1-16-7752/34 · Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja

1-16-7752

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Harju Maakohus

Määruse tegemise aeg ja koht 09.02.2017. a Tallinn, Liivalaia kohtumaja

Kohtuasja nr

1-16-7752

Kohtunik

Tatjana Bogdanova

Kohtuistungisekretär

Galina Kovaljova

Tõlk

Zemfira Lampmann

Kohtuasi Vangla esitatud materjalid L.S-i tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks

Süüdimõistetu L.S (ik: XXX; viibib Vanglas)

Kohtuistungi toimumise aeg, 02.02.2017.a Tallinn Liivalaia kohtumaja, avalik kaugkohtuistung koht

RESOLUTSIOON

1. Vabastada L.S karistuse kandmisest tingimisi enne tähtaega katseajaga 6 (kuus)

kuud kohtumääruse jõustumisest ning määrata ta selleks tähtajaks Vangla Ida-Harju kriminaalhooldusosakonna kriminaalhooldusametniku järelevalve alla.

2. KarS § 76 lg 5 alusel allutada L.S katseajaks KarS §-s 75 sätestatud käitumiskontrollile kuni katseaja lõpuni ning kohustada teda järgima KarS § 75 lg 1 p 1 - 6 sätestatud kontrollnõudeid:

1) elama kohtu määratud alalises elukohas – XXXX;

2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda

registreerimisele;

3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma

kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;

2

4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti

territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks;

5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töövõi õppimiskoha

vahetamiseks;

6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja

väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

3. Kohaldada L.S suhtes käitumiskontrolli ajal vastavalt KarS § 75 lg 2, 4 järgmised kohustused: 1) mitte tarvitada alkoholi;

2) asuda tööle või võtta end Töötukassas arvele 2 (kahe) nädala jooksul peale vanglast vabanemist;

3) mitte suhelda talle teadaolevalt kriminaalkorras karistatud isikutega kriminaalhooldajalt eelnevalt luba saamata, v.a lähisugulased.

4) mitte suhelda kuriteokaaslase XXXX(ik: XXXX) - kriminaalhooldajalt eelnevalt luba saamata.

4. L.S-ile määratud katseaja ja käitumiskontrolli kulgemist arvestada alates kohtumääruse jõustumisest.

5. L.S vabastada määruse jõustumisel.

Määrus saata teadmiseks Vanglale, prokurörile, Vangla Ida-Harju kriminaalhooldusosakonnale ja L.S-ile.

Edasikaebamise kord

Määrusele saab esitada 15 päeva jooksul määruskaebuse Harju Maakohtule.

Asjaolud ja kohtumääruse põhjendused

Vangla esitas 26.01.2017. a Harju Maakohtule menetlemiseks materjalid kinnipeetava L.S-i tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks.

Harju Maakohtu 27.09.2016. a kohtuotsusega tunnistati L.S süüdi KarS § 199 lg 2 p 4, 7

järgi ja karistati teda 9-kuulise vangistusega. KarS § 68 lg 1 alusel arvati karistuse hulka eelvangistuses viibitud aeg.

Karistuse kandmise algus oli ja lõpp on 28.07.2016. a 28.04.2017. a.

L.S-i kohta kinnipidamisasutuses koostatud iseloomustusest nähtub, et kinnipeetavale ei ole koostatud individuaalset täitmiskava, kuna karistus on alla aasta ning seoses sellega ei ole ta ka osalenud taasühiskonnastavates tegevustes. Distsiplinaarkorras karistatud ei ole. Vabanemisjärgselt on kindlustatud elukohaga Tallinnas, toetavate isikutega lähedaste näol ning töökoht on garanteeritud sugulasele kuuluvas firmas autojuhina.

3

L.S-i

kohta kriminaalhoolduses koostatud iseloomustusest nähtub, et

vabanemisjärgselt on ta kindlustatud elukohaga Tallinnas ja töökohaga firmas Adžedan OÜ-s autojuhina. Kinnipeetaval on toetavad lähedased.

L.S taotleb kohtult tingimisi ennetähtaegset vanglast vabastamist.

Abiprokurör Katrin Tron esitas kirjaliku seisukoha, mille kohaselt abiprokurör toetab L.S-i tingimisi ennetähtaegset vabastamist, nõustudes vangla arvamusega, mis on ära toodud

kinnipeetava iseloomustuses. Samuti toetab abiprokurör L.S-ile katseaja määramist ja

allutamist KarS § 75 sätestatud käitumiskontrollile kuueks kuuks, leides, et vangla ja

kriminaalhooldaja poolt taotletud lisakohustused on abiks kriminaalhoolduse läbimisel. Isikul on

vabaduses olemas kindel eluja töökoht ning toetav perekond abikaasa ja laste näol. Vangla andmetel L.S rahalisi nõudeid ei ole. Isikul on realistlikud eesmärgid asuda tööle ja hoolitseda pere eest. Kuritegelikke hoiakuid ei väljenda. Ametnikega suhtlemisel on viisakas ja koostööaldis, vangistuse jooksul distsiplinaarkaristusi määratud ei ole.

Kohus, tutvunud esitatud materjalide ja abiprokuröri kirjaliku seisukohaga ning ära kuulanud

kinnipeetava arvamuse, leiab, et L.S-i võib vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastada.

Tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Seega võtab kohus taotluse läbivaatamisel arvesse kõik L.S-i isikut iseloomustavad andmed – tema käitumist nii kuriteo toimepanemisele eelnenud ajal, sellel ajal ning sellele järgnenud perioodil.

Kinnipeetavat on 6-korral kriminaalkorras karistatud (3 karistust on kehtivad) ja vanglas viibib 2. korda. Isik kannab karistust varguse toimepanemise eest. Varasemalt on teda karistatud avaliku varguse, s.h vägivallaga ja varguste eest. Kuritegude vägivaldsuse aste on muutunud väiksemaks.

Kuritegude toimepanemise põhjuseks on materiaalse kasu saamine ja impulsiivsus ning oskamatus arvestada oma tegude tagajärgi. Vanglamaterjalide kohaselt ei ole L.S-ile vanglas koostatud individuaalset täitmiskava,

kuna karistus on alla aasta ning seoses sellega ei ole ta ka osalenud taasühiskonnastavates

tegevustes. Distsiplinaarkorras karistatud ei ole. Vabanemisjärgselt on kindlustatud elukohaga Tallinnas, toetavate isikutega lähedaste näol ning töökoht on garanteeritud sugulasele kuuluvas firmas autojuhina.

L.S-i korduvad süüteod viitavad tema impulsiivsusele ja oskamatusele arvestada oma tegude tagajärgedega. Konflikte eelistab lahendada verbaalselt, kuid varasemalt on esinenud ka vägivaldsust. Isiku eesmärgid edaspidiseks on reaalsed – asuda tööle ja hoolitseda oma pere eest.

Kuritegelikke hoiakuid L.S ei ole väljendanud ning ametnikega suhtlemisel on olnud

viisakas ja koostööaldis. Varasemalt on isik katseajal toime pannud uue kuriteo.

Vabanemisjärgselt on kindlustatud elukohaga Tallinnas, kus elas perega ka enne vangistuse

kandmisele asumist. Samuti on tal olemas vabanemisjärgne töökoht autojuhina. Kinnipeetava

lähedased on talle toevaks võrgustikuks. Kuna isik on pannud kuritegusid toime just

majanduslike raskuste tõttu, siis on kohtu hinnangul vajalik määrata talle katseajaks kohustus asuda tööle või võtta end Töötukassas arvele 2 nädala jooksul peale vanglast vabanemist. Sellise ettepaneku on kohtule teinud nii kriminaalhooldaja kui ka vangla.

Kohus usub, et süüdimõistetu on nüüdseks teinud karistusest vastavad järeldused ning oskab

edaspidises elus järgida seaduskuulelikkust. Vangla materjalide kohaselt on isik tunnistatud

ohtlikuks avalikkusele. Riskihindamise tulemusel on tema suhtes üldise korduva kuriteo toimepanemise tõenäosus järgmise 2 aasta jooksul 34 % ja uue vägivalla komponendiga kuriteo

4 toimepanemise tõenäosus järgmise 2 aasta jooksul on 16 %, mis on madal. Kohus usub, et praeguseks vanglas viibitud aeg – üle 6 kuu , on pannud L.S-i mõistma, et toimepandud kuriteole järgnevad tema igapäevast elu ja heaolu oluliselt piiravad tagajärjed ning ta on enda õigusvastasest käitumisest ka vajalikud järeldused teinud. L.S on vabaduses täidetud tingimused ennetähtaegseks vabanemiseks. Tal on olemas kindel eluja töökoht ja L.S-i ärakandmata karistusaeg on lühike, alla 3 kuu.

Kohus leiab, et kinnipeetavale võib anda võimaluse näidata, et ta on suuteline õiguskuulekalt

käituma. Kohus usub, et vastavat tuge saab kinnipeetav ka läbi kriminaalhoolduse, kuna

kriminaalhooldusseaduse § 1 lg 1 kohaselt valvatakse kriminaalhoolduse käigus kriminaalhooldusaluse käitumise ja temale kohtu või prokuröri poolt pandud kohustuste täitmise

järele ning soodustatakse kriminaalhooldusaluse sotsiaalset kohanemist eesmärgiga mõjutada teda hoiduma kuritegude toimepanemisest.

Kohtu hinnangul võimaldab L.S-i tingimisi ennetähtaegne vabastamine tema üle

käitumiskontrolli ning seeläbi teostada järelevalvet väljaspool kinnipidamisasutust,

kindlustamaks positiivseid muutusi, andes samas L.S-ile võimaluse tõestada, et ta on asunud paranemise teele ning on võimeline edaspidi järgima seaduskuulekat eluviisi. Katseajal

on võimalik hinnata kinnipeetava püüdlusi oma elu korraldamisel, samuti kehtivate tavade ja reeglite järgimisel.

Kriminaalhooldusega on nõustunud ka L.S , saades aru selle vajalikkusest ja

kasulikkusest. Kõik need asjaolud aitavad kohtu hinnangul kaasa kinnipeetava edaspidisele

õiguskuulekale käitumisele ning ühiskonnas aktsepteeritavate hoiakute ja tõekspidamiste omaksvõtmisel. Kinnipeetava tingimisi ennetähtaegset vanglast vabastamist toetavad ka prokurör ja vangla.

Tatjana Bogdanova täitmiskohtunik /allkirjastatud digitaalselt/