1-15-6997/32

1-15-6997

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Harju Maakohus

Määruse tegemise aeg ja koht 09.02.2017. a Tallinn, Liivalaia kohtumaja

Kohtuasja nr

1-15-6997

Kohtunik

Tatjana Bogdanova

Kohtuistungisekretär

Galina Kovaljova

Tõlk Zemfira Lampmann

Kohtuasi Vangla esitatud materjalid P.J-i tingimisi

enne tähtaega vangistusest vabastamiseks elektroonilise valve alla

Süüdimõistetu P.J (ik: XXX; viibib Vanglas)

Kohtuistungi toimumise aeg, 02.02.2017. a Tallinn Liivalaia kohtumaja, avalik kaugkohtuistung koht

RESOLUTSIOON

kuni 26.09.2018. a, millest esimeseks 3 (kolmeks) - kuuks kohaldada tema suhtes

elektroonilist valvet ning määrata ta selleks tähtajaks Viru Vangla kriminaalhooldusosakonna Jõhvi esinduse kriminaalhooldusametniku järelevalve alla.

katseaja lõpuni KarS §-s 75 sätestatud käitumiskontrollile ning kohustada teda järgima KarS § 75 lg 1 p 1 - 6 sätestatud kontrollnõudeid:

1) elama kohtu määratud alalises elukohas – XXXX;

2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda

registreerimisele;

3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma

kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;

2

4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti

territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks;

5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha

vahetamiseks;

6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja

väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

1) pöörduda vanglast vabanemisel 2 (kahe) kuu jooksul psühhiaatri poole ja läbida alkoholismivastane ravikuur, esitades kriminaalhooldajale sellekohane tõend; 2) mitte tarvitada alkoholi;

3) asuda tööle või võtta end Töötukassas arvele 2 (kahe) nädala jooksul peale vanglast vabanemist; 4) osaleda sotsiaalprogrammis;

5) mitte suhelda talle teadaolevalt kriminaalkorras karistatud isikutega kriminaalhooldajalt eelnevalt luba saamata, v.a lähisugulased; 6) mitte suhelda kuriteokaaslase XXXX (ik: XXXX) - kriminaalhooldajalt eelnevalt luba saamata;

7) mitte suhelda kannatanu XXXX (ik: XXXX) - kriminaalhooldajalt eelnevalt luba saamata; 8) alluma elektroonilisele valvele tähtajaga 3 (kolm) kuud alates elektroonilise valveseadme paigaldamisest.

Määrus saata teadmiseks Vanglale, prokurörile, Vangla kriminaalhooldusosakonna Jõhvi esindusele ja P.J-ile.

Edasikaebamise kord

Määrusele saab esitada 15 päeva jooksul määruskaebuse Harju Maakohtule.

Asjaolud ja kohtumääruse põhjendused

Vangla esitas 26.01.2017. a Harju Maakohtule materjalid kinnipeetava P.J-i tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks elektroonilise valve alla.

Harju Maakohtu 05.10.2015. a kohtuotsusega tunnistati P.J süüdi KarS § 200 lg 2 p 4, 7, 9; § 323 lg 1 järgi ja karistati teda KarS § 63 lg 1, KrMS § 238 lg 2 alusel 3 aasta ja 4- kuulise vangistusega.

Karistuse kandmise algus oli ja lõpp on 26.05.2015. a 26.09.2018. a.

3

P.J-i kohta kinnipidamisasutuses koostatud iseloomustusest nähtub, et

kinnipeetav vangistuses töötas, on vestelnud psühholoogiga ja alustas 17.10.2016. a õpinguid riigikeeleõppes tasemel B2. Isik on suunatud tugiisiku teenusele. Kehtivaid distsiplinaarkaristusi

on 3. Vabanemisjärgselt on kindlustatud nii elukohaga Jõhvis MTÜ Aktiviseerumiskeskuses

„Tulevik“. Vabanedes kindel töökoht kui ka sissetulek puuduvad. Isiku õde on nõus teda

materiaalselt toetama. Vangla toetab kinnipeetava tingimisi ennetähtaegset vabastamist elektroonilise valve alla.

P.J-i kohta kriminaalhoolduses koostatud iseloomustusest nähtub, et vabanemisjärgselt on ta kindlustatud elukohaga Jõhvis, kuid puudub kindel töökoht. Isiku õde on nõus teda materiaalselt toetama.

P.J taotles kohtult tingimisi ennetähtaegset vanglast vabastamist, on nõus elektroonilise järelevalvega ja asuma alkoholismivastasele ravile.

Abiprokurör Katrin Tron esitas kirjaliku seisukoha, mille kohaselt abiprokurör ei toeta P.J-i tingimisi ennetähtaegset vabastamist elektroonilise järelevalve kohaldamisega. Isik on 4-korral kriminaalkorras karistatud, vanglas viibib teist korda. 2016. a jooksul on isikut 3- korral distsiplinaarkorras karistatud. Karistust kannab röövimise ja kannatanu suhtes vägivalla

kasutamise eest. Varem karistatud röövimiste, ähvardamise, varguse ja asja omavolilise

kasutamise eest. Kannatanuteks on peamiselt temale tuttavad inimesed. Kõik kolm röövi on

toime pandud sama kannatanu suhtes. Kuritegude toimepanemisel on soodusteguriks alkoholi kuritarvitamine, teod on valdavalt toime pandud ettekavatsetult. Vangla andmetel on isiku vastu

rahalisi nõudeid 1408,89 €. Vabaduses kindel töökoht puudub. Vangla hinnangul on P.J-i korduva kuriteo toimepanemise tõenäosus 2 järgneva aasta jooksul on 38 %, uue

vägivaldse korduva kuriteo toimepanemise tõenäosus järgneva 2 aasta jooksul on 49 %.

Ringkonnaprokurör Rita Siniväli ei toeta P.J-i tingimisi ennetähtaegset

vabastamist, kuna isik on kolmel korral pannud toime röövi sama kannatanu suhtes ning

varasemad karistused ei ole oma eesmärki täitnud. Tulenevalt eeltoodust ei ole P.J-i tingimisi ennetähtaegne vabastamine õigustatud.

Kohus, tutvunud esitatud materjalide ja abiprokuröri kirjaliku seisukohaga ning ära kuulanud kinnipeetava arvamuse, leiab, et P.J-i võib vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastada elektroonilise valve alla.

Tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Seega võtab kohus taotluse läbivaatamisel arvesse kõik P.J-i

isikut iseloomustavad andmed – tema käitumist nii kuriteo toimepanemisele eelnenud ajal, sellel ajal ning sellele järgnenud perioodil.

Kinnipeetavat on 4-korral kriminaalkorras karistatud, vanglas viibib 2. korda. Varasemalt on teda karistatud röövimiste, ähvardamise, varguse ja asja omavolilise kasutamise eest. Käesolevat karistust kannab röövimise ja kannatanu suhtes vägivalla toimepanemise eest. Valdavalt on toime pandud kuriteod varavastased, mille toimepanekul kasutab ka vägivalda. Kannatanuteks

on peamiselt talle tuttavad inimesed. Kõik 3 röövi on toime pandud ühe ja sama kannatanu, Peeter Rukiste suhtes. Viimasel korral kasutas vägivalda kättemaksu eesmärgil. Soodusteguriks alkoholi kuritarvitamine. Teod valdavalt toime pandud ette kavatsetult.

Vangistuses P.J töötas, on vestelnud psühholoogiga ja alustas 17.10.2016. a

õpinguid riigikeeleõppes tasemel B2. Isik on suunatud tugiisiku teenusele. Kehtivaid

distsiplinaarkaristusi on 3. Vabanemisjärgselt on kindlustatud nii elukohaga Jõhvis MTÜ Aktiviseerumiskeskuses „Tulevik“. Vabanedes kindel töökoht kui ka sissetulek puuduvad. Isiku

4

õde on nõus teda materiaalselt toetama. Vangla toetab kinnipeetava tingimisi ennetähtaegset vabastamist elektroonilise valve alla.

Vanglamaterjalide kohaselt on P.J korduvalt kasutanud probleemide

lahendamisel vägivalda. Vaatamata sellele, et ta on läbinud 2012. a vastavad sotsiaalprogrammid, on ta jätkanud alkoholijoobes vägivalla kasutamist. Kinnipeetava väitel on ta alles nüüd jõudnud arusaamisele, et kui ta ei lõpeta alkoholi tarvitamist, siis on suur tõenäosus, et ta satub uuesti kuritegelikule teele.

Kohus usub, et süüdimõistetu on nüüdseks teinud karistusest vastavad järeldused ning oskab

edaspidises elus järgida seaduskuulelikkust. Vangla materjalide kohaselt on isik tunnistatud ohtlikuks, ohustatud on avalikkus ja konkreetne täiskasvanu. Riskihindamise tulemusel on tema

suhtes uue kuriteo toimepanemise tõenäosus järgmise 2 aasta jooksul 38 %, uue vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus on järgmise 2 aasta jooksul 49 %.

Kohus usub, et praeguseks vanglas viibitud aeg – ligi 1 aasta ja 8 kuud on pannud P.J-i mõistma, et toimepandud kuriteole järgnevad tema igapäevast elu ja heaolu oluliselt

piiravad tagajärjed ning ta on enda õigusvastasest käitumisest ka vajalikud järeldused teinud. P.J on vabaduses täidetud tingimused ennetähtaegseks vabanemiseks. Tal on olemas kindel elukoht Jõhvis, kuhu on võimalik paigutada ka elektrooniline järelevalve seade.

Lähedastest toetab teda õde. Kuid kohus peab vajalikuks määrata P.J-ile täiendavateks lisakohustuseks mitte suhelda kaassüüdimõistetu Viktor Abramiga ega ka mitmes kinnipeetava kriminaalasjas olnud kannatanuga Peeter Rukistega. Kohus leiab, et kinnipeetavale võib anda võimaluse näidata, et ta on suuteline õiguskuulekalt käituma. Kohus usub, et vastavat tuge saab kinnipeetav ka läbi kriminaalhoolduse, kuna kriminaalhooldusseaduse § 1 lg 1 kohaselt

valvatakse kriminaalhoolduse käigus kriminaalhooldusaluse käitumise ja temale kohtu või

prokuröri poolt pandud kohustuste täitmise järele ning soodustatakse kriminaalhooldusaluse sotsiaalset kohanemist eesmärgiga mõjutada teda hoiduma kuritegude toimepanemisest.

Kohtu hinnangul võimaldab P.J-i tingimisi ennetähtaegne vabastamine ühes

elektroonilise valvega kohaldada tema üle käitumiskontrolli ning seeläbi teostada järelevalvet

väljaspool kinnipidamisasutust, kindlustamaks positiivseid muutusi, andes samas P.J-ile võimaluse tõestada, et ta on asunud paranemise teele ning on võimeline edaspidi

järgima seaduskuulekat eluviisi. Katseajal on võimalik hinnata kinnipeetava püüdlusi oma elu korraldamisel, samuti kehtivate tavade ja reeglite järgimisel.

Kriminaalhooldusega on nõustunud ka P.J, saades aru selle vajalikkusest ja

kasulikkusest. Kõik need asjaolud aitavad kohtu hinnangul kaasa kinnipeetava edaspidisele

õiguskuulekale käitumisele ning ühiskonnas aktsepteeritavate hoiakute ja tõekspidamiste omaksvõtmisel.

Tatjana Bogdanova Harju Maakohtu kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/