1-16-8685/10 · Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja

1

1-16-8685

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 10. veebruar 2017, Tallinn Kriminaalasja number 1-16-8685 (16230200526) Kohtunik Märt Toming Kohtuistungi sekretär Eda Loor Kriminaalasi XXXXsüüdistus KarS § 424 järgi Kokkuleppemenetluses Prokurör Katrin Tron Süüdistatav F.V

Ik: XXX; EV kodanik; kesk-eriharidus; töökoht: ajutiselt ei tööta; elukoht: XXXX. Tõkendit kohaldatud ei ole. Kahtlustatavana kinni peetud 18.06.2016.

Varasem karistatus: Kriminaalkorras karistamata. Kaitsja Kohtueelsel menetlusel Karine Nersesjan RESOLUTSIOON

1. F.V süüdi tunnistada KarS §-s 424 ettenähtud kuriteo toimepanemises ja mõista

talle karistuseks tähtajaline vangistus 6 (kuus) kuud.

2. KarS § 68 lg 1 alusel arvata karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg, s.o

kahtlustatavana kinnipidamine 18.06.2016, s.o 1 (üks) päev ja mõista lõplikuks karistuseks tähtajaline vangistus 5 (viis) kuud ja 29 (kakskümmend üheksa) päeva.

3. KarS § 73 lg 1 ja 3 alusel jätta F.V-le mõistetud ja ära kandmata karistus, s.o

tähtajaline vangistus 5 kuud ja 29 päeva F.V suhtes kohaldamata, jättes selle karistuse täies ulatuses täitmisele pööramata tingimusel, et F.V temale määratud 1 (üks) aasta ja 6 (kuus) kuuse katseaja kestel ei pane toime uut tahtlikku kuritegu.

4. KarS § 78 p 1 kohaselt arvestada F.V-le määratud 1 aasta ja 6 kuuse katseaja

kulgemist alates kohtuotsuse kuulutamisest, s.o alates 10.02.2017.

5. KarS § 50 lg 1 p 1 alusel kohaldada F.V suhtes lisakaristust, võttes F.V-lt

ära mootorsõiduki juhtimise õigus 3 (kolm) kuuks. Kohaldatud lisakaristus

hakkab kehtima kohtuotsuse jõustumisest ning lisakaristus lõpeb 3-kuulise tähtaja möödumisel.

6. Vastavalt LS § 127 sätetele tuleb pärast otsuse jõustumist viie tööpäeva jooksul

2

juhiluba loovutada Maanteeametile.

7. F.V-lt välja mõista KrMS § 173 lg 1 p 1 ja lg 2; § 175 lg 1 p-de 4 ja 9; § 179

lg 1 p 2 ja § 180 lg-te 1 ja 3 alustel:

• teise astme kuriteos süüdimõistva otsusega kaasnevast sundrahast 705

(seitsesada viis) eurot osa, s.o kokkuleppes märgitud 645 (kuussada nelikümmend viis) eurot;

• määratud kaitsjale kohtueelsel menetlusel makstud tasu 120 (sada kakskümmend) eurot,

s.o kokku menetluskulu 765 (seitsesada kuuskümmend viis) eurot, mis tuleb

kohtuotsuse jõustumisest 12 kuu jooksul tasuda kohtuotsuse lisana koostatavas makseinfos näidatud Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele, märkides ära kohustusliku

viitenumbri ja selgituse: „F.V, 1-16-8685, menetluskulud, ositi tasumine“.

Makseinfo koos arveldusarvete numbrite ja viitenumbriga edastatakse kohtuistungil kätteandmise võimatusel F.V poolt avaldatud elukoha aadressile tavapostiga. Menetluskulude tähtaegse tasumata jätmise korral loetakse maksetähtaeg saabunuks ja

kogu nõue suunatakse täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Osa sundrahast summas 60 (kuuskümmend) eurot jätta riigi kanda. Edasikaebamise kord

Kohtuotsusele võib KrMS § 318 lg 3 p 4 alusel kohtumenetluse pool esitada apellatsiooni

juhul, kui on tegemist KrMS 9. peatüki 2. jao sätete või § 339 lg 1 rikkumisega.

Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale

apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on

karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest

mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioonkaebuse esitamise

soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul, alates

kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist võib

teatada ka elektrooniliselt. Apellatsioon esitatakse ringkonnakohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioon jäetakse läbi vaatamata ja tagastatakse kohtumääruse alusel, kui apellatsioonitähtaeg on mööda lastud.

Kriminaalasja kohtulikul uurimisel kohus tuvastas:

F.V süüdistatakse selles, et tema juhtis tahtlikult 18.06.2016 kella 03.40

Harjumaal, Maardus Kallasmaa 1 juures mootorsõidukit SAAB registreerimismärgiga XXXX, olles joobeseisundis (alkoholijoove 1,14 mg/ l, laiendmääramatusega ± 0,10 mgl/ l, lõplik tulemus 1,04 mg/l).

Sellise käitumisega rikkus F.V liiklusseaduse § 69 lg 1/ Juht ei tohi olla

joobeseisundis. Joobeseisundi või käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud piirmäära

ületamine tuvastatakse korrakaitseseaduses sätestatud korras/ ja § 69 lg 2 p 1 /

Alkoholijoobes olevaks loetakse mootorsõidukijuht, trammijuht ja maastikusõidukijuht järgmistel juhtudel: juhi ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või tema väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem/ ning

korrakaitseseaduse § 36 lg 1 /Joobeseisund on alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine või muu joovastava aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisund, mis avaldub väliselt tajutavas häiritud või muutunud kehalistes ja psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides/ ning § 36 lg 4 p 1 /Joobeseisundi liigid on: alkoholijoove/ nõudeid.

Seega pani F.V toime mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis s.o. KarS § 424 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Juhindudes KrMS § 245 sätetest on 07.10.2016 sõlminud Põhja Ringkonnaprokuratuuri

abiprokurör Katrin Tron, süüdistatav F.V ja tema kaitsja Karine Nersesjan järgneva kokkuleppe:

3

KarS § 424 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatavale karistuseks 6 (kuus) kuud vangistust.

KarS § 68 lg 1 alusel arvestada karistuse hulka eelvangistus 18.06.2016 so 1 päev. Ärakandmisele kuulub 5 kuud 29 päeva vangistust.

Kohaldades KarS § 73 sätteid, määrata, et mõistetud vangistust ei pöörata täitmisele, kui F.V ei pane 1 aastase 6 kuulise katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu.

Katseaja algust lugeda kohtuotsuse kuulutamise päevast.

KarS § 50 alusel võtta F.V ´lt mootorsõiduki juhtimise õigust 3 (kolmeks) kuuks.

Kohus, tutvunud kohtusse saadetud kriminaaltoimikuga ning kuulanud ära süüdistatava

selgitused sõlmitud kokkuleppe kohta, prokuröri arvamuse kokkuleppe kohta ning

veendunud selles, et menetlusosalised jäävad kokkuleppe juurde, asub seisukohale, et süüdistatav on kokkuleppest aru saanud ja sellega nõustunud ning kokkulepet sõlmides on süüdistatav väljendanud oma tõelist tahet.

Kohus leiab, et kokkuleppemenetluses ei ole rikutud KrMS 9. peatüki 2. jao sätteid ning kokkulepe on sõlmitud kriminaalmenetluse sätteid järgides. Eeltoodu alusel ja juhindudes KrMS § 173 lg 1 p-st 1 ja lg-st 2; § 175 lg 1 p-dest 4 ja 9; § 179 lg 1 p-st 2; § 180 lg-test 1 ja 3; § 248 lg 1 p-st 5; §-st 249; §-st 311; §-st 313; KarS §-st 424; § 50 lg 1 p-st 1; § 68 lg- st 1; § 73 lg-test 1 ja 3; § 78 p-st 1 asub kohus seisukohale, et F.V kuulub temale KarS §-s 424 ettenähtud kuriteo toimepanemises esitatud süüdistuses süüdimõistmisele ja temale tuleb mõista karistus sõlmitud kokkuleppe kohaselt.

Menetluskulud

KrMS § 180 lg 1 kohaselt hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Menetletavas kriminaalasjas on kokkuleppes KrMS § 245 lg 1 p 12 kohaselt märgitud süüdistatava poolt

hüvitatava menetluskuluna süüdimõistva otsusega kaasnev sundraha teise astme kuriteo toimepanemise eest ja määratud kaitsja tasu kohtueelses menetluses, mis absoluutsummana

moodustab 765 eurot ning tuleb kokkuleppe kohaselt maksta 12 kuu jooksul alates

kohtuotsuse jõustumisest. Kriminaalasjas sõlmiti kokkulepe 07.10.2016, kuid kohtulik

arutamine toimus 10.02.2017. Kokkuleppe sõlmimise ajal oli sundraha suuruseks 645

eurot, kuid alates 01.01.2017 on sundraha suuruseks 705 eurot. Kuna kohus ei saa menetluskulude osas sõlmitud kokkuleppest väljuda, tuleb süüdistatavalt välja mõista 2016 aastal kehtinud sundraha summas 645 eurot ning vahe kohtuotsuse tegemise ajal kehtiva sundrahaga summas 60 eurot tuleb seetõttu jätta riigi kanda.

Kohus selgitab ka, et kohtu määratud 12-kuulise tähtaja ületamisel loetakse maksetähtaeg

saabunuks ja kogu nõue suunatakse täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

Märt Toming kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/