Legislator Case Law & Legislation
1-08-8895/5 AI generated

1-08-8895/5 · Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja

Case Number 1-08-8895/5
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

Kohtulahendi täitmine nr 1-08-8895

Legislator headnote

AI generated
1-08-8895/5 · Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja: Kohtulahendi täitmine nr 1-08-8895 «Kohtu poolt tuvastatud asjaolud Z.K on süüdi mõistetud Pärnu Maakohtu 09.03.2007.a otsusega ja KarS § 199 lg 2 p 4,»

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

Kohtulahendi täitmine nr 1-08-8895

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 26. märts 2009.a Asja number 1-08-8895 Kohtukoosseis Kohtunik Haide Rimmel Kohtuistungi sekretär Jana Kaaver Prokurör Liane Peets Kaitsja Karl Saavo Taotluse esitaja Tartu Vangla Taotlus

süüdimõistetu Z.K vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabastamine Süüdimõistetu Z.K, isikukood xxx, elukoht vabanemisel xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx

RESOLUTSIOON

Kohus määras:

Vabastada Z.K Pärnu Maakohtu 09.03.2007.a

otsusega mõistetud liitkaristuse 2 aastat 2 kuud vangistust kandmiselt tingimisi enne tähtaega.

Z.K katseaeg kestab üks aasta alates vabanemisest.

Katseajal on Z.K kohustatud järgima KarS § 75-s sätestatud kontrollnõudeid: 1.

elada kohtu poolt määratud alalises elukohas xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx

2. ilmuda kriminaalhooldaja määratud ajavahemike

järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele;

3. alluda kriminaalhooldaja kontrollile oma

2

elukohas ning esitada talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;

4. saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa

elukohast lahkumiseks kauemaks kui 15 päevaks;

5. saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa

elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks ja täitma kohustusi:

1. asuda tööle 3 nädala jooksul alates vabanemisest

või registreerida ennast tööotsijaks;

2. mitte suhelda kriminaalkorras karistatud

isikutega kriminaalhooldaja eelneva nõusolekuta;

3. osaleda kriminaalhooldaja määramisel

toimetulekuoskusi tõstvas sotsiaalprogrammis;

4. pöörduda kriminaalhooldaja määramisel

psühholoogi poole nõustamisele;

5. tasuda igas kuus alates juunist 2009.a 350 krooni

kohtutäituri menetluses olevaid kohtuotsustega väljamõistetud nõudeid.

Z.K tuleb käitumiskontrolli teostamiseks määrata Tallinna Vangla kriminaalhooldus- osakonna kriminaalhooldaja järelevalve alla.

Edasikaebekord

Määrusele võib esitada määruskaebuse Tartu Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama.

Kohtu poolt tuvastatud asjaolud Z.K on süüdi mõistetud Pärnu Maakohtu 09.03.2007.a otsusega ja KarS § 199 lg 2 p 4,

7, 8 järgi karistati teda vangistusega 1 aasta 6 kuud. KarS § 65 lg 1 alusel liideti karistusele

Järva Maakohtu 22.12.2005.a otsusega mõistetud karistus 8 kuud vangistust ja liitkaristuseks

mõisteti vangistus 2 aastat ja 2 kuud, millest kantuks loeti 8 kuud vangistust ning lõplikuks

ärakandmisele kuuluvaks karistuseks mõisteti vangistus 1 aasta ja 6 kuud. Harju Maakohtu 22.11.2007.a määrusega vabastati Z.K vangistusest ennetähtaegselt tingimisi 1-aastase katseajaga. Harju Maakohtu 14.08.2008.a määrusega pöörati täitmisele Z.K-le Pärnu

Maakohtu 09.03.2007.a otsusega mõistetud karistuse kandmata osa, s.o 7 kuud 25 päeva vangistust.

Z.K karistusaja algus on 12.08.2008.a ja lõpp 04.05.2009.a. Tartu Vangla on esitanud taotluse Z.K ennetähtaegseks vabastamiseks.

Poolte seisukohad Prokurör toetas Z.K ennetähtaegset vabastamist. Z.K ja tema kaitsja taotlesid vabastamist.

Kohtu põhjendused ja järeldused Kohus, kuulanud ära poolte seisukohad, uurinud kirjalikke tõendeid ja tutvunud kinnipeetava isikliku toimikuga leiab, et Z.K tuleb vabastada karistuse kandmiselt ennetähtaegselt.

3 KarS § 76 lg 3 kohaselt arvestab kohus katseajaga vangistusest ennetähtaegse vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning

käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine.

Z.K teise astme kuriteod toimepannud isikuna tekkis õigus ennetähtaegsele

vabastamisele KarS § 76 lg 1 p 2 kohaselt peale poole karistusaja, kuid mitte alla 6 kuu karistuse ärakandmist. Z.K on karistust kandnud 2 aastat 12 päeva.

Kriminaalhooldaja on toetanud Z.K ennetähtaegset vabastamist, kuna Z.K

vajab tugiisikut vabaduses kohanemiseks ning kohustuste ja kontrollnõuete kohaldamist. Z.K riskiks on kriminaalhooldaja hinnangul puudulik toimetulekuoskus vabaduses.

Tartu Vangla iseloomustuse kohaselt Z.K seoses korduva karistatusega võib tekkida

raskusi tavaelus kohanemisega, ohtlikkust võib vähendada lähedaste toetus, koostöö kriminaalhooldusega, tööle asumine.

Z.K on kriminaalkorras karistatud üheksal korral, peamiselt varavastaste kuritegude

eest, vangistust on ta kandnud korduvalt. Z.K suhtes on varem ka katseaega kohaldatud, mida ta ei suutnud läbida. Z.K ei ole toime pannud distsiplinaarrikkumisi. Z.K ei ole vanglas õppinud ega töötanud, ta on soovinud tööle asuda.

Hoolimata Z.K korduvatest karistustest on võimalik ta ennetähtaegselt vabastada.

Z.K tähtaegne vabanemine on ligi kuu aja pärast. Eeltoodu on oluline Z.K

ennetähtaegsel vabastamisel – kuu aja pärast vabaneks ta ilma igasuguste kohustuste ja

kontrollita, kuid ennetähtaegselt vabastamisel on riigil võimalik Z.K käitumist intensiivselt kontrollida ja mõjutada järgneva aasta jooksul, mis on KarS § 76 lg 4 kohaselt

katseaja pikkuseks. Kohus leiab, et ühiskonnale on vähem ohtlik Z.K praegune

vabastamine, kus tema elu üle vabaduses asutakse kontrolli teostama ning tema isikut positiivses suunas mõjutama.

Soodsad asjaolud kriminaalhoolduse teostamiseks antud juhul on, et vabanemisel on Z.K olemas kindel elukoht ning tahe tööle asuda, tal on olemas toetav lähivõrgustik (ema ja vanaema). Kuna Z.K käitumisriskideks on olnud ka suhtlemine teiste kriminaalkorras karistatud

isikutega, siis tuleb talle käitumiskontrolli kohustusteks määrata mitte suhelda

kriminaalkorras karistatud isikutega. Riskide vähendamiseks on oluline ka kohustus tööle

asuda. Z.K tuleb asuda hüvitama temalt väljamõistetud kahjusid. Vangistust

korduvalt kandnud isikuna tuleb Z.K osaleda toimetulekuoskusi tõstvas

sotsiaalprogrammis. Z.K tuleb pöörduda nõustamiseks psühholoogi poole, et analüüsida korduvalt kuritegude toimepanemise põhjuseid.

Kohus asja lahendamisel juhindub KarS §-st 75, 751ja 76 ja KrMS §-dest 426 ja 432 lg 3.

Haide Rimmel kohtunik