4-09-2373/9 · Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Otsuse kuupäev 17.03.2009.a.

Otsuse teinud kohus Harju Maakohus Liivalaia Kohtumaja

Kohtunik Aime Ivanson

Sekretär Maire Viksi

Tõlk Marek Litnevski

Vaidlustatud lahend Tallinna Munitsipaalpolitsei Ameti 19.01.2009.a. otsus väärteoasjas nr. 08027444 KÜ Angerja 5 karistamises Jäätmeseaduse § 1207 lg 2 järgi

Kaebuse esitanud isik KÜ Angerja 5, registrikood 80161065 asukoht xxx

Istungil osalenud isikud KÜ Angerja 5 seaduslikud esindajad: juhatuse liikmed S Petko ja J Burov

kohtuvälise menetleja – Tallinna Munitsipaalpolitsei Ameti – esindaja Ü Aliorg (volikirja alusel)

LÕPPOSA

Tühistada Tallinna Munitsipaalpolitsei Ameti 19.01.2009.a. otsus väärteoasjas nr. 08027444 ja lõpetada väärteomenetlus KÜ Angerja 5 suhtes Väärteomenetluse seadustiku § 29 lg 1 p. 1 alusel.

Otsuse peale võib esitada kassatsiooni advokaadist esindaja vahendusel Riigikohtule 30 päeva jooksul arvates päevast, mil kohtuotsus on kohtukantselei kaudu kohtumenetluse pooltele kättesaadav. Kassatsiooniõiguse kasutamisest tuleb Harju Maakohtu Liivalaia Kohtumajale kirjalikult teatada seitsme päeva jooksul arvates kohtuotsuse lõpposa kuulutamisest.

Väärteoasi nr.4-09-2373

2

KOHTUVÄLISE MENETLEJA OTSUSE SISU Korteriühistut Angerja 5 karistati Jäätmeseaduse § 1207 lg 2 järgi rahatrahviga 10000 krooni selle eest et tema 21.12.2008.a. kella 11.40 ajal, olles jäätmevaldaja ning jäätmemahutite kasutaja, rikkus Tallinna jäätmehooldus eeskirja nõudeid sellega, et ei paigutanud jäätmemahutid oma kinnistule, vaid selle asemel paigutas jäätmemahutid väljapoole oma kinnistut, s.t. sisekvartali teele ilma vastava linnaosa valitsuse loata. Samuti ei paigutanud jäätmeid ettenähtud mahutisse, vaid jättis jäätmed mahuti lähedusse – jäätmed laiali maas mahuti ümbruses. Sellega KÜ Angerja 5 rikkus Tallinna Jäätmehoolduseeskirja § 5 lg 2 p. 8 ja lg 3 ning § 6 lg 2 nõudeid.

KAEBUSE SISU Kaebuses taotletakse otsuse tühistamist, sest see on põhjendamatu ja ebaseaduslik. Kaebuses viidatakse erinevatele Tallinna Linna jäätmekäitlust reguleerinud eeskirjadele alates 1997.aastast ja leitakse, et kõikides alates 2002.aastast Tallinna Linnavolikogu määrustega kinnitatud Tallinna Jäätmehoolduseeskirjades olev säte, mille kohaselt tohib korterelamutega aladel, kus elamutele on moodustatud minimaalse suurusega kinnistud, jäätmemahuteid paigutada väljapoole oma kinnistut linnaosa valitsuse loal ja tingimustel, vastuolus Kohaliku Omavalitsuse Korralduse Seaduse §-ga 23 lg 2. Viimatinimetatud sätte kohaselt ei saa määruses kehtestada tagasiulatuvalt sätteid, mis toovad kaasa isikute kohustuste ja vastutuse suurenemise. Seega KÜ Angerja 5 seaduslike esindajate arvates ei kehti linnavalitsuselt loa taotlemise nõue nende suhtes, kus nende maja on ehitatud 1961.aastal.

KOHTU SEISUKOHT KÜ-le Angerja 5 koostatud väärteoprotokolli kohaselt on KÜ Angerja 5 rikkunud Tallinna jäätmehoolduseeskirja § 5 lg 2 p. 8, § 5 lg 3 ja § 6 lg 2. Tallinna jäätmehoolduseeskirja § 5 lg 2 p. 8 kohustab jäätmevaldajat ja territooriumi haldajat paigutama jäätmemahutid krundile või kinnistule, kus jäätmed on tekkinud, v.a. juhul, kui jäätmed paigutatakse lepingu alusel kasutatavasse ühismahutisse. Tallinna jäätmehoolduseeskirja § 5 lg 3 - korterelamutega aladel, kus elamutele on moodustatud minimaalse suurusega kinnistud, tohib jäätmemahuteid paigutada väljapoolse kinnistut ainult linnaosa valitsuse loal ja tingimustel. Tallinna jäätmehoolduseeskirja § 6 lg 2 kohaselt tuleb jäätmed panna mahutisse. Jäätmeid ei ole lubatud jätta mahuti lähedusse , v.a. suurjäätmed. KÜ Angerja 5 esindajad ei eitanud kohtuistungil, et nende jäätmemahuti asub väljaspool korteriühistu kinnistut, et neil puudus selleks linnaosa valitsuse luba ja et osa jäätmetest olid 21.detsembril 2008.a. kontrollimise ajal mahuti kõrval maas. Väärteo toimepanemine on tõendatud 21.12.2008.a. koostatud sündmuskoha vaatlusprotokolliga ja sellele lisatud fotodega. Nimetatud tõendid tõendavad, et jäätmemahutid asusid Angerja 5 maja juurest üle tee garaažide kõrval. Mahuti oli prügi täis ja suur prügihunnik oli mahuti kõrval maas. Planeeringute registri väljavõttelt nähtub, et KÜ Angerja 5 kinnistu piir kulgeb kuni kvartalisisese teeni. Seega asuvad jäätmemahutid, kuhu Angerja 5 maja elanikud jäätmeid ladustavad, väljaspool kinnistut. Kohus ei nõustu kaebuse esitaja seisukohaga, et KÜ Angerja 5 võib oma jäätmemahuteid paigutada igale poole kuhu tahab ega pea selleks linnaosa valitsuselt luba küsima. Asjakohatu on oma väite kinnituseks viide Kohaliku omavalitsuse seaduse §-le 23 lg 2, mis sätestab, et volikogu määruses ei saa kehtestada tagasiulatuvalt sätteid, mis toovad kaasa isikute kohustuste ja vastutuse suurenemise. Kaebuse esitaja leidis, et kuna prügikonteiner on seisnud selles kohas nii kaua, kui vana on maja, s.o. 45 aastat ja siiani pole mingeid probleeme olnud ning kui nüüd peab hakkama luba küsima, siis on see tagasiulatuvalt kehtestatud neile täiendav kohustus, mis on vastuolus KOVS § 23 lg 2. Kaebuse esitaja ei ole esitanud ka ühtegi tõendit, et ta perioodil 1997.a. kuni 7.märtsi 2002.a. vastuvõetud jäätmehoolduseeskirja kehtima hakkamiseni paigutas jäätmeid lepingu alusel kasutatavasse ühismahutisse.

3

Jäätmemahutite paigaldamist väljapoole kinnistut ainult vastava linnaosa valitsuse loal näeb ette käesoleval ajal kehtiv Tallinna jäätmehoolduseeskirja § 5 lg 3. Tallinna linna volikogu poolt vastuvõetud jäätmehoolduseeskiri on täitmiseks kohustuslik ka KÜ-le Angerja 5. Esmakordselt nähti ette võimalus jäätmekonteinerite paigutamiseks väljapoole kinnistu territooriumi Tallinna jäätmehoolduseeskirjas, milline kinnitati Tallinna Linnavolikogu 7.03.2002.a. määrusega. Tingimuseks oli seatud, et selleks peab olema vastava linnaosa valitsuse luba. Kohus leiab, et nimetatud jäätmehoolduseeskirja säte ei toonud kaasa KÜ-le Angerja 5 kohustuste ja vastutuse suurendamist, sest kuni selle eeskirja kehtima hakkamiseni oli KÜ Angerja 5 kogu aeg rikkunud varem kehtinud jäätmehoolduseeskirja sätteid, mis keelasid jäätmete paigutamise väljapoole krunti. Kaebuse esitaja esindaja ütluste kohaselt on nende jäätmemahuti kogu aeg samas kohas seisnud. Kui varasemate jäätmehoolduseeskirjadega kategooriliselt keelati jäätmete paigutamine väljapoole krunti või kinnistut, siis 7.03.2002.a. määrusega kinnitatud Tallinna jäätmehoolduseeskiri andis selleks võimaluse, tingimusel, et peab olema vastava linnaosa valitsuse luba. Sellega kohtu arvates just kergendati isikute olukorda, mitte ei suurendatud kohustusi ja vastutust. Loa taotlemist linnaosavalitsusest ei saa küll nimetada eriliselt raskeks kohustuseks. Seega on KÜ Angerja 5 poolt rikutud Tallinna jäätmehoolduseeskirja § 5 lg 2 p. 8 ja § 5 lg 3 nõudeid. KÜ Angerja 5 esindajate sõnul ei ole nemad vastutavad selle eest, et prügi on paigutatud konteineri juurde maha, kui prügi äravedaja ei ole prügikonteinerit tühjendanud. Samas tunnistasid nad kohtus, et prügiveoarved on alates 2008.a. septembrist maksmata, kuid seda põhjusel, et prügikonteiner on jäetud tühjendamata enne arve tasumise tähtaja saabumist. Kohtu ülesanne ei ole antud väärteoasja raames hakata tuvastama, kes on süüdi KÜ Angerja 5 jäätmemahutite mittetühjendamises. See on poolte omavaheline probleem, mis tuleb ära lahendada ja initsiatiivi peab üles näitama eelkõige korteriühistu, sest jäätmehoolduseeskirja kohaselt vastutab tema kui jäätmevaldaja selle eest, kui prügi on ladustatud maha mahuti kõrvale. Seega on kohus seisukohal, et KÜ Angerja 5 on rikkunud ka Tallinna jäätmehoolduseeskirja § 6 lg 2. Eeltoodu alusel on KÜ Angerja 5 tegevuses jäätmeseaduse §-s 1207 lg 2 ettenähtud väärteo objektiivne koosseis olemas.

Menetletavas väärteoasjas on kohtuvälise menetleja otsusega karistatud juriidilist isikut. KarS § 14 lg 1 kohaselt tuleb juriidilise isiku vastutus avada tema organi, selle liikme, juhtivtöötaja või pädeva esindaja tegevuse kaudu. Et nii kohus kui kohtuväline menetleja on otsuse tegemisel seotud väärteoprotokolli piiridega, peab see, milline juhtivtöötaja või organi liige on pannud toime juriidilisele isikule omistatud teo, olema ära toodud juba väärteoprotokollis. See nõue kehtib nii tegevus- kui tegevusetusdeliktide puhul. Kohtuväline menetleja – Tallinna Munitsipaalpolitsei Amet - ei ole käesolevas asjas KÜ Angerja 5 kui juriidilise isiku karistamise eelduseks olevaid asjaolusid väärteoprotokollis ära näidanud, mistõttu tuleb väärteomenetlus KÜ Angerja 5 suhtes lõpetada VTMS § 29 lg 1 p. 1 alusel teos väärteo tunnuste puudumise tõttu.

Kohus juhindub VTMS § 132 p. 3.

Kohtunik