Legislator Case Law & Legislation
1-16-6247/19 AI generated

1-16-6247/19 · Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja

Case Number 1-16-6247/19
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

1

Legislator headnote

AI generated

1-16-6247/19 · Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja: 1

Keywords

AI generated
chronic alcohol dependence alcohol abuse substance use disorder repeated drink-driving extensive criminal record prior criminal conviction
AI generated

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

1

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg 13. veebruar 2017

.a. Jõhvi kohtumajas Kohtuasja number 1-16-6247 Kohtukoosseis Kohtunik Larissa Prokopenko Kohtuistungi sekretär, tõlk Prokurör Kaitsja Ingrid Koddo, Valentina Michelsonjuuresolekul Ipbüker Margit Luga (kirjalik arvamus) Gerda-Johanna Pello Asja läbivaatamise kuupäev 13.02.2017 avalikul kohtuistungil Kohtuasi Viru Vangla esitatud materjalid B.E tingimisi enne ´i tähtaega vangistusest vabastamiseks Süüdimõistetu B.E isikukood XXX, xxx , Juhindudes KarS § 76 ja KrMS § 426, § 432 , § 383, § 384 kohus

MÄÄRAS:

Jätta tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. B.E

Rahuldada kaitsja, advokaat Gerda-Johanna Pello taotlus B.E ´ile riigi õigusabi osutamise eest tasu 145,20 eurot.

Välja mõista ´ilt kriminaalmenetluse kulud B.E 145,20 eurot kaitsjatasu osutatud õigusabi eest.

B.E ´il tasuda kaitsjatasu 12 kuulise tähtaja jooksul alates kohtumääruse jõustumise tähtajast Maksuja Tolliameti arveldusarvele SEB pangas nr EE351010052031000004 SWEDBANK EE502200221014193355 NORDEA PANK EE401700017002872300 DANSKE BANK EE873300333499990003 Maksekorraldusele märkida viitenumber 99916700058020 ning selgi -ja perekonnanimi, kriminaalasja nr, menetluskulud. tusse märkida süüdimõistetu ees

Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

Edasikaebamise kord

Määruse peale on õigus esitada määruskaebus Viru Maakohtule 15 päeva jooksul alates

päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama.

2 Asjaolud ja kohtumääruse põhjendused

Viru Vangla esitas 05.01.2017 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava B.E

´i tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. B.E on süüdi tunnistatud Viru Maakohtu 19.11.2016 kohtuotsusega 424

KarS § järgi ja karistati 65 lg alusel 2 aasta 3 kuu vangistusega. KarS § 1, § 68 lg 1 Karistuse kandmise . algus 20.11.2015 20.02.2018 ja lõpp

Kinnipidamisasutuses B.E tal puuduvad kohta koostatud iseloomustusest nähtub, et kehtivad distsiplinaarkaristus . ed Vangistusest vabanedes soovib kinnipeetav elama minna isa korterisse xxx. Isa on sellega nõus.

Kinnipeetaval on kesk-eriharidus maalri erialal. Riigikeelt ei valda. Enne vangistust tegu

juhutöid. Isikul on tasumata rahalisi nõudeid Vabanemisjärgselt on garanteeritud 3843 eurot. töökoht tema isale kuulu Vangistuses on töötanud Lähivõrgustikku kuuluvad vas firmas xxx xxx. vanemad ja 4 venda, kellest 3 on kriminaalse taustaga. Enne vangistust elas elukaaslase ja pojaga

koos. Kasutas elukaaslase suhtes korduvalt vägivalda. Isikul on olema aastane tütar, s ka 18-

kellega ei suhtle. Kriminaalhooldusel rikkus korduvalt alkoholitarvitamise keeldu. Isikul on

diagnoositud alkoholi sõltuvus. Varem korduvalt ravitud, viimati 2015.a. Kriminaalhooldusel

pani toime joobes juhtimise ja karistus pöörati täitmisele. Kuriteod toime pandud

alkoholijoobes. Sõnades mõistab kahju nii iseendale kui ka ümbritsevatele inimestele, kuid

korduv kuritegude muster näitab vastupidist. Vaatamata sellele, et sai korduvalt ravi ning kriminaalhoolduse ajal osales sotsiaalprogrammides, ei andnud see positiivset tulemust. Osales

sotsiaalprogrammis xxx. Impulsiivne, tegutseb hetkeajel, võib kasutada vägivalda probleemide lahendamiseks. Kinnipeetav on karistatud 10 korda. Uue kuriteo ta jooksul on toimepanemise tõenäosus 2 aas 38%, kuriteo 36

vägivaldse toimepanemise tõenäosus 2 aasta jooksul on %. Viru Vangla ei toeta B.E i

´ tingimisi enne tähtaega vabastamist.

Kriminaalhooldusametniku ettekande kohaselt on kinnipeetava vabanemis e elukoht ejärgn

xxx, mis kuulub tema isale ja kus keegi hetkel ei ela. on isale kuuluvas Garanteeritud töökoht

ettevõttes xxx. B.E 3 venda on kriminaalkorras karistatud. Ta on 5 korda olnud kriminaalhooldusel. Ühel korral pani katseajal toime uue kuriteo.

Prokurör ei toeta

kinnipeetava ennetähtaegset vabastamist. B.E soovib e lt vabaneda. nnetähtaegse Kaitsja toetab oma kaitsealust.

Kohus tutvunud esitatud materjalidega

B.E ja prokuröri kirjaliku arvamusega ning ära kuulanud

i ja tema kaitsja arvamuse, leiab, et B.E

´ ´i tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamine

ei ole põhjendatud.

KarS § 76 lg 4 alusel, katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning

käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus võtab taotluse

läbivaatamisel arvesse kõik süüdimõistetu isikut iseloomustavad andmed – tema käitumist nii

kuriteole eelnenud ajal, kuriteo toimepanemisele ajal ning sellele järgnenud perioodil.

B.E on kriminaalkorras karistatud 10 korda, vangistuses viibib teist korda, viimasel katseajal pani toime uue kuriteo. Tegu on alkoholi

sõltlasega.

Viru Vangla materjalidest leneb, et B.E on olemas tu ´il vabanemisjärgne elukoht ja töökoht.

3

Positiivseks võib lugeda, et vanglas kä hästi, mis näitab m itub B.E otivatsiooni oma

käitumist muuta. Ta on osalenud tööhõives, osalenud sotsiaalprogrammis ning tal puuduvad

distsiplinaarkaristused.

Kohus leiab, et kuna isik ei ole suutnud oma käitumist muuta seaduskuulekamaks, ei ole seega varasem karistus süüdimõistetu puhul täitnud eesmärki. Seega ei ole kohtu jaoks usutav, et isik hakkaks vabaduses õiguskuulekalt elama.

Kohus leiab, et tema ennetähtaegsel vabanemisel saaks ühiskonna õiglustunne oluliselt riivatud, samuti ei oleks tema vabastamine kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega. Kohus on

seisukohal, et karistuse üldpreventsiooni eesmärgiks on muuhulgas näidata ühiskonnale, et kuritegude vältav toimepanemine ei ole aktsepteeritav ning toob endaga kaasa tugeva riigipoolse

sanktsiooni, mis väljendub reaalses vangistuses ning eelduslikult selle täiel määral ära kandmises.

Kohus leiab, et isiku vabastamisel ei oleks kohtul veendumust, et karistuse eesmärgid on

saavutatud, muuhulgas, et isik ei pane enam uusi kuritegusid toime, mistõttu tuleb tal jätkata

karistuse kandmist vangistuses. Kohtul puudub veendumus, et isik suudaks kuritegelikust käitumisest h . Isik ei ole huvitatud elada stabiilset ja õiguskuulekat elu. Seda on ta igatpidi oiduda väljendanud oma senise käitumisega.

Kohus peab vajalikuks viidata Riigikohtu varasemale praktikale, mille kohaselt on vangistusest

tingimisi ennetähtaegse vabastamise näol tegemist süüdimõistetu subjektiivse õigusega nõuda

seaduses toodud tähtaegade saabumisel enda tingimisi ennetähtaegse vabastamise avalduse

menetlemist. (RKKKo 3-1-1-18-11 p 9.1) See aga ei tähenda, et isiku vangistusest tingimisi

ennetähtaegne vabastamine oleks reegliks. Pigem on isiku ennetähtaegne vangistusest

vabastamine erand, mille puhul tuleb arvestada kõiki elulisi asjaolusid. Isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik

ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele

õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaegne vabastamine isikule garanteeritud.

Kohus peab vajalikuks viidata kehtivale kohtupraktikale, mille kohaselt on isiku hea käitumine vanglas üheks oluliseks asjaoluks ennetähtaegse vabastamise küsimuse lahendamisel (RKKKm

3-1-1-91- on puuduvad kehtivad 06 p 8.1). Käesolevas asjas see tingimus täidetud, kuna isikul

distsiplinaarkaristused. Hinnates isiku varasemat käitumist, võib süüdimõistetu isiklike probleemide tekkimisel kasutada nende maandamiseks ja lahendamiseks ebaadekvaatseid viise,

olles ükskõikne tagajärgede suhtes. Kohtul puudub alus arvata, et uue kuriteo toimepanemise risk isiku tingimisi ennetähtaegsel vabanemisel oleks madal või väheoluline.

Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaega vabastamine isikule garanteeritud. Kohus on veendumusel,

et süüdimõistetu puhul ei ole kriminaalhoolduslike vahenditega võimalik korrigeerida tema käitumist õiguskuulekuse suunas ning tal tuleb jätkata karistuse kandmist vangistuses.

Eeltoodust lähtudes ei nõustu kohus süüdimõistetu B.E vabastamisega temale Viru Maakohtu 19.08.2016

kohtuotsusega mõistetud vangistuse kandmisest enne tähtaega.

Kohtunik

Larissa Prokopenko / /