Legislator Case Law & Legislation
2-17-1624/2 AI generated

2-17-1624/2 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

Case Number 2-17-1624/2
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

K O H T U M Ä Ä R U S

Legislator headnote

AI generated

2-17-1624/2 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium: K O H T U M Ä Ä R U S

Keywords

AI generated
action for recovery of property action for disturbance of possession third-party collateral violation of zoning regulations parking space replacement fee innkeeper liability deposit
AI generated

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtuasja number

2-17-1624

Määruse tegemise aeg ja koht

13.02.2017, Tallinn

Kohtukoosseis

Reet Allikvere, Ande Tänav, Kaupo Paal

Kohtuasi

GARAAŽIÜHISTU KELDRIMÄE 3 määruskaebus

Tartu Maakohtu registriosakonna 09.01.2017

määrusele nr M 10024253 / M4

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Maakohtu registriosakonna 09.01.2017 määrus nr

M 10024253 / M4

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

GARAAŽIÜHISTU KELDRIMÄE 3 määruskaebus

Menetlusosaline

GARAAŽIÜHISTU KELDRIMÄE 3 (registrikood

80027645, asukoht Pallasti 34c-78, 11416 Tallinn),

lepinguline esindaja vandeadvokaat Kaarel Kais

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Tartu Maakohtu registriosakonna 09.01.2017 määrus nr M 10024253 / M4 jätta

muutmata, määruskaebus jätta rahuldamata.

2. Määruse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata Riigikohtule 15 päeva

jooksul määruse ärakirja kättetoimetamisest.

Asjaolud ja esimese astme kohtu määrus

14.03.2016 määrusega nr M 10024253 / M3 kohustas Tartu Maakohtu registriosakond

GARAAŽIÜHISTU KELDRIMÄE 3 juhatust viima põhikiri vastavusse

hooneühistuseadusega hiljemalt 15. aprilliks 2016. Määruses juhindus kohus

hooneühistuseaduse (HÜS) § 20 lg-st 7 ja äriseadustiku (ÄS) §-st 71.

09.01.2017 määrusega nr M 10024253 / M4 kohustas Tartu Maakohtu registriosakonna

kohtunikuabi GARAAŽIÜHISTU KELDRIMÄE 3 viima ühingu põhikiri vastavusse HÜS §

20 lg 1 kohaselt hooneühistuseadusega. Määruse kohaselt tegi kohtunikuabi kindlaks, et

GARAAŽIÜHISTU KELDRIMÄE 3 on HÜS § 20 lg-s 1 sätestatud tunnustusele vastav

juriidiline isik, kelle suhtes tuleb kohaldada hooneühistuid reguleerivaid norme. Kohtunikuabi

märkis, et GARAAŽIÜHISTU KELDRIMÄE 3 ei ole täitnud HÜS § 20 lg-s 7 sätestatud

kohustust viia oma põhikiri hooneühistuseadusega vastavusse hiljemalt 2008. aasta 1.

jaanuariks ega täitnud registripidaja poolt 14.03.2016 määrusega nr M 10024253 / M3 antud

korraldust põhikirja hooneühistuseadusega vastavusse viimise kohta. Kohtunikuabi märkis, et

Harju Maakohtu 29.04.2016 otsusega ja Tallinna Ringkonnakohtu 16.09.2016 otsusega

tsiviilasjas nr 2-15-7256 on kindlaks tehtud, et GARAAŽIÜHISTU KELDRIMÄE 3 on HÜS

§ 20 lg 2 kohaldamisalasse kuuluv juriidiline isik, kelle põhikiri ei ole viidud vastavusse

hooneühistuseaduse sätetega. Tallinna Ringkonnakohtu otsus jõustus 23.11.2016. Seega on

GARAAŽIÜHISTU KELDRIMÄE 3 alates 23.11.2016 teadlik, et ühingu põhikiri tuleb

vastavusse viia hooneühistuseaduses sätestatuga. Põhikirja hooneühistuseadusega vastavusse

mitteviimisel on registripidajal õigus trahvida juhatust ÄS §-s 71 ettenähtud korras. Lähtudes

eeltoodust ja juhindudes HÜS § 20 lg-st 7, ÄS § 59 lg-st 5 ja ÄS §-st 71 kohustas

kohtunikuabi GARAAŽIÜHISTU KELDRIMÄE 3 viima põhikiri vastavusse HÜS sätetega

hiljemalt 24.05.2017.

Määruskaebus

24.01.2017 esitas GARAAŽIÜHISTU KELDRIMÄE 3 (kaebaja) määruskaebuse, milles

palub tühistada Tartu Maakohtu registriosakonna 09.01.2017 määrus nr M 10024253 / M4

täies ulatuses.

Kohus on 09.01.2017 määruse põhjendustes nimetanud kaebaja põhikirja muutmise nõudmise

alusena HÜS § 20 lg-t 7. Kaebaja leiab, et kaebaja HÜS § 20 lg 1 tunnustele ei vasta, mistõttu

HÜS § 20 lg-d 1 ega 7 tema suhtes ei kohaldu. HÜS § 20 lg 1 alusel on asjakohased tunnused

järgmised: juriidilise isiku eesmärgiks peab olema toetada ja soodustada oma liikmete

majanduslikke huve läbi ühise majandustegevuse kinnisasja või hoonestusõiguse ning selle

osaks oleva hoone omamisel ja valitsemisel. Kaebajal HÜS § 20 lg-s 1 sätestatud eesmärk

puudub. Kaebaja puhul ei saa mingil juhul rääkida ühisest majandustegevusest, mille läbi

liikmete majanduslikke huve toetatakse ja soodustatakse. Majandustegevuse seadustiku

üldosa seaduse § 3 lg 1 defineerib majandustegevust kui iga iseseisvalt teostatavat, tulu

saamise eesmärgiga püsivat tegevust. Kaebajale jääb arusaamatuks, kuidas garaaži

sihtotstarbeline kasutamine enda tarbeks on tõlgendatav majandusliku huvina ja milles

väljendub siin tegutsemine tulu saamise eesmärgiga. Kaebaja on tavaline mittetulundusühing,

kellele muuhulgas kuulub kinnistu koos seal asuva garaažiga, mida liikmed kasutavad.

Kaebaja rõhutab ühtlasi, et mittetulundusühingutesse koondumine on põhiseaduslik õigus (PS

§ 48). Oluline on siinkohal, et kohus on varasemalt selgelt aktsepteerinud kaebaja tegutsemist

mittetulundusühinguna, kandes veel nii hiljuti kui 18.05.2011 registrisse kaebaja 29.03.2011

kinnitatud põhikirja. Kaebaja juhib tähelepanu, et kehtiva põhikirja registrisse kandmine

toimus enam kui kolm aastat pärast HÜS § 20 lg-s 7 nimetatud tähtaega. Kaebajal ja kõigil

tema liikmetel oli põhjendatult õigustatud ootus, et registripidaja tunnistab nende õigust

mittetulundusühinguna tegutseda. Arvestama peab, et hooneühistu asutamine oleks kaebaja ja

tema liikmete jaoks märgatavalt koormavam kui mittetulundusühinguna jätkamine. Näiteks

peab hooneühistul HÜS § 21 lg 1 alusel olema vähemalt 2500 euro suurune osakapital, mis ei

täidaks kaebaja puhul ühtki õigustatud eesmärki. Lisaks peavad HÜS § 8 lg 1 alusel olema

liikmesuse võõrandamise tehingud notariaalselt tõestatud, tuues kaasa täiendavaid tarbetuid

kulutusi. Põhiseaduspärane tõlgendus on kaebaja hinnangul, et isikud saavad ka pärast

hooneühistuseaduse jõustumist 01.01.2005 koonduda mittetulundusühingutesse, mis võib

omandada kinnistu koos garaažiga, mida ühingu liikmed võivad kasutada.

Täiendavalt märgib kaebaja, et kohtu viited praeguseks lõpetatud tsiviilasjas nr 2-15-7256

tehtudlahendile on asjakohatud. Viidatud tsiviilasjas ei otsustatud kaebaja juriidilise vormi

üle, vaid küsimus oli üldkoosoleku konkreetse otsuse kehtivuses seoses kindla isiku

liikmestaatusega. Seejuures käsitletakse kaebajat Harju Maakohtu 29.04.2016 otsuses endiselt

selgelt mittetulundusühinguna. Igal juhul ei ole tsiviilasjas nr 2-15-7256 tehtud otsused

käesolevas registriasjas siduvad.

Menetluse edasine käik

2

2

2

Tartu Maakohtu registriosakonna kohtunikuabi jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas

selle TsMS § 663 lg 6 alusel lahendamiseks Harju Maakohtu kohtunikule. Kohtunik

määruskaebust ei rahuldanud ning edastas selle läbivaatamiseks ja lahendamiseks Tallinna

Ringkonnakohtule.

Määruse põhjendused

Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjaliga, leiab, et Tartu Maakohtu registriosakonna

09.01.2017 määrus nr M 10024253 / M4 on seaduslik ja põhjendatud ning määruskaebuse

väited ei anna alust selle tühistamiseks. Vastavalt TsMS § 657 lg 1 p-le 1 ja §-le 659 jätab

ringkonnakohus maakohtu

määruse

muutmata ning määruskaebuse rahuldamata.

Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega ning tulenevalt TsMS §-s 659 ja § 654 lg-s

6 sätestatust neid ei korda.

Määruskaebuses vaidlustab GARAAŽIÜHISTU KELDRIMÄE 3 (kaebaja) Tartu Maakohtu

registriosakonna määruse peamiselt põhjusel, et kaebaja puhul ei ole tegemist

hooneühistuseaduse (HÜS) § 20 lg-s 1 sätestatud tunnustele vastava isikuga. Ringkonnakohus

kaebaja eeltoodud seisukohaga ei nõustu. Kolleegiumi hinnangul on kohtunikuabi

vaidlustatud määruses õigesti tuvastanud, et kaebaja on HÜS § 20 lg-s 1 sätestatud tunnustele

vastav juriidiline isik, kelle suhtes tuleb kohaldada hooneühistuid reguleerivaid õigusnorme.

Seejuures on kohtunikuabi õigesti juhindunud tsiviilasjas nr 2-15-7256 leitust, et

GARAAŽIÜHISTU KELDRIMÄE 3 on HÜS § 20 lg 2 kohaldamisalasse kuuluv juriidiline

isik. Põhjendamatu on kaebuse väide, et kohtu viited tsiviilasjas nr 2-15-7256 tehtud lahendile

on asjakohatud. Tsiviilasjas nr 2-15-7256 oli keskseks pooltevaheliseks vaidluseks ka küsimus

sellest, kas kostja (GARAAŽIÜHISTU KELDRIMÄE 3) põhikiri on kooskõlas seadusega, sh

kas kostja ja tema organite toimingute suhtes tuleb kohaldada hooneühistuid või

mittetulundusühinguid käsitlevaid sätteid. Vaidluse lahendamisel eelnimetatud tsiviilasjas

leidis maakohus 29.04.2016 otsuses (p 7), et kostja suhtes tuleb kohaldada hooneühistuid

reguleerivaid õigusnorme ja et kostja on HÜS § 20 lg 2 kohaldamisalasse kuuluv isik.

Ringkonnakohus jättis 16.09.2016 otsusega maakohtu otsuse muutmata, nõustudes maakohtu

seisukohaga ja leides ( otsuse p 36), et kostja on HÜS § 20 lg-s 1 sätestatud tunnustele vastav

juriidiline isik, kelle suhtes tuleb kohaldada hooneühistuid reguleerivaid õigusnorme (HÜS ja

TÜS). Nimetatud ringkonnakohtu otsus jõustus 23.11.2016. Seega on jõustunud

kohtulahendiga tsiviilasjas nr 2-15-7256 tuvastatud, et kaebaja vastab HÜS § 20 lg-s 1

sätestatud tunnustele ning seega esineb õiguslik alus kohustada kaebajat viima põhikiri

vastavusse hooneühistuseaduses sätestatud nõuetega. Dokumentaalseks tõendiks TsMS § 272

lg-st 1 tulenevalt on ka kirjalikult jäädvustatud dokument. Dokumendiks sama sätte teise lõike

kohaselt on ka kohtulahendid teistes kohtuasjades. Eeltoodut arvestades leiab

ringkonnakohus, et käesoleval juhul on kohtunikuabi vaidlustatud määruses põhjendatult

lähtunud tsiviilasjas nr 2-15-7256 jõustunud lahendiga tuvastatud asjaoludest. Kaebuse väide,

et tsiviilasjas nr 2-15-7256 tehtud otsused ei ole käesolevas asjas siduvad, ei tähenda, et nende

tuvastatut ei võiks arvesse võtta.

Asjaolul, kas registripidaja on nõudnud kaebajalt põhikirja seadusega kooskõlla viimist või

mitte, ei ole kehtivate õigusnormide kohaldamise seisukohast tähtsust. Seega kaebuses

osundatu, et registripidaja ei ole varasemalt nõudnud kaebaja põhikirja seadusega vastavusse

viimist, ei saanud tekitada kaebajal ega tema liikmetel õigustatud ootust, et kaebaja ei pea

täitma seaduse kehtivaid nõudeid. Kaebaja oli vastavalt HÜS § 20 lg-s 7 sätestatule

kohustatud viima oma põhikirja hooneühistuseadusega vastavusse hiljemalt 2008. aasta 1.

jaanuariks. Kehtiv seadus ei anna kaebajale õigust ise otsustada, kas ta soovib pärast

hooneühistuseaduse jõustumist 01.01.2005 jätkata tegutsemist mittetulundusühinguna või

3

3

3

hooneühistuna. Selliseks tõlgenduseks ei anna alust ka kaebuses viidatud Eesti Vabariigi

põhiseaduse § 48, mis annab õiguse koonduda mittetulundusühingutesse ja -liitudesse.

Eeltoodud põhjendustel leiab ringkonnakohus, et määruskaebuse väited ei anna alust

vaidlustatud määruse muutmiseks. Määruskaebus tuleb jätta rahuldamata.

(allkirjastatud digitaalselt)

(allkirjastatud digitaalselt)

(allkirjastatud digitaalselt)

Reet Allikvere

Ande Tänav

Kaupo Paal

4

4

4