on tema tugi äärmiselt oluline. Talle mõistetud ühiskondlikult kasulikku tööd on ta teinud korrektselt ja aktiivselt. F.B on avaldanud puhtsüdamlikku kahetsust, mis on kergendavaks asjaoluks. F.B süü tomepandud kuritegude puhul ei olnud suur, tegemist oli väheväärtusliku varaga, üks episood jäi katse staadiumisse.

4

Apellant leiab, et kirjeldatud asjaolud annavad aluse mõista talle kergemaliigilisem karistus rahalise karistuse näol, mida on samuti võimalik kohaldada tingimisi. Vangistuses viibides on vangistatule kättesaadav sisuliselt vaid erakorraline arstiabi, vajalikke uuringuid ning kasvaja dünaamika jälgmist kinnipidamiskohas tagada ei ole võimalik. Reaalse vabadusekaotuse korral satuks ohtu F.B elu ja tervis, mis aga ei saa olla karistuse eesmärgiks ega ka kõrvalmõjuks.

Tallinna Ringkonnakohtu 1.02.2017 määrusega määrati kriminaalasi apellatsiooni korras arutamisele kirjalikus menetluses. Apellatsioonimenetluse pooltele anti enda seisukohtade esitamiseks aega kuni 9.02.2017.

Määratud tähtajaks esitas kirjaliku seisukoha prokurör. Prokuröri seisukoht on j

ärgmine.

Prokurör leiab, et Harju Maakohus ei ole otsust tehes rikkunud menetlusõigusnorme ega kohaldanud vääralt materiaalõigust. Kohtuotsus vastab kõigile kohtuotsuse vormistamise nõuetele.

Harju Maakohus on oma otsuses motiveerinud ning toonud välja kaalutlused, mille alusel mõisteti F.B süüdi ja mõisteti karistuseks just reaalne vangistus. Kohus on F.B-le karistuse mõistmisel arvestanud asjaolu, et F.B süü ei ole suur, kannatanutele põhjustatud kahju on väike, kuid samas on F.B varaseamalt karistatud samaliigiliste kuritegude toimepanemise eest. Viimati karistati F.B Harju Maakohtu 29.06.2016 otsuse alusel KarS § 199 lg 2 p 9 § 25 lg 2 järgi - üldkasuliku tööga 353 tunni ulatuses, seega on uued teod toimepandud katseaja kestel. Samas on kohus arvestanud ja märkinud asjaolu, et F.B on talle määratud üldkasulikku tööd teinud aktiivselt. Samuti on kohus karistuse mõistmisel arvestanud süüdistatava puhtsüdamlikku kahetsust ja tervislikku seisundit, mistõttu leidnud, et mõistetav vangistus võib olla miinimummääras.

Harju Maakohtus on oma otsuses motiveerinud ka seisukohta, miks kohtu hinnangul ei ole võimalik F.B-le määrata rahalist karistust ja seda põhjusel, et F.B on sarnaste tegude eest varasemalt juba karistatud, väärteokorras mõistetud rahatrahv ei ole suutnud isikut mõjutada õiguskuulekale teele ning vähetähtis ei ole ka asjaolu, et väärteokorras mõistetud rahatrahvid on jäetud tasumata.

Seega eelnevast tulenevalt leiab prokurör, et Harju Maakohtu 14.12.2016 otsus on seaduslik ja põhjendatud ning apellatsioon F.B-le mõistetud karistuse kergendamise osas tuleb jätta rahuldmata.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT:

Kohtukolleegium, tutvunud kriminaaltoimiku materjalidega, esitatud apellatsiooniga, prokuröri seisukohaga ja kriminaalhooldajalt saadud andmetega, tuli alljärgnevatele

seisukohtadele.

Puutuvalt maakohtu otsusega tuvastatud kuriteo eest mõistetud ükiskkaristuse liiki, millist apellant vaidlustab, märgib kohtukolleegium järgmist. Maakohus on põhjendanud, miks peab ainuvõimalikuks F.B karistamist just vangistusega ja

5

miks leiab, et mõistetud vangistus tuleb ka reaalselt ära kanda. Eelmise kohtuotsusega oli F.B karistatud vangistusega samaliigiliste ja sarnastel asjaoludel toime pandud varguste eest. Tol korral ilmutas kohus usaldust F.B suhtes ning pidas võimalikuks vaatamata sellele, et kuriteod olid pandud toime katseajal, asendada liitkaristuse üldkasuliku tööga. F.B asus täitma temale mõistetud karistust, tegi üldkasulikku tööd, kuid samal ajal ja seda juba kaks kuud pärast kohtuotsuse tegemist, pani ta toime täpselt samasuguse kuriteo, mille eest kandis karistust. F.B kuritarvitas kohtu usaldust ning puudub igasugune põhjendatud alus tema karistamiseks kergemaliigilise karistusliigiga e. rahalise karistusega. See oleks vastuolus karistuse mõistmise põhimõtetega. Riigikohus on oma otsuses 3-1-1- -

58 13 selgitanud, et samalaadseid kuritegusid jätkuvalt toime panevale isikule järjest kergemate karistuste mõistmine ei kaitse õiguskorra huvisid ega mõjuta süüdlast hoiduma õigusrikkumiste toimepanemisest. Siinjuures rõhutab kohtukolleegium sedagi, et sisuliselt on süüdistatavale vaidlustatud kohtuotsusega tuvastatud ühe lõpule viidud ja ühe katsestaadiumi jäänud varguse eest 4 korda lühem vangistusmäär, kui seda oli eelmise kohtuotsusega kahe varguse katse eest mõistetud vangistus. Maakohus on arvestanud seejuures süü suurust e varastatu väärtust, on arvestanud . karistust kergendava asjaoluna puhtsüdamlikku kahetsust aga ka süüdistatava tervislikku seisundit.

Küll peab kohtukolleegium aga tühistama m mõistetud aakohtu otsuse F.B-le liitkaristuse osas. Kohtukolleegium sedastab, et maakohtule ei saa ette heita ebaseadusliku või põhjendamata otsuse tegemist selles osas. Vaidlust ei ole selles, et maakohtu otsuse tegemise ajal oli süüdistataval tegemata maakohtu otsuses näidatud eelmise kohtuotsusega määratud üldkasuliku töö tundide arv. Maakohus on liitkaristuse mõistmisel juhindunud 7, mis sätes ui süüdlane KarS prg 69 lg-st tab, et k paneb üldkasuliku töö tegemise ajal toime uue kuriteo, mille eest teda karistatakse vangistusega, asendatakse talle mõistetud üldkasuliku töö tegemata osa sama paragrahvi lõikes 6 sätestatud vahekorras. Liitkaristus mõ

istetakse vastavalt karistus Samas on aga Riigikohus analoogilises seadustiku § 65 lõikes 2 sätestatule. vaidluses oma -1-1-6-13 selgita määruses 3 nud, et olukorras, kui üks liidetavatest muutub või üldse ära langeb kaebemenetluse ajal, siis tuleb selles osas alamaastme kohtuotsus tühistada. Sellisel juhul ei saa küsimust liitkaristuse osas jätta täitemenetluses lahendamiseks. Seega tuleb kohtukolleegiumil tühistada maakohtu

otsus, mis selle tegemise ajal oli seaduslik ja põhjendatud. Ka ei ole välistatud, et ringkonnakohtu otsus, mis tegemise ajal on vähemalt ringkonnakohtu enda hinnangul seaduslik ja põhjendatud tühistatakse liitkaristuse osas edasikaebemenetluses, sest süüdistataval on jätkuvalt võimalus teha üldkasuliku töö tunde. Samas aga, kui pärast kohtuotsuse jõustumist jääb süüdistataval teha üldkasuliku töö tunde ja ta jõuab need, kas osaliselt või täielikult ära teha enne käesoleva kohtuotsusega mõistetu

d karistuse kandmisele asumist, mis toob kaasa eelmise kohtuotsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa vähenemise või äralangemise ja sellest tulenevalt ka käesoleva

kohtuotsusega mõistetud liitkaristuse vähenemise või liitkaristuse mõistmise vajaduse

äralangemise täitemenetluses KrMS § 431 korras , on see muudatus lahendatav

Vastavalt kriminaalhooldaja tea elmise tele on süüdistatav 13.02.2017 seisuga e kohtuotsusega e. 29.06.2016.a. kohtuotsusega est süüdistatavale mõistetud karistus käesolevaks ajaks ära KarS § 69 lg 1 alusel sooritan

ja tegemata on 121 tundi. ud 232 ümberarvestatuna on ärakandmata karistuseks 121 päeva e 4 kuud ja 1 päev

hk

6

vangistust Seega tuleb va . idlustatud kohtuotsusega mõistetud liitkaristuse osas maakohtu otsus tühistada ja mõista uus liitkaristus, mis on 5 kuud ja 1 päev vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel tuleb nimetatud karistusest maha arvata eelvangistuses viibitud 2 päeva, mistõttu jääb ärakantavaks lõplikuks karistuseks 4 kuud ja 29 päeva vangistust.

Kohtukolleegium peab vajalikuks kohtupraktika ühetaolise kohaldamise eesmärgil veelkord ul on F.B-le märkida järgmist. Käesoleval juh maakohus mõistnud R. liitkaristuse KarS prg. 65 lg 2 alusel. KarS prg. 65 lg 2 järgi mõistetakse liitkaristus selliselt, et suurendatakse uue kuriteo eest mõistetud karistust eelmise kohtuotsuse järgi mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra, järgides käesoleva seadustiku § 64 lõigetes 2, 4 ja 5 sätestatut. Sellisel juhul ei tohi liitkaristus ületada karistusliigi ülemmäära. Seega, üheks liidetavaks on uue kuriteo eest mõistetud karistus (lühimenetluse puhul 2/3 mõistetud karistusest), teiseks eelmise kohtuotsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa. Mõiste „mõistetud karistus“ tähendab kogu

karistust (lühimenetluses 2/3 mõistetud karistusest) ja see koosneb ärakantud osast ja ärakandmata osast. Mõistetud karistuse ärakandmata osa saadakse selliselt, et kogu mõistetud karistusest (lühimenetluses 2/3 –st mõistetud karistusest) arvatakse maha ärakantud osa. Et õigesti kohaldada KarS prg. 65 lg 2 sätteid, ei ole õige esimeseks liidetavaks lugeda uue kuriteo eest mõistetud karistuse või lühim

enetluses 2/3 karistuse ärakandmata osa e. karistust, millest on juba maha arvatud eelvangistuses viibitud aeg. Tegemist ei ole ühekordse sellise liitmistehnika kasutamise juhuga ja kohtukolleegium peab vajalikuks veekord märkida, et peale selle, et selline liitmine ei ole sõna sõnalt seadust lugedes õige, ei ole sellise praktika - süvenedes välistatud olukord, kus sarnane liitmine võib kaasa tuua tahtmatult KarS prg. 65 lg-s 2 ettenähtud tingimuse – liitkaristus ei tohi ületada karistusliigi ülemmäära

– rikkumise.

Eeltoodu alusel ja juhindudes 337 p.4; 338 p.2; 340 lg 1 p.4; 342; 343; 344; 345 lg 1,2 tühistab kohtukolleegium maakohtu otsuse osaliselt – mõistetud liitkaristuse osas

- ja teeb selles osas uue otsuse.

/allkirjastatud digitaalselt/