Legislator Case Law & Legislation
1-16-2468/42 AI generated

1-16-2468/42 · Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja

Case Number 1-16-2468/42
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

1

Legislator headnote

AI generated

1-16-2468/42 · Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja: 1

Keywords

AI generated
denial of vocational rehabilitation retroactive withdrawal of legal aid withdrawal of social benefits denial of disability benefits denial of pandemic relief dismissal in retaliation
AI generated

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

1

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg 9. veebruar

2017, Jõhvi kohtumaja Kohtuasja number 1-16-2468 Kohtunik Deniss Minzatov Kohtuistungi sekretär Piret Juuse Tõlk Valentina Michelson-

Ipbüker Asja läbivaatamise kuupäev 9.02.2017 avalikul kohtuistungil Kohtuasi Viru Vangla esitatud materjalid U.A tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks Süüdimõistetu U.A, isikukood XXX, xxx

RESOLUTSIOON: Juhindudes KarS § 76 ja KrMS § 426, § 432, § 383, § 384 kohus

M Ä Ä R A S :

Jätta tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. U.A

Edasikaebamise kord

Määruse peale on õigus esitada määruskaebus Viru Maakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama.

ASJAOLUD

Viru Vangla esitas Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava U.A tingimisi enne tähtaega vabastamiseks.

U.A Viru Maakohtu Narva kohtumaja 28.06.2016 kohtuotsusega on süüdi tunnistatud KarS § järgi ning KarS § 68 lg 1 kohaldamisega karistuseks mõisteti 199 lg 2 p 7,8,9 1 aastat 3

kuud 23 päeva vangistust, millest osa pöörati täitmisele koheselt ning osa (7 kuud 23 päeva

vangistust) mõisteti tingimisi 2 määrusega -aastase katseajaga. 07.11.2017 Viru Maakohtu ülalmainitud tingimisi mõistetud vangistusse osa pöörati täitmisele. Karistuse kandmise . algus 07.11.2016 30.06.2017 ja lõpp

Kinnipidamisasutuses

U.A kohta koostatud iseloomustusest nähtub, et tal puuduvad

distsiplinaarkaristused. Vabanedes asub elama aadressil xxx, kus elas ka enne vangistust.

Kinnipeetaval on põhiharidus. xxx, eriala ei omandanud. Omandas 2012/2013 aastal Viru Vanglas xxx (eelmine vangistus). Riigikeelt ei valda. - Ametlikult on töötanud vaid ühel korral 2 3

kuud 2006.a. firmas xxx. On xxx sadamas xxx 2006. Enamasti teinud juhutöid ehitusel sisetöödel lihttöölisena. Perioodil, mil oli tööd, oli toimetulek hea. Majanduslikud raskused

2

tihenesid seoses narkootikumide tarvitamisega. Kuriteod toime pandud varalise kasu saamise eesmärgil. Vabanemisjärgne töökoht puudub. Materiaalselt saab toetada ema.

Isiku sõnul tarvitas vaid pühade ajal. Karistusregistri andmetel on isikut kuuel korral karistatud

AS § 70 alusel ajavahemikus 2003 2008. Viimati pani AS järgi väärteo toime 21.08.08. Isik - leiab, et alkoholiga kuritarvitamist ei ole olnud. Meditsiiniosakonna andmetel alkoholi tarbimine iseärasusteta.

Alustas narkoo - tikumide tarvitamis 19 eluaastaselt. Süstis 2003 2006 amfetamiini kord nädalas,

2008- - kolm kuud, mil proovis tarvitas valget hiinlast pool aastat. Isiku sõnul oli ka periood mitte tarvitada, seejärel alustas taas tarvitamist. Isiku sõnul tarvitas fentanüüli ebaregulaarselt, umbes 2 korda nädalas veeni, viimati detsembris 2010. Regulaarne tarvitamine oli enne eelmist

vahistamist, siis oli ka metadoon-asendusravil xxx. Isik mõistab narkootikumide tarvitamise

kahjulikkust, ent katsed lõpetada on ebaõnnestunud. Väljendab motivatsiooni vabaneda

narkosõltuvusest. Vangistuses läbinud 20.04.12 kuni 29.06.2012 xxxxtugigrupi.

Meditsiiniosakonna poolt on isikul hinnatud narkosõltuvus. Käesoleval vangistuses ei ole isik sõltuvust maandavaid tegevusi läbinud.

Seoses isiku lühikese karistusajaga ei ole talle koostatud individuaalset täitmiskava. Käesoleva vangistuse vältel isik töötanud ei ole.

U.A on kriminaalkorras karistatud kolmandat korda, vanglas kannab karistust teist

korda. Eelnevalt karistatud varguse ja röövimis eest. Käesolev kuriteo puhul samuti vargus. Soodustegur narkootikumide tarvitamine.

Üldise korduva kuriteo toimepanemise tõenäosus 2 aasta jooksul on 80 %. Vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus 2 aasta jooksul on 47%. Viru Vangla ei toeta U.A

´i ennetähtaegset vabanemist

Kriminaalhooldusametniku ettekande kohaselt U.A

on märkinud oma

vabanemisjärgseks elukohaks aadressi xxx. Tegemist on 2-toalise korteriga. Omanik on Txxx Oxxx (Lxxx Pxxx xxx Pxxx xxxPxxx elab a õde). L üürib õelt korterit, üürileping on tähtajatu. L

kõnealuses korteris üksinda. Rahvastikuregistri andmetel on U.A sissekirjutus

kõnealusel aadressil. U.A el sõnul U.A as antud aadressil enne vangistust. Lxxx Pxxx ütles talle, et ta ei soovi ennetähtaegselt vabaneda.

U.A vabanemisjärgne töökoht puudub. Ema L sõnul poeg vabaduses ei xxx Pxxx

töötanud. Materiaalselt saab toetada ema, kes on töövõimetus pensionär ja töötab ametlikult autokoolis xxx

sekretärina umbes neli kuud.

Arvestades U.A korduvat kriminaalkorras karistatust, võib eeldada, et tema tutvusringkonda kuuluvad kriminaalkorras karistatud isikud.

Prokuröri kirjaliku arvamuse kohaselt ei toeta U.A tingimisi ennetähtaegset vabastamist.

U.A selgitas, et soovib ennetähtaega vabaneda. Praegu käib vanglas kirikus, tööd ega

sotsiaalprogrammi ei pakuta, kuna kannab lühiajalist vangistust. Vabaduses loodab leida tööd töötukassa abil. Garanteeritud töökoht puudub.

3 KOHTU SEISUKOHT

Kohus tutvunud esitatud materjalidega, prokuröri kirjaliku arvamusega ning ära kuulanud

kinnipeetava, leiab, et U.A tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamine käesoleval ajal ei ole põhjendatud.

Katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo

toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kinnipeetava kohta koostatud iseloomustustest nähtub, et tema varasem käitumine, toimepandud kuritegude korduvus ja iseloom viitavad tema ohtlikkusele.

U.A on korduvalt kriminaalkorras karistatud (valdavalt varavastaste kuritegude eest). Vanglakaristust kannab teist

korda. Käesoleval ajal kannab täitmisele pööratud vangistuse osa. Jätkuv süütegude toimepanemine räägib sellest, et ta ei ole enda jaoks vastavaid järeldusi teinud ega suutnud tõendada, et ta on võimeline käituma seaduskuulekalt.

Viimase kohtuotsusega U.A oli allutatud käitumiskontrollile vaatamata sellele paranemise teele ta ei asunud ning katseajal eiras kontrollnõudeid, mistõttu tingimisi mõistetud

karistuse osa pöörati täitmisele. Seega võib järeldada, et tingimuslik karistus ei paneks teda hoiduma . õigusrikkumistest

Vabaduses puudub kinnipeetaval garanteeritud töökoht, mis halvendab tema toimetulekut ja

suurendaks uute kuritegude toimepanemise riski seda enam, et isik on karistatud varavastaste kuritegude eest.

Peale seda kinnipeetaval oli probleeme narkootikumide tarvitamisega ning tal võib olla tagasilanguse perioode, mida võib pidada uue kuriteo toimepanemise riskifaktoriks.

Ülaltoodust võib järeldada, et puhul on olemas tõenäoline kõrge U.A

käitumiskontrollist kõrvalehoidmise risk, mistõttu ei ole kriminaalhoolduse ajal võimalik tema ohtlikkust ühiskonnas alandada.

Varasemalt U.A suhtes kohaldatud käitumiskontroll ebaõnnestus, millest võib

järeldada, et ta ei ole suuteline alluma ühiskonnas kehtestatud reeglitele ning tema käitumine

katseajal võib olla negatiivne ja kriminaalhoolduse teostamine probleemne ning kriminaalhoolduse eesmärgid jäävad täitmata.

U.A kannab karistust mitme kohtuotsuse alusel, ning üldpreventsiooni seisukohalt

karistuse kandmise jätkamine on käesoleval juhul kaalukam kui süüdimõistetu võimalused vabaduses.

Ka enne vangistust kinnipeetaval oli kindel elukoht ja lähedaste toetus, mis aga ei takistanud ta

süütegusid toime panna. Kohus leiab, et arvestades kuritegude korduvust ja iseloomu ning kinnipeetava käitumist katseajal, ei ole ennetähtaegne vangist U.A usest vabastamine

õigustatud. Tema ennetähtaegsel vabanemisel saaks ühiskonna õiglustunne oluliselt riivatud, samuti ei oleks tema vabastamine kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega.

Isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale

mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaega vabastamine isikule garanteeritud.

4

Eeltoodust lähtudes ei nõustu kohus süüdimõistetu U.A vabastamisega temale mõistetud vangistuse kandmisest enne tähtaega.

/ / Deniss Minzatov Kohtunik