1-17-754/8 · Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja

1 1-17-754

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 14. veebruar 2017, Tallinn Kriminaalasja number 1-17-754 (17231600108) Kohtunik Märt Toming Kohtuistungi sekretär Eda Loor Kriminaalasi D.K süüdistus KarS § 199 lg 2 p 9 ja § 25 lg 2 järgi Lühimenetluses Prokurör Helen Kiviloo Süüdistatav D.K

Ik: XXX, EV kodanik, keskharidus; töökoht: xxxxOY; elukoht: XXXX; elukoht Eesti Vabariigis: XXXX.

Tõkend: alates 19.01.2017 ja 07.02.2017 elukohast

lahkumise keeld. Kahtlustatavana kinni peetud 17.01.2017 kuni 19.01.2017; 06.02.2017 kuni 07.02.2017.a. Varasem karistatus: - Harju Maakohtu 12.01.2017.a. otsusega KarS § 199 lg 2 p 9 - § 25 lg 2 järgi vangistusega 5 kuud, KrMS § 238 lg 2, KarS § 68 lg 1, 73 lg 1, 3 alusel vangistusega 3 kuud ja 1 päev katseajaga 1 aasta. Kaitsja Advokaat Eva Rivis RESOLUTSIOON

1. D.K süüdi tunnistada KarS § 199 lg 2 p 9 ja KarS § 25 lg 2 ettenähtud kuriteo

toimepanemises ja mõista temale karistuseks tähtajaline vangistus 4 (neli) kuud.

2. KrMS § 238 lg 2 kohaselt vähendada D.K-le mõistetud karistust ühe kolmandiku

võrra, mõistes ärakandmisele kuuluvaks karistuseks tähtajalise vangistuse 2 (kaks) kuud ja 20 (kakskümmend) päeva.

3. KarS § 65 lg 2 alusel suurendada mõistetud karistust Harju Maakohtu 12.01.2017.a.

otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o 3 (kolm) kuu ja 1 (üks) päeva võrra ja

mõista kohtuotsuste kogumis liitkaristuseks tähtajaline vangistus 5 (viis) kuud ja 21 (kakskümmend üks) päeva.

4. KarS § 68 lg 1 alusel arvestada karistusaja hulka eelvangistus, s.o kahtlustatavana

kinnipidamise aeg 17.01.2017 kuni 19.01.2017.a ja 06.02.2017 kuni 07.02.2017.a, s.o 5 (viis) päeva, lugedes ärakandmisele kuuluvaks karistuseks tähtajalise vangistuse 5 (viis) kuud ja 16 (kuusteist) päeva.

2

5. KarS § 69 lg 1 ja § 73 lg 4 alusel asendada mõistetud vangistus, s.o 5 kuud ja 16 päeva

üldkasuliku tööga, arvestades, et ühele päevale vangistusele vastab 1 (üks) tund üldkasulikku tööd, s.o 166 (sada kuuskümmend kuus) tundi üldkasulikku tööd.

6. KarS § 69 lg 3 ja 4 alusel määrata üldkasuliku töö tegemiseks 5 (viis) kuuline tähtaeg

alates kohtuotsuse jõustumisest, mille jooksul peab D.K täitma KarS § 75 lg 1 pdes 1 kuni 6 ettenähtud kontrollnõudeid Tallinna Vangla Ida-Harju

kriminaalhooldusosakonna juhataja määratud kriminaalhooldaja järelevalve all (Tartu mnt 85, tel: 6127758). KarS § 75 lg 1 p-de 1, 2, 3, 4, 5, 6 kohaselt kohustada D.K järgima katseajal kontrollnõudeid:

• elama kohtu määratud alalises elukohas: XXXX;

• ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel Tallinna Vangla Ida-Harju kriminaalhooldusosakonda registreerimisele;

• alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;

• saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks;

• saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töövõi õppimiskoha vahetamiseks;

• saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

7. D.K suhtes kohaldatud tõkend elukohast lahkumise keeld tühistada kohtuotsuse

jõustumisel.

8. D.K-lt välja mõista KrMS § 173 lg 1 p 1 ja lg 2; § 175 lg 1 p-de 4 ja 9 ja § 180 lgte 1 ja 3 alusel:

- teise astme kuriteos süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha 705 (seitsesada viis)

eurot;

- määratud kaitsjale makstud tasu kohtueelsel menetlusel 72 (seitsekümmend kaks) eurot

ja kohtumenetlusel 72 (seitsekümmend kaks) eurot, s.o kokku 144 (sada nelikümmend neli) eurot,

s.o kokku menetluskulu 849 (kaheksasada nelikümmend üheksa) eurot, mis tuleb

kohtuotsuse jõustumisest 12 kuu jooksul tasuda kohtuotsuse lisana koostatavas

makseinfos märgitud Maksuja Tolliameti arveldusarvele, märkides kohustusliku

viitenumbri ja selgituse: „D.K , 1-17-754, menetluskulud, ositi tasumine“. Makseinfo koos viitenumbriga edastatakse kohtuistungil kätteandmise võimatusel D.K-le tema elukoha aadressile tavapostiga. Menetluskulude tähtaegse tasumata jätmise

korral loetakse maksetähtaeg saabunuks ja kogu nõue suunatakse täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

9. Asitõend: 2 DVD plaati turvakaamerate salvestustega (kd I tl 28 ja kd II tl 23), mis asuvad

ümbrikutes, jätta KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel kriminaalasja juurde.

10. Kaubamaja AS esindaja kohtueelsel menetlusel esitatud tsiviilhagi 14 euro ja 38 sendi

nõudes rahuldada täies ulatuses ning D.K-lt välja mõista VÕS § 1043 ja 1045 lg 1

p 5 ning TsMS § 440 lg 1 alusel Kaubamaja AS kasuks 14 (neliteist) eurot ja 38

(kolmkümmend kaheksa) senti, mis tuleb tasuda Kaubamaja AS arvelduskontole , märkides selgitusena „D.K, 1-17-754, tsiviilhagi hüvitamine“.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsusele võivad KrMS § 318 lg 1, 2, 3 p 2 ja § 319 alusel süüdistatav, tema kaitsja ja kannatanu 15 päeva jooksul esitada apellatsiooni, mille kasutamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest.

Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist võib teatada ka elektrooniliselt. Kui üks

kohtumenetluse pool on nimetatud tähtaja jooksul teatanud apellatsiooniõiguse kasutamise

soovist ega ole sellest loobunud, on ülejäänud kohtumenetluse pooltel apellatsiooniõigus olenemata sellest, kas nad ise on apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatanud. Apellatsioon

esitatakse ringkonnakohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates otsuse avalikult

3

teatavakstegemisest. Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võib esitada apellatsiooni 15

päeva jooksul alates süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast.

Apellatsioon jäetakse läbi vaatamata ja tagastatakse kohtumääruse alusel, kui apellatsioonitähtaeg on mööda lastud.

Menetluskulusid on võimalik vaidlustada vastavalt KrMS § 189 lg-le 3 kohtuotsusest eraldi, s.o määruskaebemenetluse korras vastavalt KrMS § 387 lg-le 1, esitades määruskaebuse 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama, vaidlustatava kohtumääruse teinud kohtule.

1. KRIMINAALASJA KOHTULIKUL ARUTAMISEL KOHUS TUVASTAS:

D.K´i süüdistatakse ühisesse menetlusse ühendatud kriminaalasjas selles, et tema, olles viimati 12.01.2017.a. Harju Maakohtu otsusega karistatud KarS § 199 lg 2 p 9 -§ 25 lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest, uuesti 17.01.2017.a. kella 15.58 ajal Tallinnas, aadressil Paldiski mnt 56 asuvast Selver AS-ile kuuluvast kauplusest Merimetsa Selver, võõra vallasasja äravõtmisega selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil üritas varastada grillitud liha

maksumusega 4.42 eurot ning kartulivormi maksumusega 3.05 eurot, kokku kaupa

kogumaksumusega 7.47 eurot. Nimetatud kaubaga möödus kassadest, jättes kauba eest tahtlikult tasumata. Kuritegu jäi lõpule viimata tema tahtest olenematutel põhjustel, kuna D.K oli kinni peetud turvatöötaja poolt.

Samuti tema, olles viimati 12.01.2017.a. Harju Maakohtu otsusega karistatud KarS § 199 lg 2

p 9 - § 25 lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest, uuesti 06.02.2017.a. kella 20.38 ajal Tallinnas, aadressil Viru Väljak 4 asuvast Tallinna Kaubamajast, võõra vallasasja äravõtmisega selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil üritas varastada kaupa:

- Kanawok maksumusega 2.95 eurot;

- Falafel pita maksumusega 3.79 eurot;

- Võileib maksumusega 4.69 eurot;

- Võileib maksumusega 2.95 eurot,

kokku kaupa kogumaksumusega 14.38 eurot. Nimetatud kaubaga möödus kassadest, jättes kauba eest tahtlikult tasumata. Kuritegu jäi lõpule viimata tema tahtest olenematutel põhjustel, kuna D.K oli kinni peetud turvatöötaja poolt.

Seega D.K, võõra vallasasja äravõtmise katsega selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, mis on toime pandud süstemaatiliselt, pani toime KarS § 199 lg 2 p 9 - § 25 lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Kohtuistungil seletas süüdistatav, et süüdistus on talle arusaadav ja ta tunnistab end talle

inkrimineeritava kuriteo toimepanemises süüdi. Nõustub kriminaalasja lahendamisega lühimenetluses enda ülekuulamist taotlemata. Tunnistas esitatud tsiviilhagi 14, 38 euro nõudes.

Kaitsja asus seisukohale, et süüdistatava teod on tõendamist leidnud, kiirmenetlust ei saanud

kohaldada, sest eelmine otsus ei olnud jõustunud. On tutvustanud süüdistatavale materjale, süüdistus on põhjendatud.

2. MAAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED

Kohus, kuulanud ära kohtu alla antud süüdistatava süü tunnistamise ja kontrollinud

kriminaalasjas kogutud kirjalikke tõendeid, asub seisukohale, et süüdistatava süü talle inkrimineeritud kuriteo toimepanemises on täies mahus tõendamist leidnud.

17.01.2017 episood Paldiski mnt 56 Selver Kohus leiab, et 17.01.2017.a. kella 15.58 ajal Tallinnas, aadressil Paldiski mnt 56 asuvast Selver

AS-ile kuuluvast kauplusest Merimetsa Selver grillitud liha maksumusega 4,42 eurot ning

kartulivormi maksumusega 3,05 eurot varguse katse toime panemine D.K poolt on tõendatud süüdistatava süü tunnistamisega, tunnistaja ütlustega, videosalvestusega ning muude kirjalike tõenditega. Oma seisukohta põhjendab kohus alljärgnevalt.

4 D.K kahtlustatavana antud ütluste kohaselt (tl 14-15) varastas ta Merimetsa Selverist kartulija lihavormi kuna raha tal kaasas ei olnud. Oli alkoholijoobes ja kahetseb tehtut.

Tunnistaja Artjom XXXX ütluste kohaselt oli ta 17.01.2017.a. Tallinnas, Paldiski mnt 56

asuvas kaupluses Selver tööl turvamehena, kui kell 15.49 pani tähele, et musta jopega meesterahvas võttis 2 karpi ahjutoitu, mis ta kell 15.57 pani taskusse. 15.58 möödus kassade rivist kauba eest maksmata (tl 4-5). Kahtlustatavana kinnipidamise protokolli kohaselt osutus 17.01.2017 kinni peetud isikuks D.K (tl 11-12).

Lisaks eelnevale tõendab varguse katse toimepanemist süüdistatava poolt ka asitõendi

vaatlusprotokoll koos fototabeliga, milles on vaadeldud Tallinnas, Paldiski mnt 56 asuva kaupluse turvakaamera 17.01.2017 salvestist. Sellelt nähtub, kuidas mustas jopes meesterahvas siseneb poodi kell 15.49, võtab soojatoidu letilt 2 karpi ahjutoitu, mida hoiab käes. Edasi kell 15.57 neid tal enam käes ei ole ja 15.58 möödus kassade rivist kauba eest maksmata (tl 29-36).

Kohus leiab, et ülalnimetatud tõendikogum annab aluse rääkida süüdistatava poolt KarS § 199

järgi kvalifitseeritava süüteo toimepanemisest. Nagu Selver AS-i poolt politseijaoskonnale tehtud avaldusest nähtub (tl 2), taotletakse vastutusele võtta isik, kes 17.01.2017.a. Tallinnas,

aadressil Paldiski mnt 56 asuvast kauplusest Selver pani toime õigusvastase teo, kui tema juurest avastati Selver AS-le kuuluvat kaupa maksumusega 7,47 eurot. Seega on sedastatav, et need esemed olid süüdistatava jaoks võõras vara ning süüdistatav ei ole seda ka vastustanud.

Samas nähtub, et esemete äravõtmisega soovis süüdistatav lõpetada esemete senise valdaja valduse, kehtestada sellele uue, s.o enda valduse ning selleks esemete senise valdaja vastav nõusolek puudus. Kuna süüdistatava poolt asjade äravõtmist kahtlustati turvatöötaja poolt ja

peale kassadest möödumist võeti süüdistatav turvatöötaja poolt kinni, siis ei olnud vargust

võimalik lõpuni viia süüdistatava tahtest mitteolenevatel põhjustel, seega jäi vargus katse

staadiumisse. Eeltoodud põhjustel, leiab kohus, et käesoleval juhul on tuvastamist leidnud varguse katse objektiivse koosseisu realiseerimine süüdistatava poolt.

Kohtu hinnangul toimus esemete äravõtmine süüdistatava poolt selle ebaseadusliku omastamise

eesmärgil. Süüdistatava käitumisest nähtub üheselt, et esemete äravõtmisega sooviti selle omanik jätta esemetest ilma kestvalt ning kui süüdistatav ei oleks turvatöötajale vahele jäänud,

siis ei oleks ta toitu poodi tagasi viinud, s.t omanikule tagastanud. Seega leiab kohus, et realiseeritud on ka ebaseadusliku omastamise eesmärk.

Kuriteo asjaoludest ja süüdistatava ütlustest, et ta varastas toidu, kuna raha kaasas ei olnud,

lähtuvalt, leiab kohus, et süüdistatav pani teo toime etteplaneeritult ehk tegemist oli kavatsetusega toime pandud süüteoga.

06.02.2017 episood Viru Väljak 4 Tallinna Kaubamaja

Kohus leiab, et 06.02.2017.a. kella 20.38 ajal Tallinnas, aadressil Viru Väljak 4 asuvast Kaubamaja ASle kuuluvast Tallinna Kaubamajast Kanawok maksumusega 2.95 eurot; Falafel pita maksumusega 3.79 eurot; võileiva maksumusega 4.69 eurot ja võileiva maksumusega 2.95

eurot varguse katse toime panemine D.K poolt on tõendatud süüdistatava süü tunnistamisega, tunnistaja ütlustega, videosalvestusega ning muude kirjalike tõenditega. Oma seisukohta põhjendab kohus alljärgnevalt.

D.K kahtlustatavana antud ütluste kohaselt (tl 11-12) varastas ta Tallinna Kaubamajast erinevat söögikraami, pannes selle taskusse ning kassas kauba eest ei maksnud kuna raha kaasas ei olnud. Oli alkoholijoobes ja kahetseb tehtut.

Tunnistaja Dmitri XXXX ütluste kohaselt (tl 3) oli ta 06.02.2017 tööl Tallinna Kaubamajas Toidumaailmas Viru Väljak 4 ja kella 20.34 ajal märkas ühte meesterahvast pruunis jopes, tumedates pükstes ja musta mütsiga, kes võttis riiulilt toidud ja pani endale jope põue. Seejärel liikus meesterahvas väljapääsu poole, möödus kassadest kell 20.38, jättes kauba eest maksmata ning läbis turvaväravad. Isik peeti kinni ja toimetati turvaruumi, kus võttis põuest välja

kanavoki, Falafel pita, kaks võileiba. Kogusumma 14,38 eurot. Toodete kohta ostutšekki esitada ei olnud. Kaup oli rikutud ja tagastatud osakonnale. Kinnipeetuks osutus D.K.

5

Kahtlustatavana kinnipidamise protokolli kohaselt osutus 06.02.2017 Tallinna Kaubamajas kinni peetud isikuks D.K (tl 9-10).

Lisaks eelnevale tõendab varguse katse toimepanemist süüdistatava poolt ka asitõendi vaatlusprotokoll koos fototabeliga, milles on vaadeldud Tallinnas, Kaubamaja Toiduosakonnas

turvakaamera 06.02.2017 salvestist. Sellelt nähtub, kuidas meesterahvas (seljas pruun jope, peas müts, ostukorv käes) käib müügisaalis ringi, võtab valmistoitu ja paneb ostukorvi. Kell 20.37.18 läheb ostukordviga kaubariiulite vahesse ja askeldab seal. Edasi müügisaalis liikudes tal enam ostukorvi ei ole, kuid on näha, et taskusse ja põue on peidetud kaup. Kell 20.38.15 meesterahvas möödub kassast ja tema järgi jooksevad turvatöötajad (tl 24, fotod 25-33).

Kohus leiab, et ülalnimetatud tõendikogum annab aluse rääkida süüdistatava poolt KarS § 199 järgi kvalifitseeritava süüteo toimepanemisest. Nagu Kaubamaja ASi poolt politseijaoskonnale tehtud avaldusest nähtub (tl 2), taotletakse vastutusele võtta isik, kellelt 06.02.2017.a. Tallinnas, aadressil Viru Väljak 4 asuvas Tallinna Kaubamajas avastati Tallinna Kaubamajast ebaõigel teel omandatud kaupu maksumusega 14,38 eurot. Seega on sedastatav, et need esemed olid süüdistatava jaoks võõras vara ning süüdistatav ei ole seda ka vastustanud. Samas nähtub, et esemete äravõtmisega soovis süüdistatav lõpetada esemete senise valdaja valduse, kehtestada sellele uue, s.o enda valduse ning selleks esemete senise valdaja vastav nõusolek puudus. Kuna süüdistatava poolt asjade äravõtmist kahtlustati turvatöötaja poolt ja peale kassadest möödumist võeti süüdistatav turvatöötaja poolt kinni, siis ei olnud vargust võimalik lõpuni viia süüdistatava

tahtest mitteolenevatel põhjustel, seega jäi vargus katse staadiumisse. Eeltoodud põhjustel, leiab kohus, et käesoleval juhul on tuvastamist leidnud varguse katse objektiivse koosseisu realiseerimine süüdistatava poolt.

Kohtu hinnangul toimus esemete äravõtmine süüdistatava poolt selle ebaseadusliku omastamise

eesmärgil. Süüdistatava käitumisest nähtub üheselt, et esemete äravõtmisega sooviti selle omanik jätta esemetest ilma kestvalt ning kui süüdistatav ei oleks turvatöötajale vahele jäänud,

siis ei oleks ta toitu poodi tagasi viinud, s.t omanikule tagastanud. Seega leiab kohus, et realiseeritud on ka ebaseadusliku omastamise eesmärk.

Kuriteo asjaoludest ja süüdistatava ütlustest, et ta varastas toidu, kuna raha kaasas ei olnud,

lähtuvalt, leiab kohus, et süüdistatav pani teo toime etteplaneeritult ehk tegemist oli kavatsetusega toime pandud süüteoga.

Riikliku süüdistaja poolt on süütegu kvalifitseeritud ka , s.o vargus, KarS § 199 lg 2 p 9 järgi mis on toime pandud süstemaatiliselt. Järgnevalt analüüsibki kohus, kas süüdistatava tegevus vastab KarS § 199 lg 2 p 9 toodud kvalifikatsioonile.

Kohus juhib tähelepanu asjaolule, et süstemaatiline on vargus siis, kui see on toime pandud

vähemalt kolm korda. Süstemaatilisus on järjekindel, pidevalt korduv tegevus ning ei ole

oluline, kas isik on varguste eest varem süüdi mõistetud või on see tuvastatud alles ühes menetluses. Samuti ei oma tähtsust kas tegemist on lõpuleviidud vargustega või tegemist on varguste katsetega, kuid nendevaheline ajavahemik ei saa olla väga pikk.

Käesolevas kriminaalasjas on tuvastamist leidnud, et D.K on toime pannud 2 varguse

katse episoodi 17.01.2017 ja 06.02.2017. Samuti nähtub Harju Maakohtu 12.01.2017.a. otsusest, et D.K mõisteti süüdi KarS § 199 lg 2 p 9 - § 25 lg 2 järgi kvalifitseeritava süstemaatilise varguse toimepanemise eest (tl 19-20). Selline süsteemne varavastaste süütegude toimepanemine viitab süüdistatava väljakujunenud eluviisile ja sissetuleku saamisele kõrvaliste

isikute arvelt. Seetõttu leiab kohus, et süstemaatilisuse kriteerium on täidetud, kuivõrd

süütegude faktiline korduvus ja rohkus täidab süstemaatilisuse koosseisu ja süüdistatava õigusvastane käitumine on põhjendatult kvalifitseeritud KarS § 199 lg 2 p 9 järgi. Kuivõrd

süüdistatav peeti varguste toimepanemiselt kinni, jäi vargus süüdistatava tahtest olenemata

põhjustel lõpule viimata ning tema käitumist tuleb hinnata kuriteo katsena KarS § 25 lg 2 mõttes.

Süüd välistavaid ega õigusvastasust välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud.

6

Seega kõiki eeltoodud asjaolusid arvesse võttes on kohtuliku uurimisega tuvastamist leidnud, et D.K pani toime KarS § 199 lg 2 p 9 ja § 25 lg 2 järgi kvalifitseeritava

kuriteo s.o võõra vallasasja äravõtmise katse selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, mis on toime pandud süstemaatiliselt.

3. KARISTUSE MÕISTMINE

Vastavalt KarS § 56 lg-le 1 on karistamise aluseks isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid.

Seadusandja on KarS § 199 lg 2 järgi inkrimineeritud kuriteo toimepanemise eest ette näinud karistusena rahalise karistuse või vangistuse kuni 5 aastat.

Kuivõrd tegemist on alternatiivselt sätestatud karistusliikidega, kujundab kohus enne süüdistava süü suuruse hindamist seisukoha selle kohta, kas süüdistatava suhtes on võimalik kohaldada kergemaliigilist karistust rahalise karistuse näol.

Ankeetandmete kohaselt D.K töötab Soomes, seega omab sissetulekut. Kohtuistungil aga teatas, et tal ei ole olnud võimalik Soome sõita, sest oli elukohast lahkumise keeld, trahvid

on osaliselt tasumata, samuti menetluskulu, sest ei pääse pangakontole ligi. Samas on süüdistatav Harju Maakohtu 12.01.2017 otsusega süüdi mõistetud KarS § 199 lg 2 p 9 ja § 25 lg 2 järgi (kd 1 tl 19-20, kd II tl 19-21) ning see otsus on jõustunud (kd II tl 14). Seejuures on süüdistatavat 2016 aasta septembris kolmel korral samuti karistatud varavastaste väärtegude toimepanemise eest. Üldjuhul on varavastase süüteo eesmärgiks kasu saamine võõra vara arvelt

ning taoline käitumine viitab üheselt piisavate rahaliste vahendite puudumisele, mis kohtu

arvates välistab ka rahalise karistuse kohaldamise. Eeltoodud põhjustel tuleb süüdistatava suhtes kohaldada isiku vabadust piiravat karistust vangistuse näol.

Hinnates D.K süü suurust KarS § 199 lg 2 p 9 ja § 25 lg 2 järgi kvalifitseeritava õigusvastase teo toimepanemisel, osutab kohus, et süüdistatavale inkrimineeritakse 2 varguse

katse toimepanemist, millega tekitati ka varalist kahju, kuid Selver AS loobus tsiviilhagi esitamisest ning Kaubamaja ASle tekitati varalist kahju 14,38 euro ulatuses. Arvestades ka varastada proovitud esemete väärtust, siis kohtu arvates D.K süü on hinnatav suhteliselt väikesena.

Edasi hindab kohus karistust kergendavate ja raskendavate asjaolude olemasolu. Süüdistatav

on kohtueelses menetluses avaldanud kahetsust ja süüdistatav avaldas kahetsust ka kohtuistungil, mida kohus peab siiraks. Seega peab kohus võimalikuks kahetsust kergendava

asjaoluna arvesse võtta, kuid tulenevalt süüdistatava karistusandmetest ja menetletavas kriminaalasjas tuvastatud asjaoludest suhtub sellesse kahetsusse mõningase kriitikaga, kuivõrd

kolme nädala möödudes kahetsuse avaldamisest peeti ta uuesti samalaadse süüteo toimepanemiselt kinni.

Muid karistust kergendavate või raskendavate asjaolude esinemist kohus ei tuvastanud.

Samas süüdistatavale inkrimineeritud süüteo puhul on tegemist olukorraga, kus süütegu on jäänud katse staadiumisse ja tekitatud varaline kahju on väike. Selline olukord vähendab kohtu arvates isiku süüd, mistõttu on kohtu arvates võimalik süüdistatavale mõista karistuse oluliselt alla ettenähtud sanktsiooni keskmise määra, s.o ettenähtud sanktsiooni alammäära lähedasena.

Edasi juhib kohus tähelepanu Harju Maakohtu 12.01.2017.a. otsusele, mille kohaselt mõisteti süüdistatav süüdi KarS § 199 lg 2 p 9 ja § 25 lg 2 järgi ning lõplikuks karistuseks mõisteti KrMS § 238 lg 2, KarS § 68 lg 1, 73 lg 1, 3 alusel vangistus 3 kuud ja 1 päev katseajaga 1 aasta. Seega on käesolev süütegu toime pandud katseajal.

KarS § 73 lg 4 kohaselt, kui süüdlane paneb katseajal toime uue tahtliku kuriteo, mille eest teda karistatakse vangistusega, mõistetakse liitkaristus vastavalt KarS § 65 lõikes 2 sätestatule. KarS

7 § 65 lg 2 kohaselt, kui süüdlane paneb pärast kohtuotsuse kuulutamist, kuid enne karistuse täielikku ärakandmist toime uue kuriteo, suurendatakse uue kuriteo eest mõistetud karistust

eelmise kohtuotsuse järgi mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra, järgides käesoleva

seadustiku § 64 lõigetes 2, 4 ja 5 sätestatut. Seega tuleb käesoleva otsusega mõistetavale karistusele täies ulatuses liita eelmise, s.o Harju Maakohtu 12.01.2017.a otsusega mõistetud ja ära kandmata karistus täies ulatuses.

Kohus juhib tähelepanu asjaolule, et süüdistatavat on varguse katsete toimepanemise eest korduvalt karistatud (tl 16-18) väärteokorras ja ka Harju Maakohtu 12.01.2017.a. otsuse alusel kriminaalkorras, kuid pärast karistuse kohaldamata jätmist on süüdistatav jätkanud samalaadset õigusvastast käitumist. Vaid 7 päeva möödudes viimase varguse katse toimepanemisest, jätkas

süüdistatav samalaadse süüteo toimepanemist, millele järgnes mõne nädala möödudes uus samalaadne süütegu, mis viitab sellele, et süüdistatav, vaatamata tema suhtes ära proovitud teda säästvale karistustest vabastamistele ei soovi aru saada oma teo keelatusest ja tagajärgedest. Kohus leiab, et üha uute süütegude toimepanemine ei saa lõppkokkuvõttes hakata süüdistatava olukorda kergendama, vaid raskendab seda. Samas ei saa kohus mööda vaadata ka sellest, et

süüdistatava elu on pärast Eestisse tagasitulekut läinud allamäge ja ta on hakanud käituma

õigusvastaselt, mida süüdistatav põhjendab halbade sõpradega, kellega ta enam ei suhtle. Seejuures on süüdistatav töövõimeline ja täisealine isik, kellelt kohus eeldaks tööle asumist.

Kuivõrd süüdistatav nõustus üldkasuliku töö tegemisega, leiab kohus, et vältimaks süüdistatavale mõistetava vangistuse täitmisele pööramist ja andmaks süüdistatavale võimaluse reaalse vangistuse vältimiseks muul viisil ühiskonnale kasulik olla, leiab kohus, et prokuröri

esitatud taotluse vangistuse asendamiseks üldkasuliku tööga võib rahuldada ning asendada mõistetava liitkaristusena kohaldatava vangistuse üldkasuliku tööga.

4. TSIVIILHAGI

Kohtueelsel menetlusel on kannatanu Kaubamaja AS esindaja esitanud tsiviilhagi 14,38 euro nõudes (tl 42-43). Kohus asub seisukohale, et kriminaalasja materjalidega on tõendatud, et kannatanule kuulunud esemeid püüdis varastada D.K ja varguse käigus rikkus varastada püütud kauba, muutes selle realiseerimiskõlbmatuks, tekitades sellega varalist kahju.

KrMS § 37 lg 1 kohaselt on kannatanu füüsiline või juriidiline isik, kellele on kuriteoga või süüvõimetu isiku poolt õigusvastase teoga vahetult tekitatud füüsilist, varalist või moraalset

kahju. VÕS § 1043 kohaselt teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) peab kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi. Vastavalt VÕS § 1045 lg 1 p 5 sätetele on kahju tekitamine õigusvastane eelkõige siis, kui see tekitati kannatanu omandi või sellega sarnase õiguse või valduse rikkumisega. Kahju hüvitamise eesmärk on VÕS § 127 lg 1 kohaselt kannatanu asetamine olukorda, mis oleks võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise aluseks olevaid asjaolusid ei oleks olnud. Lähtuvalt VÕS § 128 lg 1-3 võib hüvitamisele kuuluv kahju olla varaline või mittevaraline. Varaline kahju on eelkõige otsene varaline kahju ja saamata jäänud tulu. Otsene varaline kahju hõlmab

eelkõige kaotsiläinud või hävinud vara väärtuse või vara halvenemisest tekkinud väärtuse vähenemise, isegi kui see tekib tulevikus, ning kahju tekitamisega seoses kantud või tulevikus

kantavad mõistlikud kulud, sealhulgas mõistlikud kulud kahju ärahoidmiseks või

vähendamiseks ja hüvitise saamiseks, muu hulgas kahju kindlaks tegemiseks ja kahju

hüvitamisega seotud nõuete esitamiseks. VÕS § 136 lg 1 kohaselt tuleb kahju hüvitada ühekordselt makstava rahasummana, välja arvatud juhul, kui vastavalt kahju iseloomule on

mõistlik kahju hüvitamine perioodiliste maksetena. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 65

kohaselt loetakse eseme väärtuseks selle harilik väärtus, kui seaduse või tehinguga ei ole ettenähtud teisiti. Eseme harilik väärtus on selle kohalik keskmine müügihind (turuhind).

Kriminaaltoimikute materjalidest nähtuvalt on tsiviilhagi aluseks olevate varalise kahju

tekkimine otseselt seotud süüdistatava poolt kavatsetult toime pandud vargusega. Kohtu hinnangul on varaline kahju tekkinud süüdistatava õigusvastase käitumise tõttu, kuivõrd see on tekitatud kannatanu omandi rikkumisega VÕS § 1045 lg 1 p 5 mõttes. Kuna kriminaalasja

kohtuliku uurimisega on tõendatud süüdistatava süü kahju tekkimises, siis tuleb kohaldada

8 VÕS § 1043 sätteid ning varaline kahju tuleb hüvitada kahju kannatanud isikutele süüliselt kahju tekitanud isikule kuuluvate varaliste vahendite arvelt, s.t varaline kahju tuleb välja mõista D.K-lt kannatanu kasuks.

Vastavalt omaks võetud kohtupraktikale kohaldatakse kriminaalmenetluses tsiviilhagi

läbivaatamisel tsiviilkohtumenetluse nõudeid, kui need ei ole vastuolus kriminaalmenetluse üldpõhimõtetega. Kuivõrd süüdistatav tunnistas tsiviilhagi täies ulatuses, siis kohalduvad TsMS § 440 lg 1 sätted, mille kohaselt kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, siis rahuldab kohus hagi. See aga tähendab, et kohus on kostja poolt nõude õigeksvõtuga seotud ja rahuldab hagi. Esitatud hagi ei ole seotud TsMS § 440 lg 4 sätetest tuleneva erisusega, millise puhul ei ole kohus kostja hagi õigeksvõtuga seotud. Seetõttu kuulub esitatud hagi täies ulatuses rahuldamisele ja süüdistatavalt kannatanu kasuks välja mõistmisele.

5. MENETLUSKULUD

KrMS § 180 lg 1 kohaselt hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Menetletavas kriminaalasjas

on süüdistatava menetluskuludeks määratud kaitsja tasud kohtueelses menetluses ja

kohtumenetluses ning teise astme kuriteo toimepanemises süüdimõistva otsusega kaasnev sundraha.

Kohtule ei ole esitatud tõendeid selle kohta, et kohtuotsusega väljamõistetud summade

tasumine käiks süüdistatavale ilmselt üle jõu. Lisaks sellele ei tule menetluskulude väljamõistmisel silmas pidada mitte ainult isiku faktilist maksevõimet, vaid ka süüdimõistetu resotsialiseerumise väljavaateid. Senine kohtupraktika on olnud seda meelt, et menetluskulude

vähendamise korral tuleb esmajoones arvestada selle meetme võimalikku positiivset eripreventiivset toimet. Isiku poolt toimepandud süütegu võib olla n.ö juhuslikku laadi ning

kui menetluskulude riigi kanda jätmine annab täiendava positiivse tõuke isiku seaduskuulekusele, on alust selle põhimõtte rakendamiseks. Käesoleval juhul tuleb seda aga eitada, kuna D.K on varem karistatud samalaadse kuriteo toimepanemise eest. Lisaks on D.K eelnevalt kriminaalkorras karistatud isikuna teadlik ka sellest, et kuritegude

toimepanemise ning kriminaalasja menetlemisega kaasnevad tema enda kanda jäävad menetluskulud. Peale selle on süütegude toimepanemine olnud süüdistatava vaba ja teadlik valik. Seetõttu tuleb kõik menetluskulud süüdistatavalt täies mahus välja mõista.

Samas leiab kohus, et arvestades menetluskulude summa suurust ja püsiva töise sissetuleku puudumist, siis esinevad küllaldased alused võimaldada süüdistataval tasuda menetluskulud kohtuotsuse jõustumisest osade kaupa 12 kuu jooksul (KrMS § 180 lg 3, KrMS § 313 lg 1 p-d

7 ja 12). Kohus selgitab ka, et kohtu määratud 12-kuulise tähtaja ületamisel loetakse maksetähtaeg saabunuks ja kogu nõue suunatakse täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

Märt Toming kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/