2-17-1624/2 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
Legislator summary
AI generatedK O H T U M Ä Ä R U S
Legislator headnote
AI generated2-17-1624/2 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium: K O H T U M Ä Ä R U S
Keywords
AI generatedRelated Decisions
AI generatedFull text
K O H T U M Ä Ä R U S
Kohus
Tallinna Ringkonnakohus
Kohtuasja number
2-17-1624
Määruse tegemise aeg ja koht
13.02.2017, Tallinn
Kohtukoosseis
Reet Allikvere, Ande Tänav, Kaupo Paal
Kohtuasi
GARAAŽIÜHISTU KELDRIMÄE 3 määruskaebus
Tartu Maakohtu registriosakonna 09.01.2017
määrusele nr M 10024253 / M4
Vaidlustatud kohtulahend
Tartu Maakohtu registriosakonna 09.01.2017 määrus nr
M 10024253 / M4
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
GARAAŽIÜHISTU KELDRIMÄE 3 määruskaebus
Menetlusosaline
GARAAŽIÜHISTU KELDRIMÄE 3 (registrikood
80027645, asukoht Pallasti 34c-78, 11416 Tallinn),
lepinguline esindaja vandeadvokaat Kaarel Kais
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1. Tartu Maakohtu registriosakonna 09.01.2017 määrus nr M 10024253 / M4 jätta
muutmata, määruskaebus jätta rahuldamata.
2. Määruse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata Riigikohtule 15 päeva
jooksul määruse ärakirja kättetoimetamisest.
Asjaolud ja esimese astme kohtu määrus
14.03.2016 määrusega nr M 10024253 / M3 kohustas Tartu Maakohtu registriosakond
GARAAŽIÜHISTU KELDRIMÄE 3 juhatust viima põhikiri vastavusse
hooneühistuseadusega hiljemalt 15. aprilliks 2016. Määruses juhindus kohus
hooneühistuseaduse (HÜS) § 20 lg-st 7 ja äriseadustiku (ÄS) §-st 71.
09.01.2017 määrusega nr M 10024253 / M4 kohustas Tartu Maakohtu registriosakonna
kohtunikuabi GARAAŽIÜHISTU KELDRIMÄE 3 viima ühingu põhikiri vastavusse HÜS §
20 lg 1 kohaselt hooneühistuseadusega. Määruse kohaselt tegi kohtunikuabi kindlaks, et
GARAAŽIÜHISTU KELDRIMÄE 3 on HÜS § 20 lg-s 1 sätestatud tunnustusele vastav
juriidiline isik, kelle suhtes tuleb kohaldada hooneühistuid reguleerivaid norme. Kohtunikuabi
märkis, et GARAAŽIÜHISTU KELDRIMÄE 3 ei ole täitnud HÜS § 20 lg-s 7 sätestatud
kohustust viia oma põhikiri hooneühistuseadusega vastavusse hiljemalt 2008. aasta 1.
jaanuariks ega täitnud registripidaja poolt 14.03.2016 määrusega nr M 10024253 / M3 antud
korraldust põhikirja hooneühistuseadusega vastavusse viimise kohta. Kohtunikuabi märkis, et
Harju Maakohtu 29.04.2016 otsusega ja Tallinna Ringkonnakohtu 16.09.2016 otsusega
tsiviilasjas nr 2-15-7256 on kindlaks tehtud, et GARAAŽIÜHISTU KELDRIMÄE 3 on HÜS
§ 20 lg 2 kohaldamisalasse kuuluv juriidiline isik, kelle põhikiri ei ole viidud vastavusse
hooneühistuseaduse sätetega. Tallinna Ringkonnakohtu otsus jõustus 23.11.2016. Seega on
GARAAŽIÜHISTU KELDRIMÄE 3 alates 23.11.2016 teadlik, et ühingu põhikiri tuleb
vastavusse viia hooneühistuseaduses sätestatuga. Põhikirja hooneühistuseadusega vastavusse
mitteviimisel on registripidajal õigus trahvida juhatust ÄS §-s 71 ettenähtud korras. Lähtudes
eeltoodust ja juhindudes HÜS § 20 lg-st 7, ÄS § 59 lg-st 5 ja ÄS §-st 71 kohustas
kohtunikuabi GARAAŽIÜHISTU KELDRIMÄE 3 viima põhikiri vastavusse HÜS sätetega
hiljemalt 24.05.2017.
Määruskaebus
24.01.2017 esitas GARAAŽIÜHISTU KELDRIMÄE 3 (kaebaja) määruskaebuse, milles
palub tühistada Tartu Maakohtu registriosakonna 09.01.2017 määrus nr M 10024253 / M4
täies ulatuses.
Kohus on 09.01.2017 määruse põhjendustes nimetanud kaebaja põhikirja muutmise nõudmise
alusena HÜS § 20 lg-t 7. Kaebaja leiab, et kaebaja HÜS § 20 lg 1 tunnustele ei vasta, mistõttu
HÜS § 20 lg-d 1 ega 7 tema suhtes ei kohaldu. HÜS § 20 lg 1 alusel on asjakohased tunnused
järgmised: juriidilise isiku eesmärgiks peab olema toetada ja soodustada oma liikmete
majanduslikke huve läbi ühise majandustegevuse kinnisasja või hoonestusõiguse ning selle
osaks oleva hoone omamisel ja valitsemisel. Kaebajal HÜS § 20 lg-s 1 sätestatud eesmärk
puudub. Kaebaja puhul ei saa mingil juhul rääkida ühisest majandustegevusest, mille läbi
liikmete majanduslikke huve toetatakse ja soodustatakse. Majandustegevuse seadustiku
üldosa seaduse § 3 lg 1 defineerib majandustegevust kui iga iseseisvalt teostatavat, tulu
saamise eesmärgiga püsivat tegevust. Kaebajale jääb arusaamatuks, kuidas garaaži
sihtotstarbeline kasutamine enda tarbeks on tõlgendatav majandusliku huvina ja milles
väljendub siin tegutsemine tulu saamise eesmärgiga. Kaebaja on tavaline mittetulundusühing,
kellele muuhulgas kuulub kinnistu koos seal asuva garaažiga, mida liikmed kasutavad.
Kaebaja rõhutab ühtlasi, et mittetulundusühingutesse koondumine on põhiseaduslik õigus (PS
§ 48). Oluline on siinkohal, et kohus on varasemalt selgelt aktsepteerinud kaebaja tegutsemist
mittetulundusühinguna, kandes veel nii hiljuti kui 18.05.2011 registrisse kaebaja 29.03.2011
kinnitatud põhikirja. Kaebaja juhib tähelepanu, et kehtiva põhikirja registrisse kandmine
toimus enam kui kolm aastat pärast HÜS § 20 lg-s 7 nimetatud tähtaega. Kaebajal ja kõigil
tema liikmetel oli põhjendatult õigustatud ootus, et registripidaja tunnistab nende õigust
mittetulundusühinguna tegutseda. Arvestama peab, et hooneühistu asutamine oleks kaebaja ja
tema liikmete jaoks märgatavalt koormavam kui mittetulundusühinguna jätkamine. Näiteks
peab hooneühistul HÜS § 21 lg 1 alusel olema vähemalt 2500 euro suurune osakapital, mis ei
täidaks kaebaja puhul ühtki õigustatud eesmärki. Lisaks peavad HÜS § 8 lg 1 alusel olema
liikmesuse võõrandamise tehingud notariaalselt tõestatud, tuues kaasa täiendavaid tarbetuid
kulutusi. Põhiseaduspärane tõlgendus on kaebaja hinnangul, et isikud saavad ka pärast
hooneühistuseaduse jõustumist 01.01.2005 koonduda mittetulundusühingutesse, mis võib
omandada kinnistu koos garaažiga, mida ühingu liikmed võivad kasutada.
Täiendavalt märgib kaebaja, et kohtu viited praeguseks lõpetatud tsiviilasjas nr 2-15-7256
tehtudlahendile on asjakohatud. Viidatud tsiviilasjas ei otsustatud kaebaja juriidilise vormi
üle, vaid küsimus oli üldkoosoleku konkreetse otsuse kehtivuses seoses kindla isiku
liikmestaatusega. Seejuures käsitletakse kaebajat Harju Maakohtu 29.04.2016 otsuses endiselt
selgelt mittetulundusühinguna. Igal juhul ei ole tsiviilasjas nr 2-15-7256 tehtud otsused
käesolevas registriasjas siduvad.
Menetluse edasine käik
2
2
2
Tartu Maakohtu registriosakonna kohtunikuabi jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas
selle TsMS § 663 lg 6 alusel lahendamiseks Harju Maakohtu kohtunikule. Kohtunik
määruskaebust ei rahuldanud ning edastas selle läbivaatamiseks ja lahendamiseks Tallinna
Ringkonnakohtule.
Määruse põhjendused
Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjaliga, leiab, et Tartu Maakohtu registriosakonna
09.01.2017 määrus nr M 10024253 / M4 on seaduslik ja põhjendatud ning määruskaebuse
väited ei anna alust selle tühistamiseks. Vastavalt TsMS § 657 lg 1 p-le 1 ja §-le 659 jätab
ringkonnakohus maakohtu
määruse
muutmata ning määruskaebuse rahuldamata.
Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega ning tulenevalt TsMS §-s 659 ja § 654 lg-s
6 sätestatust neid ei korda.
Määruskaebuses vaidlustab GARAAŽIÜHISTU KELDRIMÄE 3 (kaebaja) Tartu Maakohtu
registriosakonna määruse peamiselt põhjusel, et kaebaja puhul ei ole tegemist
hooneühistuseaduse (HÜS) § 20 lg-s 1 sätestatud tunnustele vastava isikuga. Ringkonnakohus
kaebaja eeltoodud seisukohaga ei nõustu. Kolleegiumi hinnangul on kohtunikuabi
vaidlustatud määruses õigesti tuvastanud, et kaebaja on HÜS § 20 lg-s 1 sätestatud tunnustele
vastav juriidiline isik, kelle suhtes tuleb kohaldada hooneühistuid reguleerivaid õigusnorme.
Seejuures on kohtunikuabi õigesti juhindunud tsiviilasjas nr 2-15-7256 leitust, et
GARAAŽIÜHISTU KELDRIMÄE 3 on HÜS § 20 lg 2 kohaldamisalasse kuuluv juriidiline
isik. Põhjendamatu on kaebuse väide, et kohtu viited tsiviilasjas nr 2-15-7256 tehtud lahendile
on asjakohatud. Tsiviilasjas nr 2-15-7256 oli keskseks pooltevaheliseks vaidluseks ka küsimus
sellest, kas kostja (GARAAŽIÜHISTU KELDRIMÄE 3) põhikiri on kooskõlas seadusega, sh
kas kostja ja tema organite toimingute suhtes tuleb kohaldada hooneühistuid või
mittetulundusühinguid käsitlevaid sätteid. Vaidluse lahendamisel eelnimetatud tsiviilasjas
leidis maakohus 29.04.2016 otsuses (p 7), et kostja suhtes tuleb kohaldada hooneühistuid
reguleerivaid õigusnorme ja et kostja on HÜS § 20 lg 2 kohaldamisalasse kuuluv isik.
Ringkonnakohus jättis 16.09.2016 otsusega maakohtu otsuse muutmata, nõustudes maakohtu
seisukohaga ja leides ( otsuse p 36), et kostja on HÜS § 20 lg-s 1 sätestatud tunnustele vastav
juriidiline isik, kelle suhtes tuleb kohaldada hooneühistuid reguleerivaid õigusnorme (HÜS ja
TÜS). Nimetatud ringkonnakohtu otsus jõustus 23.11.2016. Seega on jõustunud
kohtulahendiga tsiviilasjas nr 2-15-7256 tuvastatud, et kaebaja vastab HÜS § 20 lg-s 1
sätestatud tunnustele ning seega esineb õiguslik alus kohustada kaebajat viima põhikiri
vastavusse hooneühistuseaduses sätestatud nõuetega. Dokumentaalseks tõendiks TsMS § 272
lg-st 1 tulenevalt on ka kirjalikult jäädvustatud dokument. Dokumendiks sama sätte teise lõike
kohaselt on ka kohtulahendid teistes kohtuasjades. Eeltoodut arvestades leiab
ringkonnakohus, et käesoleval juhul on kohtunikuabi vaidlustatud määruses põhjendatult
lähtunud tsiviilasjas nr 2-15-7256 jõustunud lahendiga tuvastatud asjaoludest. Kaebuse väide,
et tsiviilasjas nr 2-15-7256 tehtud otsused ei ole käesolevas asjas siduvad, ei tähenda, et nende
tuvastatut ei võiks arvesse võtta.
Asjaolul, kas registripidaja on nõudnud kaebajalt põhikirja seadusega kooskõlla viimist või
mitte, ei ole kehtivate õigusnormide kohaldamise seisukohast tähtsust. Seega kaebuses
osundatu, et registripidaja ei ole varasemalt nõudnud kaebaja põhikirja seadusega vastavusse
viimist, ei saanud tekitada kaebajal ega tema liikmetel õigustatud ootust, et kaebaja ei pea
täitma seaduse kehtivaid nõudeid. Kaebaja oli vastavalt HÜS § 20 lg-s 7 sätestatule
kohustatud viima oma põhikirja hooneühistuseadusega vastavusse hiljemalt 2008. aasta 1.
jaanuariks. Kehtiv seadus ei anna kaebajale õigust ise otsustada, kas ta soovib pärast
hooneühistuseaduse jõustumist 01.01.2005 jätkata tegutsemist mittetulundusühinguna või
3
3
3
hooneühistuna. Selliseks tõlgenduseks ei anna alust ka kaebuses viidatud Eesti Vabariigi
põhiseaduse § 48, mis annab õiguse koonduda mittetulundusühingutesse ja -liitudesse.
Eeltoodud põhjendustel leiab ringkonnakohus, et määruskaebuse väited ei anna alust
vaidlustatud määruse muutmiseks. Määruskaebus tuleb jätta rahuldamata.
(allkirjastatud digitaalselt)
(allkirjastatud digitaalselt)
(allkirjastatud digitaalselt)
Reet Allikvere
Ande Tänav
Kaupo Paal
4
4
4