2-15-5919/58 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Kai Kullerkupp, Kersti Kerstna-Vaks, Triin Uusen-Nacke

Otsuse tegemise aeg ja koht

13. veebruar 2017 Tartu

Tsiviilasja number

2-15-5919

Tsiviilasi

H.K. hagi Omega Laen AS-i (endise ärinimega AS Odav

Laen) vastu sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks

Tsiviilasja hind

apellatsioonikohtus

3500 eurot

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Maakohtu 11. mai 2016 otsus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

H.K. (Kukk) apellatsioonkaebus

Kohtuistungi toimumise aeg

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Apellant (hageja): H.K. (isikukood: XXXX), esindaja

vandeadvokaat Vahur Krinal

Vastustaja (kostja): Omega Laen AS-i (endise ärinimega

AS Odav Laen) (registrikood: 11691792); esindaja

vandeadvokaat Indrek Lillo

Kolmas isik kostja poolel: kohtutäitur Mati Kadak

RESOLUTSIOON

1. Jätta H.K. apellatsioonkaebus rahuldamata.

2. Jätta Tartu Maakohtu 11. mai 2016 otsuse resolutsioon

muutmata, muutes maakohtu otsuse põhjendusi.

3. Jätta rahuldamata hageja taotlus kaasata kolmanda

isikuna menetlusse hageja poolele A.P..

4. Jätta maakohtu menetluskulude jaotus ja rahaline

suurus

muutmata

ning

ringkonnakohtus

kantud

menetluskulud H.K. kanda.

5. Rahuldada Omega Laen AS avaldus menetluskulude

rahaliseks kindlaksmääramiseks ringkonnakohtus. Mõista

H.K.lt Omega Laen AS kasuks välja ringkonnakohtus

kantud menetluskulude katteks 311 (kolmsada üksteist)

eurot 66 senti (ilma käibemaksuta), s.o lepingulise esindaja

kulu.

Edasikaebamise kord

Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30

päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest.

Hagimenetluses

Riigikohtus

võib

menetlusosaline

menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada

üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole

sätestatud teisiti.

Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta

esitama

tähtaja

kestel

kassatsioonkaebuse.

Kaebuse

põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva

sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi

taotlemisega,

annab

kohus

mõistliku

tähtaja

pärast

menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole

esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.

MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED

1. H.K. (hageja) esitas hagi Omega Laen AS-i (endise ärinimega AS Odav Laen) (kostja) vastu

sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks. Hagiavalduse kohaselt volitas hageja 14. juunil 2010

oma poega A.P.it valdama, kasutama ja käsutama vastavalt oma äranägemisele hagejale

kuuluvaid kinnisasju asukohaga XXXX, registriosa nr XXX ja asukohaga XXXX, registriosa

nr XXX. A.P., tegutsedes XXX OÜ nimel, seadis hageja nimel kinnistutele hüpoteegid kostja

kasuks ja sai AS-lt Odav Laen laenu kokku 20 000 eurot.

Hageja suhtes on kohtutäitur Mati Kadaku (kolmas isik kostja poolel) juures kostja avalduse

alusel algatatud täitemenetlus täiteasjas nr 008/2015/471 ning mõlemad kinnistud on arestitud.

Nõude sisuks on märgitud hüpoteegiga tagatud võlanõuded, mis tulenevad sissenõudja ja A.P.i

ettevõtte XXX OÜ vahel sõlmitud laenulepingutest. Hagejale kui hüpoteegiandjale ei ole

täitemenetluses selgitatud, millist lepingu punkti on võlgnik rikkunud, millal ja kui suure

võlgnevuse tõttu on laenulepingud üles öeldud. Täitemenetlus on algatatud puudustega

avalduse alusel. Täitemenetluse aluseks olev nõue ei ole selge ja hageja õigusi on

täitemenetluses oluliselt rikutud teabe andmise ja selgituskohustuse mittetäitmise tõttu.

Tegeliku nõude suurus ja tekkimise aeg ei ole selge. Kostja kui hüpoteegipidaja on kohustatud

tõendama oma nõude olemust, tekkimise viisi ja suurust.

2. Kostja vaidles hagile vastu. Hageja suhtes käimasoleva täiteasja nr 008/2015/471

täitedokumendiks on täitemenetluse seadustiku (TMS) § 2 lg 11 p 19 kohaselt notariaalselt

tõestatud kokkulepe, mis näeb ette kinnisasja omaniku kohustuse alluda kohesele

sundtäitmisele hüpoteegiga tagatud nõude rahuldamiseks. Sundtäitmise lubamatuks

tunnistamise hagi esitamise eelduseks on üldjuhul asjaolu, et võlgnik on täitedokumendi täitnud

või et sundtäitmine on tema suhtes muul põhjusel lubamatu. Käesoleval juhul ei ole hageja

esitanud vastuväiteid täitedokumendist tuleneva nõude olemasolule ega ka kehtivusele.

Kostja ja XXX OÜ sõlmisid 29. märsil 2011 laenulepingu nr 19033, millega kostja väljastas

XXX OÜ-le laenu 19 000 eurot. Kuivõrd XXX OÜ jäi laenu tagasimaksetega viivitusse,

sõlmisid kostja ja XXX OÜ 14. juunil 2013 laenulepingu lisa nr 2, mille kohaselt moodustas

XXX OÜ maksegraafiku järgne koguvõlgnevus 14. juuni 2013 seisuga 27 453 eurot 79 senti.

Alates

16. oktoobrist

2013

jäi

XXX OÜ tagasimaksetega viivitusse. Kostja ütles 2. oktoobril 2014 laenulepingu üles ning

esitas

XXX

OÜ-le

leppetrahvi

nõude.

Kostja

nõude

suurus

XXX OÜ vastu täitmisavalduse esitamise hetkega oli kokku 51 868 eurot 94 senti.

Hageja ja kostja seadsid XXX OÜ laenu tagatiseks 29. märtsil 2011 ühishüpoteegi summas 28

500 eurot hagejale kuuluvatele XXX ja XXX kinnistutele XXX. Laenulepingu lisa nr 2

sõlmimise tõttu sõlmisid hageja ja kostja 14. juunil 2013 ühishüpoteegi tingimuste muutmise

lepingu, mille kohaselt kanti hüpoteegisummana kinnistusraamatusse 41 181 eurot, st

suurendati olemasolevat hüpoteegisummat 12 681 euro võrra. Ühishüpoteegi tingimuste

muutmise lepingus lepiti kokku kinnistusraamatusse kantud igakordse omaniku, st hageja

kohustuses alluda kohesele sundtäitmisele hüpoteegiga tagatud nõuete rahuldamiseks.

29. märtsi 2011 ühishüpoteegi seadmise lepinguga sõlmitud tagatiskokkuleppe kohaselt on

ühishüpoteegiga tagatud kõik kostja nõuded XXX OÜ vastu, mis tulenevad kostja ja XXX OÜ

vahel 29. märtsil 2011 sõlmitud laenulepingust nr 19033 ja selle võimalikest lisa- ja/või

muutmiskokkulepetest.

3. Kohtutäitur nõustus kostja seisukohtadega leides, et kostja nõue on põhjendatud ning

sundtäitmise läbiviimiseks esitatud täitedokument on kehtiv.

MAAKOHTU LAHEND

4. Tartu Maakohus jättis 11. mai 2016 otsusega hagi rahuldamata ning menetluskulud hageja

kanda. Maakohus määras hageja riigi õigusabi tasu suuruseks 330 eurot 24 senti, mõistis

hagejalt riigituludesse 165 eurot 12 senti riigi õigusabi tasu, hagiavalduse esitamisel ja esialgse

õiguskaitse avalduse esitamisel maksmisele kuulunud riigilõivud 350 eurot, s.o kokku 515 eurot

12 senti, mida tuleb tasuda ühe aasta jooksul võrdsete osamaksetena, s.o 42 eurot 93 senti kuus.

Maakohus mõistis hagejalt kostja kasuks välja menetluskulud 779 eurot 87 senti ning

menetluskuludelt viivise VÕS § 113 sätestatud määras menetluskulude lahendi jõustumisest

kuni kohase täitmiseni. Maakohus tühistas kohtuotsuse jõustumisel Tartu Maakohtu 11. mai

2015 määrusega esialgse õiguskaitse korras kohaldatud kohtutäitur Mati Kadaku toimingute

peatamise täiteasjas nr 008/2015/471.

TMS § 221 alusel esitatava sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi eesmärk on kõrvaldada

täitedokumendi täidetavus, samuti lõpetada käimasolev täitemenetlus osas, milles kohus

tunnistab sundtäitmise lubamatuks. Hageja ei ole neid asjaolusid esitanud ega tõendanud.

Kostja on esitanud ja tõendanud täitedokumendist tuleneva nõude olemasolu ja nõude suurust.

Hageja ei ole esitanud vastuväiteid täitedokumendist tuleneva nõude olemasolule ega ka

kehtivusele. Hageja esindaja selgitas kohtuistungil, et tema teada sundtäitmise aluseks olevat

võlga likvideeritud ei ole.

Maakohus nõustus kostja seisukohaga, et hagiavalduses ega kohtumenetluses ei ole hageja

esitanud ühtegi alust sundtäimise lubamatuks tunnistamiseks. Hagiavalduse järgi on

täitemenetlus algatatud puudustega, hagejale ei ole selge täitemenetluse aluseks olev nõue,

mistõttu ta palub tunnistada sundtäimine lubamatuks ja lõpetada sundtäitmise menetlus. Kostja

on selgitanud nõude suurust ja kujunemist.

MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

5. Hageja esitas maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palub tühistada maakohtu

otsus ning saata asi maakohtule uueks lahendamiseks uues koosseisus.

Apellatsioonkaebuse

kohaselt

otsustakse

kohtuotsusega

kolmanda

isiku,

s.o

XXX OÜ

õiguste

ja

kohustuste

üle

osaühingu

esindajat

protsessi

kaasamata.

Hageja ei ole ega ole olnud mitte kunagi XXX OÜ juhatuse liige ja / või omanik. Ka ei ole

laenulepingu lõpetamise kohta saadetud hagejale kunagi mingit teadet. Seega ei olnud hagejal

selget ülevaadet võlasumma kujundamisest ega selle alustest. Hageja palub kaasata menetlusse

kolmanda isikuna hageja poolel XXX OÜ juhatuse esimehe A.P.i, mis võimaldab selgitada

välja sundtäitmise aluseks olevad asjaolud. Alles seejärel saab võtta seisukoha laenusumma

tegeliku suuruse, viiviste ja intresside arvutamise aluste ja sissenõutavaks muutumise üle.

Kostja on laenuvõtja suhtes käitunud vastuoluliselt ning on esitanud ebaselgelt formuleeritud

kirjalikud teated. Kostja jätkas kuumakseid nõudvate arvete saatmist peale väidetava

laenulepingu lõpetamist.

Maakohus on ebaõigesti kaasanud kolmanda isikuna kostja poolel kohtutäitur Mati Kadaku,

kes väitis kohtuistungil ebaõigesti, et tema tegevuse vastu ei ole kaebusi esitatud ning tema

vastu esitatud kaebus jäi edasi menetlemata seetõttu, et hageja ei tasunud riigilõivu. Tegelikult

peatati kohtutäituri tegevus koheselt maakohtu määruse alusel.

Kohtuotsuses ei ole ühtegi viidet dokumentaalsete tõendite asukohale, s.t puudub nimetatud

võlasummade kirjeldus, seda tõendava dokumendi nimetus ning asukoht, samuti ei ole

kohtuotsuses ühtegi viidet teiste tõendite asukohale ja isegi nende olemasolule, rääkimata

viitest leheküljele ja dokumendi nimetusele.

6. Kostja vaidles apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisele, palus jätta see läbi vaatamata või

sisulisel lahendamisel rahuldamata ning menetluskulud hageja kanda.

Vastuse kohaselt oleks ringkonnakohus pidanud keelduma apellatsioonkaebuse menetlusse

võtmisest TsMS § 637 lg 1 p 6 järgi. Isegi apellatsioonkaebuses toodud väidete õigsust eeldades

ei saaks kaebust rahuldada. Hageja ei ole esile toonud ühtegi asjaolu, mis võiks olla

sundtäitmise lubamatuks tunnistamise aluseks.

Hagejal on kohustus alluda kohesele sundtäitmisele hüpoteegiga tagatud nõuete rahuldamiseks.

AÕS § 352 lg 1 sätestab, et kui hüpoteegiga tagatud nõuet ei täideta, on hüpoteegipidajal õigus

nõuda sundtäitmist täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. 14. juuni 2013 ühishüpoteegi

tingimuste muutmise lepingus lepiti kokku kinnistusraamatusse kantud igakordse omaniku, st

hageja kohustuses alluda kohesele sundtäitmisele hüpoteegiga tagatud nõuete rahuldamiseks.

XXX OÜ ei ole täitnud laenulepingust tulenevaid nõudeid, mille tagamiseks on seatud

hüpoteegid hagejale kuuluvatele kinnistutele.

Maakohtul ei ole kohustust nõude ulatust ega kujunemist praeguse hagi lahendamisel käsitleda,

sest see ei saa mõjutada sundtäitmise lubamatuks tunnistamist. Samas on nõude ulatust ja

kujunemist maakohtu menetluses piisava põhjalikkusega käsitletud. Poolte vahel puudub

vaidlus, et vähemalt osa nõudest on muutunud sissenõutavaks. Sundtäitmise kokkuleppe alusel

võib täitemenetlust korraldada, kui hüpoteegiga tagatud nõue on vähemalt osaliselt muutunud

sissenõutavaks (Riigikohtu 28. septembri 2011 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-60-11, p-d 20–21).

Vaidlus nõude suuruse üle tuleb lahendada tulemi jaotamisel, st sundtäitmise lubamatuks

tunnistamise hagi ei ole õiguskaitsevahend, millega hagejal oleks üldse võimalik soovitud

tulemust saavutada.

Hageja ei esitanud ega tõendanud asjaolusid, mis saaksid olla sundtäitmise lubamatuks

tunnistamise aluseks. Maakohus tuvastas, et kostja on esitanud ja tõendanud täitedokumendist

tuleneva nõude olemasolu ja nõude suurust. Hageja esindaja kinnitas kohtuistungil, et temal

hageja esindajana ei ole sisulist alust öelda, et sundtäitmine on alusetu.

Hageja esitatud väited XXX OÜ kaasamise kohta kolmanda isikuna on asjakohatud.

7. Kohtutäitur palus jätta hageja apellatsioonkaebuse rahuldamata ning menetluskulud hageja

kanda.

Vastuse kohaselt on maakohus õigesti kaasanud täituri kolmanda isikuna kostja poolel

menetlusse. Hageja esitas kohtutäiturile täitemenetluses kaebuse, milles palus vaadata üle

toimingud täiteasjas nr 008/2015/471 ning tühistada täitmisteade. Kohtutäitur jättis kaebuse

rahuldamata. Hageja kaebust kohtutäituri otsuse peale maakohtule esitanud ei ole. Hageja esitas

uue kaebuse kohtutäiturile kinnisasja arestimise akti peale, leides, et kohtutäitur on kinnistuid

hinnanud meelevaldselt. Kohtutäitur rahuldas kaebuse ning esitas kohtule avalduse eksperdi

määramiseks. Kuna hageja jättis hindamiskulud tasumata, jättis maakohus kohtutäituri avalduse

läbivaatamata. Oma väidete tõendamiseks on kohtutäitur esitanud asjakohased dokumendid

täitetoimikust, s.o hageja kaebused, kinnisasjade arestimise aktid, kohtutäituri otsused,

kohtutäituri avalduse ekspertiisi määramiseks, maakohtu määrused.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

8. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebuses esitatud väited ei anna alust maakohtu otsuse

tühistamiseks ega muutmiseks. Ringkonnakohus jätab kohtuotsuse TsMS § 657 lg 1 p 1 alusel

muutmata ja apellatsioonkaebuse rahuldamata. Ringkonnakohus muudab osaliselt maakohtu

otsuse põhjendusi.

9. Hageja palub tunnistada lubamatuks hageja suhtes algatatud täitemenetlus ja lõpetada

täiteasjas nr 008/2015/471 sundtäitmine.

Hageja kinnisasjadele registriosa numbritega XXX ja XXX on seatud ühishüpoteek

hüpoteegisummaga 41 181 eurot (I kd, tl 100) AS Odav Laen kasuks. Ühishüpoteegiga on

tagatud hüpoteegipidaja nõuded OÜ XXX vastu, mis tulenevad hüpoteegipidaja ja OÜ XXX

vahel 29. märtsil sõlmitud laenulepingust nr 19033 ja selle võimalikest lisa- ja/või

muutmiskokkulepetest. Ühishüpoteegiga on tagatud ka kõik nõuded OÜ XXX vastu, mis

tulenevad hüpoteegipidaja ja OÜ XXX vahel sõlmitud ja tulevikus sõlmitavatest

krediidilepingutest ja nende võimalikest lisa- ja/või muutmiskokkulepetest (I kd, tl 96).

Hageja on menetluses olnud seisukohal, et talle ei ole selge, kuidas on rikutud hüpoteegiga

tagatud lepingut, kuidas on nõue kujunenud ning millal on leping üles öeldud.

10. Praegusel juhul ei vaidle pooled selle üle, et kostja kui võlausaldaja täitedokumendiks on

laenuleping. Võlaõigusliku lepingu alusel sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi esitamine

kujutab endast materiaalõiguslikku vaidlust täitedokumendi üle. Hagejale piisab omapoolse

tõendamiskoormuse täitmiseks, et ta põhistab (teeb TsMS § 235 mõttes usutavaks), et

sissenõudjal (kostjal) ei pruugi nõuet olla, misjärel on kostjal kohustus tõendada, et tal on hageja

vastu sissenõutav nõue (sh kõrvalnõuete osas) ulatuses, milles ta soovib täitemenetlust läbi viia.

Kui kostja ei suuda tõendamiskoormust täita, tuleb hagi rahuldada ja sundtäitmine tunnistada

lubamatuks (Riigikohtu 29. mai 2012 tsiviilasjas nr 3-2-1-64-12 otsuse p-s 16). Seega

olukordades, kus täitedokumendiks on võlaõiguslik leping, muutub tõendamiskoormis ning

kostja peab tõendama võla kujunemist.

Kostja esitas kohtule laenulepingu nr 19033 koos selle lisaga, nõude võlgnevuse tasumiseks

ning 2. oktoobri 2014 lepingu ülesütlemisavalduse ning ringkonnakohtule põhivõla arvestuse

arvestades VÕS § 113 lg 6 kohaldumist. Hageja ei ole maakohtu menetluses nendele

dokumentidele sisulisi vastuväiteid esitanud ega taotlenud kõrvalnõuete vähendamist.

Laenulepingu nr 19033 lisa 2 (tl 90) punkti 2 kohaselt on põhinõudele lisatud lepingu 1 järgne

viivis, millelt on omakorda arvestatud viivist (tl 91). VÕS § 113 lg 6 sätestab, et viivist ei ole

lubatud nõuda intressi, sealhulgas viivise, ega muu raha kasutamise tasu maksmisega

viivitamise korral, tegemist on imperatiivse keeluga, millest võlgniku kahjuks kõrvalekalduv

kokkulepe on tühine. Kui võlgnik satub kohustuste täitmisega viivitusse, siis keelab VÕS § 113

lg 6 sissenõutavaks muutunud intressilt ja viiviselt viivise arvestamise. Laenulepingu nr 19033

lisa 2 maksegraafiku järgi on koguvõlgnevuselt (mis koosneb laenulepingu 19033 lisa nr 2 p 2

järgi laenujäägist, tasumata arvetest, lisalaenust ja viivisest) arvestatud viivist (I kd, tl 91).

Kostja ringkonnakohtule esitatud väited, mille kohaselt ei kontrolli kohus tehingu tühisust omal

algatusel, ei ole õiguslikult põhjendatud. Viivise võimalikku arvutamist intressilt peab kohus

kontrollima õiguse kohaldamise küsimusena omal algatusel, sõltumata kostja vastuväidetest

(Riigikohtu 15. jaanuari 2014. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-170-13, p 16). Kostja esitas kohtule

nõude arvestuse lähtudes VÕS § 113 lg-s 6 nimetatud keeldu.

Põhivõla suuruseks on kostja väitel sellisel teel kujunenud 1. veebruari 2017 seisuga 26 432

eurot 39 senti. Kostja intressinõue on 7022 eurot 5 senti ning viivisenõue 87 938 eurot 36 senti.

Hageja ei ole taotlenud viivisemäära vähendamist. Laenulepingu nr 19033 p-i 8.1 järgne viivis

on 0,5% päevas tähtaegselt tasumata summalt iga viivitatud päeva eest. Riigikohus on leidnud

majandustegevuses sõlmitud tehingu kohta, et kokkulepitud viivisemäär 0,2% viivitatud

summast päevas ei oleks seadusega vastuolus ka siis, kui tegemist oleks tüüptingimusega

(vt Riigikohtu 30. aprilli 2013. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-5-13 p-d 48-49).

Hageja on kostjaga sõlminud hüpoteegi seadmise lepingu kohustusega alluda kohesele

sundtäitmisele täitemenetluses. Hageja ei ole menetluses väitnud, et ta oleks laenulepingust

tulenevat, hüpoteegiga tagatud kostja poolt nõutavat põhikohustust kasvõi osaliselt täitnud.

Hagejale kuuluvate kinnisasjade suhtes on seatud hüpoteek summas 41 181 eurot kostja kasuks.

Kinnisasja arestimise aktide kohaselt on kinnisasja registriosa nr XXX hind 41 700 eurot ning

kinnisasja registriosa nr XXX hind 500 eurot (I kd, tl 118 jj). Ringkonnakohus leiab, et

olukorras, kus isegi juhul, kui hageja oleks taotlenud viivisenõude vähendamist põhinõudeni,

ületaks põhinõude ja kõrvalnõuete summa hüpoteegi summa, ei ole hageja nõue põhjendatud.

Hageja hüpoteegiga tagatud nõude summa moodustab vaid osa hageja nõudest koos

kõrvalnõuetega. Sundenampakkumine ei ole lubamatu olukorras, kus võlausaldaja saab oma

nõude rahuldatud kinnisasja müügist vaid osaliselt, st sissenõudjal on vähemalt hüpoteegi

summa suuruses nõue.

12. Ringkonnakohus leiab, et hageja taotlus kaasata kolmanda isikuna menetlusse hageja

poolele A.P. tuleb jätta rahuldamata. Hageja ei ole põhjendanud, miks ta ei esitanud nimetatud

taotlust maakohtus. Maakohus on otsuse p-s 10 tuginenud kohtutäitur M. Kadaku poolt

kohtuistungil avaldatule, mille kohaselt oli hagejal teada nii võlgnevus kui selle kujunemine.

Hageja esitas kaebuse kohtutäituri tegevuse peale ja vaidlustas vara väärtuse. Kohtutäituri

väitel oli hagejale võlga selgitatud. Hageja ei ole maakohtu poolt tuvastatule vastuväiteid

esitanud.

13. Kuna ringkonnakohus ei tühista maakohtu otsust, puudub vajadus muuta menetluskulude

jaotust maakohtu menetluses. Ringkonnakohtu hinnangul on maakohtu poolt määratud

menetluskulude rahaline suurus põhjendatud ning maakohus ei ole diskretsioonipiire ületanud.

Seoses apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmisega tuleb menetluskulud ringkonnakohtus jätta

TsMS § 171 lg 1 alusel hageja kanda.

Kostja menetluskulud ringkonnakohtus on lepingulise esindaja tasu 311 eurot 66 senti (ilma

käibemaksuta). Kostja on kinnitanud, et ta on käibemaksukohustuslane ja taotleb

menetluskulude väljamõistmist hagejalt ilma käibemaksuta.

Ringkonnakohtu hinnangul tsiviilasja keerukust ning mahtu arvestades on kostja esindaja

ajakulu 2 tunni 50 minuti ulatuses apellatsiooniastmes põhjendatud ning tasu kuulub hagejalt

väljamõistmisele.

Ringkonnakohus peab kostja esindaja tunnitasu 110 eurot ilma käibemaksuta, põhjendatuks

ning rahuldab kostja menetluskulude kindlaksmääramise taotluse, s.o 311 eurot 66 senti ilma

käibemaksuta.

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

Kai Kullerkupp

Kersti Kerstna-Vaks

Triin Uusen-Nacke