1-16-6634/13 · Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja

1-16-6634

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Harju Maakohus

Määruse tegemise aeg ja koht 13.02.2017.a Tallinn, Liivalaia kohtumaja

Kohtuasja nr

1-16-6634

Kohtunik

Tatjana Bogdanova

Kohtuistungisekretär

Galina Kovaljova

Tõlk

Zemfira Lampmann

Kohtuasi Vangla esitatud materjalid T.V tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks

Süüdimõistetu T.V (ik: XXX; viibib Vanglas)

Kohtuistungi toimumise aeg, 06.02.2017.a Tallinn Liivalaia kohtumaja, avalik kaugkohtuistung koht

RESOLUTSIOON

1. Vabastada T.V karistuse kandmisest tingimisi enne tähtaega katseajaga 6

(kuus) kuud kohtumääruse jõustumisest ning määrata ta selleks tähtajaks Viru Vangla

kriminaalhooldusosakonna Rakvere talituse juhataja poolt määratud kriminaalhooldusametniku järelevalve alla.

2. KarS § 76 lg 5 alusel allutada T.V katseaja lõpuni KarS §-s 75 sätestatud

käitumiskontrollile ning kohustada teda järgima KarS § 75 lg 1 p 1 -6 sätestatud kontrollnõudeid:

1) elama kohtu määratud alalises elukohas – XXXX

2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda

registreerimisele;

3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma

kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;

4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti

territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks;

5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töövõi õppimiskoha

vahetamiseks;

6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja

väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

2 3. Kohaldada T.V suhtes käitumiskontrolli ajal vastavalt KarS § 75 lg 2, 4

järgmised kohustused: 1) mitte tarvitada alkoholi; 2) mitte omada või tarvitada narkootilisi või psühhotroopseid aineid;

3) asuda tööle või võtta end Töötukassas arvele 2 (kahe) nädala jooksul peale vanglast vabanemist;

4) mitte suhelda talle teadaolevalt kriminaalkorras karistatud isikutega kriminaalhooldajalt eelnevalt luba saamata, v.a lähisugulased; 5) osaleda kriminaalhooldaja määratud sotsiaalprogrammis.

4. T.V-le määratud katseaja ja käitumiskontrolli kulgemist arvestada alates kohtumääruse jõustumisest.

5. T.V vabastada määruse jõustumisel.

Määrus saata teadmiseks Vanglale, prokurörile, Viru Vangla kriminaalhooldusosakonna Rakvere talitusele ja T.V-le.

Edasikaebamise kord

Määrusele saab esitada 15 päeva jooksul määruskaebuse Harju Maakohtule.

Asjaolud ja kohtumääruse põhjendused

Vangla esitas 17.01.2017.a Harju Maakohtule kinnipeetava T.V kohta koostatud

materjalid tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks.

T.V on süüdi tunnistatud Viru Maakohtu 03.08.2016.a otsusega KarS § 121 lg 2 p 2,3 järgi ja mõisteti karistuseks 6 kuud vangistust.

Karistuse kandmise algus oli 19.09.2016.a ja lõpp on 19.03.2017.a.

T.V kohta kinnipidamisasutuses koostatud iseloomustusest nähtub, et

kinnipeetavat on kriminaalkorras karistatud 8 korda, vangistuses neljas kord. Vangistuse ajal

distsiplinaarkaristused puuduvad. Vangla ei toeta kinnipeetava tingimisi ennetähtaegset vabastamist.

T.V kohta kriminaalhoolduses koostatud arvamusest nähtub, et oma

perekonnaga ja õdedega on suhted elukaaslase sõnul head, väidetavalt pole probleeme kui

kinnipeetav alkoholi ei tarvita. Elukaaslane arvab, et kuna kinnipeetav läbis enne vangistust alkoholivastase ravi, siis suudab ta ka kainust säilitada. Elukaaslase sõnul ootab ta kinnipeetava

vabanemist ja arvab, et neil läheb edaspidi hästi. Olemasolevatel andmetel on T.V

suhtlusringkonnas kriminaalkorras karistatud isikuid. Konkreetseid isikuid, kes vabaduses

negatiivset mõju võiksid avaldada, ei ole teada. T.V saab vabanedes elama asuda aadressile XXXX. Tegemist on kinnipeetava elukaaslasele kuuluva korteriga, kus elavad praegu

elukaaslane ja nende 4 last. Elukaaslane on nõus, et T.V nende juurde elama asub. Olemasolevatest materjalidest nähtub, et T.V soovib peale vabanemist tööle asuda AS-i XXXX. Telefonivestlusel ütles sealne personalitöötaja, et töökohta nad isikule garanteerida ei saa ja praegu ei ole ka vakantseid töökohti. T.V peab peale vabanemist nende poole pöörduma ja kui neil osutub võimalikuks, siis ta võetakse tööle. Kinnipeetava elukaaslane töötab ametlikult.

3 T.V taotleb kohtult tingimisi ennetähtaegset vanglast vabastamist.

Abiprokurör Katrin Tron esitas kirjaliku seisukoha, mille kohaselt abiprokurör abiprokurör ei toeta T.V tingimisi ennetähtaegset vabastamist, nõustudes vangla arvamusega, mis on ära toodud kinnipeetava iseloomustuses. Isik on kaheksal korral kriminaalkorras karistatud,

vangistuses viibib neljandat korda. Praegust karistust kannab kehalise väärkohtlemise eest.

Varasemalt on isikut karistatud huligaansuse, avaliku korra raske rikkumise, kolmel korral

joobes juhtimise, varguse ja omastamise eest. Kuritegude toimepanemisel on soodusteguriks

alkoholi kuritarvitamine ja impulsiivne käitumine joobeseisundis. Kriminaalhoolduse ajal on

korduvalt rikkunud nõudeid mitte tarvitada alkoholi. Vangla andmetel on isikul hetkel tasumata nõudeid summas 1736,32 eurot. Vabanedes kindel töökoht puudub. Vangla hinnangul on T.V ohtlik avalikkusele, kinnipeetava korduva kuriteo toimepanemise tõenäosus

2 järgneva aasta jooksul on 56%, uue vägivaldse korduva kuriteo toimepanemise tõenäosus

järgneva 2 aasta jooksul on 56%. Tulenevalt eeltoodust ei ole T.V tingimisi

ennetähtaegne vabastamine õigustatud. Prokuratuur ei soovi T.V tingimisi ennetähtaegse vabastamise küsimuse läbivaatamisest (istungist) osa võtta.

Kohus, tutvunud esitatud materjalide ja prokuröri kirjaliku seisukohaga ning ära kuulanud T.V

arvamuse, leiab, et T.V võib vangistusest tingimisi ennetähtaegselt

vabastada.

Tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Seega võtab kohus taotluse läbivaatamisel arvesse kõik T.V isikut iseloomustavad andmed – tema käitumist nii kuriteo toimepanemisele eelnenud ajal, sellel ajal ning sellele järgnenud perioodil.

Kohus arvestab, et kinnipeetav on mõistetud 6-kuulisest karistusest ära kandnud ligikaudu 5

kuud vangistust ning tema käitumine karistust kandes on olnud korrektne, mida kinnitab

distsiplinaarkaristuste puudumine. Sellest järeldab kohus, et kinnipeetav on mõistnud

õiguskuuleka käitumise vajalikkust ning suudab kehtivatest normidest kinni pidada, neid

austada. Kohus usub, et seekordne vanglas viibimine on pannud kinnipeetava mõistma, et toimepandud kuritegudele järgnevad tema igapäevast elu ja heaolu oluliselt piiravad tagajärjed ning ta on enda õigusvastasest käitumisest ka vajalikud järeldused teinud. Samuti arvestab kohus kinnipeetava kohtuistungil avaldatud tahtega enam mitte alkoholi tarvitada. Nimetatu on oluline,

kuna vastavalt esitatud materjalidele on kuritegude toimepanemise ühiseks soodusteguriks alkoholi tarvitamine ja alkoholijoobes impulsiivne käitumine. Kuna kohtus väljendas kinnipeetav valmisolekut alkoholist hoidumiseks, võib väita, et kinnipeetav on enda senist käitumist tõsiselt analüüsinud ning kohtu hinnangul aitab kinnipeetava arusaam alkoholi kahjulikkusest ning tahe

seda edaspidises elus vältida eelduslikult ära hoida ka uute süütegude toimepanemist. Kohtu

hinnangul võimaldab kinnipeetava ennetähtaegne vabastamine ning tema allutamine

kriminaalhooldusele kohaldada tema üle käitumiskontrolli ning seeläbi teostada järelevalvet väljaspool kinnipidamisasutust, kindlustamaks positiivseid muutusi, andes samas kinnipeetavale

võimaluse tõestada, et ta on asunud paranemise teele ning on võimeline edaspidi järgima

seaduskuulekat eluviisi, samuti hoiduma alkoholist. Kohus usub, et tuge oma seniseid

kuritegelikke hoiakuid muuta saab kinnipeetav just läbi kriminaalhoolduse.

Kriminaalhooldusseaduse § 1 lg 1 kohaselt valvatakse kriminaalhoolduse käigus kriminaalhooldusaluse käitumise ja temale kohtu või prokuröri poolt pandud kohustuste täitmise

järele ning soodustatakse kriminaalhooldusaluse sotsiaalset kohanemist eesmärgiga mõjutada teda hoiduma kuritegude toimepanemisest. Katseajal on võimalik hinnata kinnipeetava püüdlusi oma elu korraldamisel, samuti kehtivate tavade ja reeglite järgimisel.

4

Pärast vabanemist on T.V olemas ka kindel elukoht ja lähedaste toetus ning

kriminaalhooldusega on nõustunud ka kinnipeetav, saades järelikult aru selle vajalikkusest ja

kasulikkusest oma edasise elu korraldamisel. Kuigi kinnipeetaval vastavalt esitatud andmetele

vabanedes töökoht puudub, ei ole kohtu hinnangul ka töökoha saamine välistatud. Nii on kriminaalhooldusametnik märkinud, et T.V soovib peale vabanemist tööle asuda AS-i XXXX, telefonivestlusel ütles sealne personalitöötaja, et T.V peab peale vabanemist nende poole pöörduma ja kui neil osutub võimalikuks, siis ta võetakse tööle. Ka kohtuistungil

avaldas kinnipeetav soovi asuda vabanedes tööle. Kuna vangla iseloomustuse kohaselt kinnipeetav töötas enne vangistust ametlikult XXXX AS-s ning üldiselt suhtub kinnipeetav

töötamisse positiivselt, võib eeldada, et isikul on olemas tööharjumused ja -oskused, aga ka vastutustunne, mis soodustab ka vabanedes töökoha leidmist. Kohus usub, et süüdimõistetu on

nüüdseks teinud karistusest vastavad järeldused ning tahab edaspidises elus järgida seaduskuulelikkust. Kohus annab kinnipeetavale võimaluse näidata, et teda saab usaldada.

Tatjana Bogdanova täitmiskohtunik /allkirjastatud digitaalselt/