2-16-11711/70 · Harju Maakohus Tartu mnt kohtumaja

2-16-11711

KOHTUMÄÄRUS

Kohus Harju Maakohus

Kohtukoosseis kohtunik Aleksandr Kondrašov

Määruse tegemise aeg ja koht 14. veebruar 2017, Tallinn, Tartu mnt kohtumaja Kohtujurist Merily Mets Tsiviilasja number Tsiviilasi 2-16-11711 XXXX avaldus lapsega suhtlemiskorra kindlaksmääramiseks Menetlustoiming Kompromissi kinnitamine ja tsiviilasjas menetluse lõpetamine Menetlusosalised ja nende esindajad

Avaldaja XXXX (isikukood XXXX, elukoht XXXX, e-post XXXX); Puudutatud isikud 1. laps XXXX (isikukood XXXX, elukoht XXXX), riigi õigusabi korras määratud esindaja Andres Lusmägi; 2. XXXX (isikukood XXXX, elukoht XXXX, e-post XXXX); lepinguline esindaja vandeadvokaat Küllike Namm; Eestkosteasutused Tallinna linn Pirita Linnaosa Valitsuse kaudu (e-post pirita@tallinnlv.ee) ja Käina Vallavalitsus (e- post valitsus@kaina.hiiumaa.ee)

RESOLUTSIOON

1. Kinnitada lapse XXXXi isa XXXXi ja ema XXXX vaheline kompromiss ning määrata lapse ning isa suhtlemise kord kindlaks järgmiselt: 1.1 XXXXil (edaspidi isa) ja XXXXil (edaspidi laps) on õigus kohtuda vähemalt: a) iga kuu vähemalt ühel nädalavahetusel (reede lõunast -pühapäeva õhtuni), mil laps viibiks isa elukohas XXXX, ja kokkuleppel ka teisel nädalavahetusel mujal isa poolt valitud kohas, kaasaarvatud välismaal; kokkusaamised on regulaarsed, et see muutuks lapse igapäeva elu rutiiniks ning ema kinnitab, et ei planeeri lapsele sellele ajale muid ettevõtmisi, välja arvatud juhtudel, kui ei ole kokku lepitud teisti. b) ka muudel või eelnevast erinevatel aegadel, kui pooled on selliselt eelnevalt kokku leppinud.

2-16-11711

2 1.2 Muutustest lapsega kokkusaamise aegades ja graafikus teavitab teine pool ette vähemalt kolm päeva. 1.3 Ettenägematute olukordade, sh. haigestumiste puhul, ei ole kolmepäevase etteteatamise tähtaja järgimine kohustuslik. 1.4 Lapse koolivaheaegadel on isal õigus lapsega koos olla paaritutel aastatel kevadvaheaeg ning paarisaastatel sügisvaheaeg. 1.5 Suvevaheajast ja talvevaheajast poole veedab laps isaga. 1.6 Lapsega kohtumiseks tuleb isa laste ema ja lapse elukohta lapsele järgi ning viib lapse ka tema elukohta tagasi. Või tuleb lapse ema ise lapsele järgi, kui nii on eelnevalt kokku lepitud. 1.7 Sõltumata sellest kumma vanema juures laps parasjagu viibib, on lapsel õigus teise eemal viibiva vanemaga suhelda telefoni teel. Vanem peab arvestama, et telefonisuhtluses lapsega arvestaks lapse magamamineku aegasid. Samuti peab vanem tagama teisele vanemale lapsega suhtlemise võimaluse telefoni teel. 1.8 Lapse isa veedab jõulupühad koos lapsega paaris aastatel, ning kohtub paaritutel aastatel lapsega jõuluajal kaheks päevaks - jõulude ja aastavahetuse vahel. 1.9 Laps ja lapse isa veedavad koos paaritute aastate aastavahetused vähemalt 31.12 - 3.01. 1.10 Paaritute aastate jaanipäevad veedab laps koos isaga ja paaris aastate jaanipäevad koos emaga. 1.11 Isadepäeval on lapse isal õigus olla lapsega koos isa poolt valitud kohas. 1.12 Lapse sünnipäevadel on lapse isal õigus lapsega kohtuda. 1.13 Perekondlikud tähtpäevad (nt. sünnipäevad, isadepäev, emadepäev, vanavanemate sünnipäevad) veedab laps selle vanema juures, kellega tähtpäev seotud on. 1.14 Vanemad kohustuvad teineteisele võimalikult varakult teatama üksteise puhkuseajad ning arvestama, et puhkuste ajal saaksid lapsed vähemalt nädal aega järjest veeta koos puhkava lapsevanemaga. 1.15 Kui laps on koos vanavanematega, siis tagavad vanavanemad laste eemalviibimisel suhtluse telefonitsi laste isaga. 1.16 Vanemad kohustuvad laste juuresolekul mitte halvustama teineteist või üksteise lähikondseid. 1.17 Käesolevas korras nimetamata jäänud lastega suhtlemist puudutavates küsimustes lähtuvad pooled mõistlikkuse põhimõttest, arvestades lapse parimaid huve. 1.18 Kui lapse ema peab sõitma välismaale või on tööasjus hõivatud, või ei saa muul põhjusel lapsega olla, siis informeerib ta sellest lapse isa vähemalt kaks nädalat ette ja laps on sellel ajal võimalusel koos lapse isaga. Kui laps ei saa sel ajal koos isaga olla on laps vanavanemate juures.

2-16-11711

3 1.19 Lapse ema kinnitab, et ei tee edaspidi lapse ja isa kohtumistele takistusi ning soodustab lapse isaga suhtlemist. Samuti ei planeeri ega lepi kokku lapsele isaga kohtumiseks mõeldud aegadele muid üritusi. 1.20 Käesolevaga paluvad mõlemad osapooled kohtul käesolev kokkulepe kohtulikult kinnitada. 2. Lõpetada menetlus tsiviilasjas 2-16-11711. 3. Tühistada Harju Maakohtu 22.08.2016 kohtumäärusega kohaldatud esialgne õiguskaitse, millega kohus määras lapse isa XXXXi ja lapse XXXXi suhtlemiskorra kohtumenetluse ajaks. 4. Toimetada kohtumäärus kätte menetlusosalistele. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine 5. Jätta menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda. Kuna menetlusosaliste kulud jäävad nende endi kanda, ei pea kohus kulude rahalist kindlaksmääramist otstarbekaks. 6. Lapsele riigi õigusabi korras määratud esindaja kulud jätta riigi kanda.

Edasikaebamise kord

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates määruse ärakirja kättesaamisest.

Asjaolud

1. Harju Maakohtu menetluses on XXXXi avaldus lapsega suhtlemiskorra kindlaksmääramiseks.

2. Menetlusosalised esitasid 12.02.2017 kohtule allkirjastatud kompromissi, mille paluvad kinnitada ja tsiviilasjas menetluse lõpetada.

Kohtumääruse põhjendused 3. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 428 lg 1 p 4 sätestab, et kohus lõpetab menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle. TsMS § 477 lg 1 kohaselt vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. TsMS § 430 lg 1 kohaselt võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. TsMS § 477 lg 6 teine lause täpsustab, et menetlusosalised võivad hagita menetluses kompromissi sõlmida juhul, kui nad saavad menetluse esemeks olevat õigust käsutada. Vastavalt TsMS § 430 lg-le 3 ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Kohus ei ole kompromissiga seotud ega pea seda kinnitama perekonnaasjas. TsMS § 430 lg 7 kohaselt võib kompromiss olla tingimuslik. Pooled on 12.02.2017. a esitanud kohtule kompromissi, mille paluvad kinnitada ja menetluse nende vahel antud tsiviilasjas lõpetada.

2-16-11711

4 Kohus on seisukohal, et kompromiss on seaduslik, ei ole vastuolus heade kommetega ega riku avalikku huvi, samuti on võimalik kompromissi täita, seega vastab see TsMS § 430 lg-tes 2 ja 3 sätestatud nõuetele. Kohus leiab, et kompromiss tuleb kinnitada ja menetlus käesolevas tsiviilasjas lõpetada TsMS § 428 lg 1 p 4 ja § 430 lg 1 alusel. 4. TsMS § 551 lg 1 sätestab, et kohus võib hagita perekonnasja menetlemisel avalduse alusel või omal algatusel määrusega esialgse õiguskaitsena rakendada hagi tagamise abinõusid. TsMS § 4771 lg 2 teine lause sätestab, et esialgsele õiguskaitsele kohaldatakse hagi tagamise kohta sätestatud, kui seadusest ei tulene teisiti. TsMS § 386 lg 4 esimese lause kohaselt tühistab kohus hagi tagamise kohtuotsusega, kui hagi jääb rahuldamata, ja määrusega, kui hagi jäetakse läbi vaatamata või kui asjas menetlus lõpetatakse. Kohus kinnitab pooltevahelise kompromissi käesoleva määrusega, millega lõpetab menetluse tsiviilasjas. Kohus kohaldas 22.08.2016 määrusega XXXXi avalduse alusel esialgset õiguskaitset ning määras kohtumenetluse ajaks XXXXi ja XXXXi suhtlemiskorra. Kuivõrd menetlus käesolevas tsiviilasjas lõpetatakse, tühistab kohus 22.08.2016 kohtumäärusega kohaldatud esialgse õiguskaitse TsMS § 386 lg 4 esimese lause alusel. Kohus juhib menetlusosaliste tähelepanu sellele, et kuigi kohus tühistab käesoleva määrusega esialgse õiguskaitse korras määratud isa ja lapse suhtluskorra, kaotab esialgse õiguskaitse korras määratud suhtluskord kehtivuse alates käesoleva määruse jõustumisest. 5. XXXX esitas 25.01.2017 taotluse muuta maakohtu 22.08.2016 määruse alusel esialgse õiguskaitse korras määratud isa ja lapse suhtlemiskorda. Kuivõrd vanemad sõlmisid kokkuleppe isa ja lapse suhtlemise korras, järeldab kohus sellest, et lapse isa ei soovi enam 22.08.2016 määrusega määratud suhtlemiskorda muuta. Kohus jätab muutmata esialgse õiguskaitse korras määratud isa ja lapse suhtlemiskorra. 6. TsMS § 173 lg 1 järgi esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 168 lg 3 alusel kompromissi sõlmimise korral kannavad pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda. Kuna menetlusosaliste kulud jäävad nende endi kanda, ei pea kohus kulude rahalist kindlaksmääramist otstarbekaks. Lapsele riigi õigusabi korras määratud esindaja kulud jätab kohus riigi kanda TsMS § 172 lg 3 alusel. 7. TsMS § 433 lg 1 kohaselt võib menetluse lõpetamise määruse peale esitada määruskaebuse.

/allkirjastatud digitaalselt/ Aleksandr Kondrašov kohtunik