2-16-112533/13 · Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja

T A R T U M A A K O H U S

K O H T U O T S U S

Otsuse tegemise aeg ja koht

Viljandi kohtumaja 10. veebruar 2017

Tsiviilasja number ja hagi ese

nr 2-16-112533;

Circle K Eesti Aktsiaselts hagi OÜ Navaro Trans vastu

võlgnevuse nõudes

Kohtunik

Silvi Maiste

Hageja

Circle K Eesti Aktsiaselts (registrikood 10180925; aadress

A.H. Tammsaare tee 47, 113616 Tallinn)

Hageja esindaja

Krista Arraste (OÜ Julianuse Õigusbüroo; aadress A.

Weisenbergi 20, Tallinn 10150; e-post: krista@julianus.ee)

Kostja

OÜ Navaro Trans (registrikood 11761512; aadress C.R.

Jakobsoni tn 11, 71020 Viljandi )

Kostja esindaja

Tiia Raudmägi (IURING Konsult OÜ; aadress Kotka 26,

11312 Tallinn; e-post: info@iuring.ee)

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada hagi.

2. Välja mõista OÜ-lt Navaro Trans Circle K AS kasuks põhivõlg 1488,28 (üks tuhat

nelisada kaheksakümmend kaheksa eurot ja kakskümmend kaheksa senti) eurot, viivised

hagi esitamise seisuga summas 898,85 (kaheksasada üheksakümmend kaheksa eurot ja

kaheksakümmend viis senti) eurot ja jooksev viivis põhinõudelt alates 16.08.2016 0,16%

päevas kuni põhinõude kohase täitmiseni, kuid kokku viivist mitte rohkem kui põhinõude

ulatuses ning leppetrahv 469,21 (nelisada kuuskümmend üheksa eurot ja kakskümmend

üks senti);

3. Välja mõista OÜ-lt Navaro Trans Circle K AS kasuks hageja kantud menetluskulu

summas 1126 (üks tuhat ükssada kakskümmend kuus) eurot, sh õigusabikulud 701 eurot

ja riigilõiv 425 eurot. Menetluskulud kanda Julianus Inkasso OÜ kontole

EE222200221015269783, Swedbank viitenumbriga 707792077.

4. Välja mõista OÜ-lt Navaro Trans Circle K AS kasuks väljamõistetud menetluskuludelt

lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses

ettenähtud ulatuses, kuid kokku viivist mitte rohkem kui menetluskulude (1175 eurot)

ulatuses.

5. Kohtu kantseleil tagastada riigilõivu maksjale Julianus Inkasso OÜ-le enammakstud

riigilõiv summas 25 (kakskümmend viis) eurot Julianus Inkasso OÜ kontole

EE222200221015269783, Swedbank viitenumbriga 707792077.

6. Saata otsus menetlusosalistele ja nende esindajatele.

Edasikaebamise kord

Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul Tartu Ringkonnakohtule Tartu

Maakohtu Viljandi kohtumaja kaudu kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui

viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus

võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui ei taotleta selle lahendamist kohtuistungil.

Kohtu selgitus

Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka

menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse.

Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse

kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja

pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist

(TsMS § 187 lg 6).

Hagiavaldus

Hageja ja kostja sõlmisid 01.09.2014. a kliendikaardilepingu (edaspidi Leping). Lepingu

punktis 1.2 kostja kinnitas, et lepingule kohalduvad kliendikaardilepingu üldtingimused.

Lepingu allkirjastamisel kinnitas kostja, et on tutvunud ja kohustub täitma

kliendikaardilepingu üldtingimusi, mis on kättesaadavad kodulehelt www.statoil.ee.

Hageja esitas kostjale üldtingimuste punkt 3.2 kohaselt kostja poolt lepingus toodud e-postile

arved, mille kostja jättis tähtaegselt tasumata kogusummas 6 315,05 EUR.

Kuna kostja hageja poolt esitatud arveid tähtaegselt ei tasunud, edastas hageja nõude Julianus

Inkasso OÜ-le võlgnevuse sissenõudmiseks, mille alusel Julianus Inkasso OUÜ alustas

menetlust 11.04.2016. a. Võlateatistele kostja ei vastanud ja nõuet ei tasunud.

Julianus Inkasso OÜ edastas kostjale 20.04.2016. a pankrotihoiatuse ja palus võlgnevuse

tasuda hiljemalt 30.04.20164. a. Kostja tasus 28.04.2016. a hagejale 1 622,98 EUR, ehk tasus

arve nr 800239887 täies ulatuses. Hageja esitas maksekäsu kiirmenetluse avalduse tasumata

arvete osas summas 4 692,07 EUR.

Kostja on parrast maksekäsu kiirmenetluse esitamist tasunud hagejale võlgnevuse osaliselt

järgnevate maksetega:

09.06.2016. a. – 692,07 EUR

04.07.2016. a - 500,00 EUR

01.08.2016. a - 500,00 EUR

Kokku on kostja tasunud seega 1 692,07 EUR. Seega on hagiavalduse esitamise seisuga

kostjal tasumata põhisumma jääk summas 3 000,00 EUR.

Tulenevalt kliendikaardilepingu üldtingimuste punkti 3.2 kohaselt juhul kui kostja ei tasu

tähtaegselt lepingujärgselt hagejale tasumisele kuuluvaid summasid, siis on hagejal õigus

nõuda ja kostjal kohustus tasuda viivist 0,16% võlgu olevast summast iga viivitatud päeva

eest alates maksetähtpäevale järgnevast päevast.

Kokku on kostjal hagiavalduse esitamise seisuga hagejale tasumata viiviseid summad 898,85

EUR.

Hageja palub kostjalt välja mõiste ka viivised alates hagiavalduse esitamisest kuni põhinõude

täitmiseni lepingujärgse viivisemääraga 0,16 % iga tasumisega viivitatud päeva eest, ulatuses,

et kõrvalnõuded kokku ei ületaks hagiavalduses esitatud põhinõuet (3 000,00 EUR).

Tulenevalt kliendikaardilepingu üldtingimuste punkti 2.9 kohaselt on kostja kohustatud

hüvitama teisele poolele tekitatud tõendatud kahju ja lepingus ettenähtud juhtudel tasuma

lisaks leppetrahvi ja viivised. Juhul kui klient on viivitanud mistahes maksekohustuse

täitmisega, on hagejal õigus anda nõue kliendi vastu sissenõudmiseks inkassole ning sellisel

juhul on hagejal õigus nõuda ja kliendil/kostjal kohustus tasuda leppetrahv suurusega 10%

sissenõudmiseks üleantud nõude summast. Hageja edastas sissenõudmiseks põhisummas 6

315,05 EUR (vastavalt võlateatisele lisa 3) koos õigusega nõuda kõrvalnõudeid. 10% antud

summast on 631,51 EUR. Hageja aga heas usus on vähendanud leppetrahvi nõuet maksekäsu

kiirmenetluses ning nõuab leppetrahvi tasumist 10% põhisumma jäägilt 4 692,07 EUR, mis

teeb 469,21 EUR.

Hageja palub mõista kostjalt OÜ Navaro Trans välja hageja Circle K Eesti Aktsiaselts kasuks

põhivõlg summas 3 000,00 EUR ja hagi esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivised

898,85 EUR ning leppetrahv 469,21 EUR, kokku summas 4 368,06 EUR; mõista kostjalt OÜ

Navaro Trans välja hageja Circle K Eesti Aktsiaselts kasuks menetluskulud, s.h. maksekäsu

kiirmenetluse avalduse esitamisel tasutud riigilõiv 192,00 EUR ja hagiavalduse esitamisel

tasutud riigilõiv 258,00 EUR, maksekäsu kiirmenetluses kantud esindaja kulu 20,00 EUR ja

esindustasu 150,00 EUR; mõista kostjalt OÜ Navaro Trans välja väljamõistetud

menetluskuludelt menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest alates kuni

täitmiseni viivist VÕS §-s 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

Kostja seisukoht

Kostja tunnistab hagi osaliselt. Kostjal on vastuväited põhinõude ja kõrvalnõuete suuruse

osas.

Kostja nõustub, et hageja ja kostja sõlmisid 01.09.2014 AS Eesti Statoil & Retail Eesti

kliendikaardilepingu ja 28.10.2014 lepingu muudatused nr 1, muudatuse nr 3 ja avalduse

üldkrediidilimiidi muutmiseks.

Kostja nõustub, et hageja on talle edastanud arve nr 800239887, nr 800247723 ja nr

800250053. Kostjal tekkisid makseraskused, mistõttu ei tasunud kostja hageja poolt esitatud

arveid õigeaegselt. Kostja nõustub, et tasus hagejale arve nr 800239887 eest 28.04.2016.

Kostja ei ole kordagi keeldunud hagejale põhisumma tasumisest. Kuna kostjal on

makseraskused, soovis ta võlgnevust tasuda maksegraafiku alusel. Kostja on järjepidavalt

tasunud hagejale võlgnevust.

Kostja ei nõustu hageja väitega, et põhisumma jääk on 3000 eurot. Kostja tasus hagejale

17.08.2016 täiendavalt 500 eurot ja 23.08.2016 50.35 eurot (Lisa 1 - pangaväljavõte), mistõttu

on põhivõlgnevuse jääk 2449.65 eurot.

Kostjal on vastuväide hageja viivisenõude suuruse suhtes. Kostja on seisukohal, et

viivisemäär 0,16% päevas ehk 58,4% aastas on ebamõistlikult suur võrreldes seaduses

sätestatud viivisemääraga, mis võlgnevuse tekkimise ajal oli 8,05% aastas ning alates

01.07.2016 on 8% ehk 0,022% päevas. Hageja viivise määr on sätestatud kliendikaardilepingu

üldtingimustes, mis on tüüptingimused VÕS § 35 mõistes. Kostja on seisukohal, et seaduses

sätestatust oluliselt kõrgem viivisemäär, mida pooled ei ole eraldi läbi rääkinud, kahjustab

kostjalt ebamõistlikult ning rikub kohustuste tasakaalu. võetakse võimalus tõendada tegeliku

kahju suurust. Viivis on üks leppetrahvi alaliike, mistõttu on ebamõistlikult kahjustav

tüüptingimus, millega nähakse ette ebamõistlikult suure viivise tasumise kohustus. Kostja

tegutses enda majandus- või kutsetegevuses, kui sõlmis hagejaga kliendikaardileping, seega

eeldatakse, et ebamõistlikult suure viivisemäära sätestav tüüptingimus on tühine. Tulenevalt

eelnevast on tühine hageja kliendikaardilepingu üldtingimuste tingimus, mis sätestab

viivisemäära 0,16% tasumata summast päevas. Sellest tulenevalt on hagejal õigus nõuda

viivist VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras ja kostja leiab, et käesoleva vastuse esitamise ajaks

sissenõutavaks muutunud viivis summas 141 eurot.

Hageja palub kostjalt välja mõista leppetrahvi summas 469.21 eurot. Kostja leiab, et

leppetrahv on ebamõistlikult suur arvestades asjaolu, et kostja on järjepidavalt vastavalt enda

majanduslikele võimalustele tasunud hagejale põhivõlgnevust. VÕS § 162 lg 1 alusel palub

kostja vähendada leppetrahvi mõistliku suuruseni.

Kostja on seisukohal, et hageja menetluskulude väljamõistmine temalt oleks äärmiselt

ebaõiglane.

Kostja on seisukohal, et ei andnud enda käitumisega põhjust kohtusse hagiavalduse

esitamiseks. Kostja on tasunud võlgnevust vastavalt enda võimalustele, sealhulgas tegi

hagejale 692.07 euro suuruse makse vahetult enne seda, kui hageja esitas maksekäsu

kiirmenetluse avalduse Pärnu Maakohtule. Pärast seda on kostja teinud veel täiendavaid

makseid kogusummas 1550.35 eurot. Sellest tulenevalt on kostja seisukohal, et oleks

äärmiselt ebaõiglane jätta menetluskulud kostja kanda.

Kostja palub rahuldada hagi osaliselt, mõistes kostjalt välja põhisumma 2449,65 eurot ja

sissenõutavaks muutunud viivis summas 141 eurot. Jätta kõik menetluskulud hageja kanda.

Hageja seisukoht kostja vastuväidete kohta

Hageja leiab, et kostja taotlus viivise nõude vähendamisega seadusejärgses määras ei ole

põhjendatud ja ei kuulu rahuldamisele. Hageja on seisukohal, et mõjuvaid kaalutlusi viivise

vähendamiseks ei ole kostja esitanud.

Üksnes kostja väide, et tegemist on ebamõistlikult kõrge viivise määraga arvestades

seadusejärgset viivise määra, ei anna alust viivise määra vähendamiseks. Hageja viivise nõue

ja kokku kõrvalnõuded ei ületa põhivõlga ega ole vastuolus heade kommetega. Eelkõige võib

viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja

edasi protsendina põhinõudest.

Hageja hinnangul on lepingu punktis p 3.2 sisalduv viivise kokkulepe 0,16% päevas

võlgnetavast summast iga viivitatud päeva eest tüüptingimusena kehtiv VÕS § 42 lg 1

kohaselt. Nii hageja kui ka kostja on kliendilepingu sõlminud majandustegevuses. Riigikohus

on asunud seisukohale, et kuigi kokkulepitud viivisemäär (0,2% viivitatud summast päevas)

on oluliselt kõrgem VÕS § 113 lg 1 teise lause järgsest määrast, ei ole see siiski selline, et

seda pidada seadusega vastuolus olevaks, isegi kui tegemist oleks tüüptingimusega. Mõlemad

pooled on sõlminud lepingu majandustegevuses ning tegemist ei ole erakordse ja

kokkuleppevabadust kuritarvitava tingimusega. Viivis ei ületa põhinõuet (vt Riigikohtu otsus

nr 3-2-1-5-13, p 48-49). Tulenevalt eeltoodust ei ole antud tüüptingimus tühine ja

viivisemäära 0,16% päevas ei ole ebamõistlikult suur.

Hageja ei nõustu ka kostja vastuväidetega ebamõistlikult suure leppetrahvi kohta ning

leppetrahvi vähendamise taotlusega.

Üldtingimuste p 2.9 teise lause kohaselt juhul, kui klient on viivitanud mistahes

maksekohustuse täitmisega, on hagejal õigus nõuda ja kliendil/kostja kohustus tasuda

leppetrahv suurusega 10% sissenõudmiseks üleantud summalt. Hageja hinnangul ei ole kostja

esitanud põhistatud vastuväiteid leppetrahvi vähendamiseks või väljamõistmata jätmiseks.

Lisaks pöörab hageja tähelepanu asjaolule, et hageja loovutas Julianus Inkasso OÜ-le

põhinõude summas 6 315,05 ja leppetrahv antud summalt oli 10% loovutatud nõudest ehk siis

631,51 EUR, nagu nähtub hagiavalduse lisast 4. Hageja on kohtusse pöördumise hetkel juba

vähendanud leppetrahvi nõuet summani 469,21 EUR-ni, ehk põhisumma jääki arvestades, mis

oli kostjal sel hetkel maksmata. Seega on hageja juba kostjale leppetrahvi nõude vähendamise

osas vastu tulnud ja vähendanud leppetrahvi nõuet kohtusse pöördumisel, mis on ka

hagiavalduse punktis IV selgitatud ja välja toodud. Mistõttu on hageja seisukohal, et kostja

antud taotlus on põhjendamatu.

Hageja annab teada, et kostja on tasunud hagejale võla katteks augusti 2016. a 550,35 EUR ja

septembris 2016. a 461,37 EUR, kokku 1 011,72 EUR, mille arvelt loeb hageja osaliselt

tasutuks põhinõude.

Kostja täiendavad seisukohad

Kostja on järjepidavalt tasunud hagejale võlgnevust. Kostja on teinud hagejale järgmised

tagasimaksed ning käesoleva seisukoha esitamise hetkel on hageja põhinõude suurus 1500

eurot. Kostja tasus hagejale 449.65 eurot 15.09.2016 (Lisa 1) ning 500.00 eurot 14.10.2016

(Lisa 2).

Kostja ei nõustu ka hageja 29.09.2016 seisukoha punktis 3.4 esitatud põhjendustega, miks

peaks menetluskulud jätma kostja kanda. Hageja viitab, et kohtuvälises menetluses oli

võimalik asi lahendada ilma kohtusse pöördumata, kuid lõpuks kostja esindaja hageja

kirjadele ei vastanud. Kostja soovib tähelepanu juhtida sellele, hageja esindaja Julianus

Inkasso OÜ edastas kostjale e-kirja 11.04.2016, millele kostja vastas koheselt pärast kirja

kättesaamist ehk 13.04.2016, et soovib võlgnevust tasuda maksegraafiku alusel (hageja

29.09.2016 seisukoha lisa 1 lk 3). Sellele vastas hageja esindaja, et kostja juhatuse liige peab

graafikut kas eraisikuliselt käendama või sõlmitakse selline graafik mille kohaselt, tuleb pool

võlgnetavast summast tasuda sama päeva õhtul ja teine pool järgmise päeva hommikul. Sellist

hageja esindaja vastust saab pidada pahatahtlikuks käitumiseks kostja suhtes. Hageja poolt

esitatud pakkumist tasuda pool võlgnevust kohe ja teine pool järgmisel päeval, ei saa pidada

maksegraafikuks ning selline ettepanek on pahatahtlik. Seega on mõistetav, et kostja ei

soovinud suhelda ülbelt käituva hagejat esindava inkassofirmaga, vaid proovis võlgnevust

tasuda vastavalt enda võimalustele osamaksetega.

Kostja ei nõustu, et ta ei reageerinud hageja 26.04.2016 hoiatusele kohtuvälise kokkuleppeks.

Kostja tasus 28.04.2016 arve nr 800239887 summas 1622.98 eurot. Rohkemaks ei olnud

kostja enda majandusliku olukorra tõttu võimeline, kuid tasumist tuleb tõlgendada kui hageja

kirjale reageerimist. Kostja oli varasemalt viidanud hagejale, et tal on makseraskused ning et

ta soovib maksegraafikut koostada, seega oli hageja teadlik, et kostja ei suuda kogu

võlgnevust korraga tasuda.

Kostja ei nõustu ka hageja väitega, et hageja ei reageerinud ka hageja 06.06.2016 edastatud

hoiatavale kirjale. Kostja tasus 09.06.2016 hagejale täiendavalt 692.07 eurot, seega viitas

kostja oma käitumisega pidevalt soovile tasuda võlgnevus kohtuväliselt.

Kostja on muuhulgas seisukohal, et hageja esindaja Julianus Inkasso OÜ käitumine, kus ta

andis kostjale reageerimiseks aega 1 päev (nt 06.06.2016 kiri), ei ole kooskõlas VÕS §-s 6

sätestatud hea usu põhimõttega ja VÕS §-s 7 sätestatud mõistlikkuse põhimõttega. Hageja ei

ole muuhulgas tõendanud, et kostja sai hageja esindaja poolt edastatud kirjad kätte kirja

edastamise päeval, mistõttu ei ole tõendatud, et kostjal oli üldse võimalik kirjas sätestatud

tähtaja jooksul reageerida.

Kostja palub hagi rahuldada üksnes osaliselt, mõistes kostjalt välja tasumata põhisumma 1500

eurot ja sissenõutavaks muutunud viivis summas 141 eurot.

Hageja täiendavad seisukohad

Kostja käsitlus nõude loovutamisest on eksitav, kuna nõue ei olnud loovutatud VÕS § 164

mõistes. Hageja möönab, et sõna loovutus võis kostja segadusse ajada. Hageja üldtingimuste

p 2.9 teise lause kohaselt juhul, kui klient on viivitanud mistahes maksekohustuse täitmisega,

on Circle K-l õigus nõuda ja kliendil kohustus tasuda Circle K-le leppetrahv suurusega 10%

sissenõudmiseks üleantud summalt. Hageja ei ole loovutanud nõuet VÕS § 164 mõistes.

Hageja on ka märkinud/selgitanud, ta on esitanud nõude kostja vastu Julianus Inkasso OÜ-le

võlgnevuse sissenõudmiseks, mille alusel Julianus Inkasso OÜ alustas menetlust. Hageja ja

Julianus Inkasso OÜ vahel sõlmiti käsundusleping, mis on välja toodud ka hagile lisatud

võlateatise tekstis. Hageja hinnangul ei ole leppetrahv ebamõistlikult suur ning see ei ole

tühine VÕS § 42 mõttes.

Hageja kinnitab, et kostja on tasunud lisaks kokku summas 949,65 EUR, mille hageja loeb

põhinõude katteks. Hageja loobub antud osas nõudest, seoses nõude osalise tasumisega pärast

hagiavalduse esitamist. TsMS § 168 lg 4 ja 5 alusel kannab antud juhul menetluskulud kostja.

Lähtudes eeltoodust ja hageja hagiavaldusest jääb hageja oma nõude juurde täies ulatuses ja

palub jätkuvalt mõista kostjalt OÜ Navaro Trans välja hageja Circle K Eesti Aktsiaselts

kasuks põhivõlg 1 500,00 EUR, hagi esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivised

898,85 EUR ja leppetrahv 469,21 EUR, kokku summas 3 817,71 EUR; mõista kostjalt OÜ

Navaro Trans välja hageja Circle K Eesti Aktsiaselts kasuks viivised põhinõude jäägilt alates

hagiavalduse kohtusse esitamisest kuni põhinõude täitmiseni lepingujärgse viivisemääraga

0,16% päevas, kuid mitte rohkem kui 1 631,94 EUR so ulatuses et kõrvalnõuded kokku ei

ületaks hagiavalduses toodud põhinõuet.

Kohtuistung 23.01.2017

Hageja esindaja palus hagiavalduse rahuldada. Põhivõlg 1488,28 eurot, viivised 898,85 eurot,

leppetrahv 469,21 eurot, kokku 2856,34 eurot. Lisaks palus kostjalt välja mõista täiendavad

viivised lepingujärgse viivise määraga 0,16% iga tasumisega viivitatud päeva kohta, kuid

mitte rohkem kui 1631,94 eurot. Palun kostjalt välja mõista hageja menetluskulud ja

menetluskuludelt mõistetav viivis.

Kostja esindaja palus hagi rahuldada osaliselt, mõistes kostjalt välja põhisumma s.o. 1488.28

eurot, mõista välja viivised seadusjärgse viivise määras, mis on 8,0% aastas, varem oli 8,05%

aastas. Palun menetluskulud jätta poolte enda kanda.

Kohtu põhjendused

1. Poolte vahel ei ole vaidlust asjaolus, et nende vahel oli sõlmitud 01.09.2014

kliendikaardileping. Vaidlust ei ole ka järgmistes asjaoludes, et kostja on antud

kliendikaardilepingu alusel ostnud hageja käest kaupa/kütust, hageja on esitanud kostjale

arveid ja need on osaliselt tasumata.

2. Vaidlust ei ole ka selles, et kostjal on osaliselt talle esitatud arvete eest tasumata. Ka

kohtumenetluse ajal on kostja osaliselt arveid tasunud. Kohtuistungi toimumise ajaks on

kostja hagejale võlgu veel 1488,28 eurot. Kostja tunnistab antud nõuet tema vastu.

3. Kohus leiab, et poolte vaheline vaidlus tuleb lahendada VÕS sätete alusel, mis sätestavad

müügilepingut ja lepingu täitmist ning selle eest tasumist.

4. VÕS § 208 lg 1 asja müügilepinguga kohustub müüja andma ostjale üle olemasoleva,

valmistatava või müüja poolt tulevikus omandatava asja ning tegema võimalikuks omandi

ülemineku ostjale, ostja aga kohustub müüjale tasuma asja ostuhinna rahas ja võtma asja

vastu.

5. Kohus leiab, et kostja võlg hagejale 1488.28 eurot tuleb kostjalt välja mõista hageja

kasuks.

6. Poolte vahel on vaidlus viivisenõude, leppetrahvi ja menetluskulude osas.

7. VÕS § 100 alusel kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata

jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine.

8. VÕS § 76 lg 1 kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele.

9. Poolte vahel sõlmitud lepingu punkti 3.2. alusel on Circle K-l õigus nõuda ja kliendil on

kohtustus tasuda viivist 0,16% võlgnetavast summast iga viivitatud päeva eest alates

maksetähtpäevale järgnevast päevast.

10. Kostjal on vastuväide hageja viivisenõude suuruse suhtes. Kostja on seisukohal, et

viivisemäär 0,16% päevas ehk 58,4% aastas on ebamõistlikult suur võrreldes seaduses

sätestatud viivisemääraga, mis võlgnevuse tekkimise ajal oli 8,05% aastas ning alates

01.07.2016 on 8% ehk 0,022% päevas. Hageja viivise määr on sätestatud

kliendikaardilepingu üldtingimustes, mis on tüüptingimused VÕS § 35 mõistes. Kostja on

seisukohal, et seaduses sätestatust oluliselt kõrgem viivisemäär, mida pooled ei ole eraldi

läbi rääkinud, kahjustab kostjalt ebamõistlikult ning rikub kohustuste tasakaalu. Kostja

tegutses enda majandus- või kutsetegevuses, kui sõlmis hagejaga kliendikaardilepingu,

seega eeldatakse, et ebamõistlikult suure viivisemäära sätestav tüüptingimus on tühine.

Tulenevalt eelnevast on tühine hageja kliendikaardilepingu üldtingimuste tingimus, mis

sätestab viivisemäära 0,16% tasumata summast päevas. Sellest tulenevalt on hagejal õigus

nõuda viivist VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras ja kostja leiab, et käesoleva vastuse

esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivis summas 141 eurot.

11. Kohus leiab, et kuigi viivise määr on kokku lepitud kliendikaardilepingu üldtingimustes ja

seda võib lugeda tüüptingimuseks, tuleb arvestada asjaoluga, et kliendikaardileping on

sõlmitud hageja ja kostja vahel ning kostja tegutses enda majandus- või kutsetegevuses.

Seetõttu ei ole viivise määr tühine VÕS § 42 sätestatu alusel.

12. Riigikohus on oma lahendis nr 3-2-1-5-13 jõudnud seisukohale, et kuigi lepingus

kokkulepitud viivisemäär ( nimetatud lahendis 0,2% tasumata summast päevas ) on

oluliselt kõrgem VÕS § 113 lg 1 teise lause järgsest määrast, ei ole see siiski selline, et

seda pidada seadusega vastuolus olevaks, isegi kui tegemist on tüüptingimusega.

Mõlemad pooled on sõlminud lepingu majandustegevuses ning tegemist ei ole erakordse

ja kokkuleppevabadust kuritarvitava tingimusega.

13. Kohus leiab, et p 12 märgitud põhjustel viivise määra 0,16% tasumata summast päevas

ei saa pidada seadusega vastuolus olevaks.

14. Hageja viivise nõue on hagi esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud summana 898,85

eurot. Viivis ei ületa põhinõuet. Kohus leiab, et viivis tuleb selles summas ka kostjalt välja

mõista.

15. Poolte vahel sõlmitud lepingu punkti 2.9 alusel mõlemad lepingu pooled on kohustatud

hüvitamata teisele poolele tekitatud tõendatud kahju ja lepingus ettenähtud juhtudel

tasuma lisaks leppetrahvi ja viiviseid. Juhul, kui klient on viivitanud mistahes

maksekohustuse täitmisega, on Circle K-l õigus anda nõue kliendi vastu sissenõudmiseks

inkassole ning sellisel juhul on Circle K-l õigus nõuda ja kliendil kohustus tasuda Circle

K-le leppetrahv suurusega 10% sissenõudmiseks üleantud nõude summast.

16. Hageja palub kostjalt välja mõista leppetrahvi summas 469.21 eurot. Kostja leiab, et

leppetrahv on ebamõistlikult suur arvestades asjaolu, et kostja on järjepidavalt vastavalt

enda majanduslikele võimalustele tasunud hagejale põhivõlgnevust. VÕS § 162 lg 1

alusel palub kostja vähendada leppetrahvi mõistliku suuruseni.

17. VÕS 162 lg 1 kohaselt kui tasumisele kuuluv leppetrahv on ebamõistlikult suur, võib

kohus seda leppetrahvi maksmiseks kohustatud lepingupoole nõudmisel vähendada

mõistliku suuruseni, arvestades eelkõige kohustuse täitmise ulatust tema poolt, teise

lepingupoole õigustatud huvi ja lepingupoolte majanduslikku seisundit.

18. Hagiavalduse järgi hageja edastas sissenõudmiseks nõude Julianus Õigusbürooo OÜ-le

põhisummas 6315.05 eurot koos õigusega nõuda kõrvalnõudeid. 10 % antud summat on

631.51 eurot. Hageja on heas usus vähendanud leppetrahvi nõuet ning nõuab leppetrahvi

tasumist 10€ põhisumma jäägilt 4692.07 eurot, mis on 469.21 eurot.

19. Kohus leiab, et kuna hageja on ise juba vähendanud sissenõutavat leppetrahvi summat, ei

ole põhjendatud leppetrahvi veel vähendada. Kostja ei ole ka kohtule avaldanud, mis on

tema arvates leppetrahvi mõistlik summa.

20. Kohus leiab, et kostjalt tuleb välja mõista hageja kasuks leppetrahv 469.21 eurot.

Menetluskulud

21. TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Seoses hagi rahuldamisega tuleb menetluskulud jätta kostja kanda.

22. Kostja on seisukohal, et hageja menetluskulude väljamõistmine temalt oleks äärmiselt

ebaõiglane. Kostja on seisukohal, et ei andnud enda käitumisega põhjust kohtusse

hagiavalduse esitamiseks. Kostja on tasunud võlgnevust vastavalt enda võimalustele,

sealhulgas tegi hagejale 692.07 euro suuruse makse vahetult enne seda, kui hageja esitas

maksekäsu kiirmenetluse avalduse Pärnu Maakohtule. Pärast seda on kostja teinud veel

täiendavaid makseid kogusummas 1550.35 eurot. Sellest tulenevalt on kostja seisukohal,

et oleks äärmiselt ebaõiglane jätta menetluskulud kostja kanda. Kostja palub jätta kõik

menetluskulud hageja kanda.

23. Kohus leiab, et kuna kostja ei tasunud talle esitatud arveid õigeaegselt, oli hageja hagiga

kohtusse pöördumine põhjendatud. Kuna kohus mõistab välja hageja kasuks tasumata

võla,

Kannab TsMS § 162 lg 1 alusel hagimenetluse kulud kostja.

24. TsMS § 174 lg 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks

kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei

takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. TsMS § 174 lg 1 järgi

määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel

vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega

seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis,

kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks

menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid.

25. TsMS § 176 lg 1 kohaselt kui asja vaadatakse läbi kohtuistungil, esitatakse

menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramiseks enne kohtuvaidlusi kohtule

menetluskulude nimekiri, milles on detailselt näidatud kulude koosseis. Kohus määrab

tähtaja menetluskulude nimekirja esitamiseks kulude kohta, mis seonduvad osalemisega

kohtuistungil, kus lõpetati asja arutamine. Eelmises lauses nimetatud tähtaeg ei või olla

pikem kui kolm tööpäeva kohtuistungi toimumisest arvates.

26. Hageja esindaja on esitanud menetluskulude nimekirja (tl 84-86 ja tl 90-92), nõudes

õigusabikuluna kokku 812 eurot (ilma käibemaksuta), sõidukulu 99 eurot ja riigilõivu

summas 425 eurot hüvitamist. Kostja saatis kohtule meili teel avalduse (tl 87-89), et ei saa

nõustuda hageja menetluskulude nimekirjaga, kuna leiab, et kulud selles ulatuses on

põhjendamatult suured ja palub kokku vähendada esindaja ajakulu 2 tundi ja 40 minutit.

27. TsMS § 175 lg 1 ning lg 11 järgi mõistab kohus lepingulise esindaja kulud välja

põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kui menetluskulude jaotuse kohaselt teist

menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude kandmiseks kohustatud

menetlusosaline nimetatud kuludele vastu ei vaidle, võib kohus piirduda selle

kontrollimisega, et lepingulise esindaja kulud ei oleks suuremad käesoleva paragrahvi

lõike 4 alusel Vabariigi Valitsuse määrusega kehtestatud piirmäärast. Kohus kontrollib

käesolevaga hageja lepingulise esindaja kulude põhjendatust ja vajalikkust.

28. Kohus, tutvunud hageja menetluskulude kindlaksmääramise avaldusega ja tsiviilasja

materjalidega, leiab, et see on põhjendatud osaliselt.

29. Kohus leiab, et kostjal tuleb hagejale hüvitada vastav riigilõiv, milline on

riigilõivuseaduse (RLS) lisa 1 järgi 425 eurot.

30. Kohtu hinnangul on hageja esindaja tunnihind 86 eurot aktsepteeritav. Samas leiab kohus,

et mitte kõik õigusabikulud hageja taotletud suuruses ei ole põhjendatud. Kohus on

tutvunud kohtuistungi protokollidega, milles nähtub, et tsiviilasjas on toimunud

kohtuistung kogukestvusega 20 minutit. Koos ettevalmistusajaga on kohtu arvates

põhjendatud hüvitada kohtuistungitel osalemisega seoses õigusabikulud kogukestvusega 1

tund (istungi aeg 20 minutit, ettevalmistus istungiks 40 minutit). Menetlusdokumentide

koostamiseks on kohtu hinnangul põhjendatud hagejale hüvitada õigusabikulud 6 töötunni

ulatuses. Kohus on seisukohal, et eelkõige kuulub hüvitamisele lepingulise esindaja aeg,

mis on kulunud sisuliste ning argumenteeritud ja asjakohaste seisukohtade väljendamiseks

kirjalikes menetlusdokumentides. Eeltoodut silmas pidades on kohtu arvates hageja

õigusabikuludest põhjendatud kulud kokku 7 tunni ulatuses, summas 602 eurot (7 x 86)

ning otsesed sõidukulud summas 99 eurot, kokku 701 eurot, milline summa tuleb kostjalt

välja mõista. Menetluskulud tuleb kanda Julianus Inkasso OÜ arvelduskontole nr

EE222200221015269783 viitenumbriga 707792077.

31. Menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle

kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati.

32. TsMS 178 lg 2 kohaselt menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata

menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui

vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot.

33. TsMS § 150 lg 1 p 1 kohaselt tasutud riigilõiv tagastatakse, enam tasutud osas, kui

riigilõivu on tasutud ettenähtust rohkem.

34. TsMS § 150 lg 4 alusel tagastab riigilõivu kohus, kelle menetluses asi viimati oli, üksnes

selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõiv tasuti.

Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 2 ja 3 nimetatud juhul arvatakse tagastatavast

summast maha asja läbivaatamise kulud. Riigilõiv tagastatakse menetlusosalisele, kes

selle pidi tasuma, või tema korraldusel muule isikule.

35. Hageja maksis hagiavalduse esitamisel riigilõivu 450 eurot, so 25 eurot rohkem kui RLS

alusel ettenähtud. Hageja esitas kohtule avalduse enammakstud riigilõivu tagastamiseks.

Kohtu katseleil tagastada riigilõivu maksjale Julianus Inkasso OÜ-le enammakstud

riigilõiv summas 25 (kakskümmend viis) eurot Julianus Inkasso OÜ kontole

EE222200221015269783, Swedbank viitenumbriga 707792077

/allkirjastatud digitaalselt/

Silvi Maiste

Kohtunik