2-15-7789/27 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Kai Kullerkupp, Kersti Kerstna-Vaks, Triin Uusen-Nacke

Otsuse tegemise aeg ja koht

9. veebruar 2017 Tartu

Tsiviilasja number

2-15-7789

Tsiviilasi

Korteriühistu OUTOKUMPU 19 hagi Nadezda Gavrilova

vastu kahju hüvitise ja sissenõutavaks muutunud viivise

väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind

apellatsioonikohtus

2973 eurot 75 senti

Vaidlustatud kohtulahend

Viru Maakohtu 16. septembri 2016 otsus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Korteriühistu OUTOKUMPU 19 apellatsioonkaebus

Kohtuistungi toimumise aeg

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Apellant (hageja): Korteriühistu OUTOKUMPU 19

(registrikood: 80204372); volitatud esindaja Irina Kuzmina

Vastustaja (kostja): Nadezda Gavrilova (isikukood:

xxxxxxx); esindaja advokaat Liisi Kents

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Viru Maakohtu 16. septembri 2016 otsus ja

saata tsiviilasi Viru Maakohtule uueks läbivaatamiseks

eelmenetluse staadiumis.

2. Rahuldada

Korteriühistu

OUTOKUMPU

apellatsioonkaebus osaliselt.

3. Menetluskulude

jaotuse

määrab

maakohus

lõpplahendiga.

Edasikaebamise kord

Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30

päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest.

Hagimenetluses

Riigikohtus

võib

menetlusosaline

menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada

üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole

sätestatud teisiti.

Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta

esitama

tähtaja

kestel

kassatsioonkaebuse.

Kaebuse

põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva

sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi

taotlemisega,

annab

kohus

mõistliku

tähtaja

pärast

menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole

esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.

MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED

1. Korteriühistu OUTOKUMPU 19 (hageja) esitas 22. mail 2015 hagi OÜ Lootsi Kaubanduse

(registrist kustutatud) ja Nadezda Gavrilova (kostja) vastu 2973 euro 75 sendi ning jooksva

viivise väljamõistmiseks.

Hagiavalduse kohaselt kuulub OÜ-le Lootsi Kaubandus korteriomand Outokumpu 19–110

(tl 10). Hageja on esitanud igakuiselt arveid majanduskulude eest. Võlgnevus on tekkinud

alates 2011. a, laekumised on olnud ebakorrapärased ning võlg on seisuga 31. jaanuar 2015

2973 eurot 75 senti, millest põhivõlgnevus on 2065 eurot 57 senti ja sissenõutavaks muutunud

viivis 908 eurot 18 senti.

Kostja kui osaühingu seaduslik esindaja, likvideerija ja endine juhatuse liige on rikkunud talle

seadusega pandud hoolsuskohustust ning on jätnud esitamata pankrotiavalduse. OÜ Lootsi

Kaubanduse (kustutatud) maksejõuetus on tõendatud kohtuotsusega tsiviilasjas nr 2-11-19028,

mille kohaselt mõisteti osaühingult välja võlgnevus kortermaja Vahtra 25 mõtteliste osade

haldus- ja hoolduskulude ning korteriomandi kommunaalkulude eest. Pankrotiavaldus esitati

alles 2015. a sügisel, kuid osaühing oli pankrotis juba 2011. a. Kostja ei ole likvideerijana

esitanud maksejõuetuse korral pankrotiavaldust ning on sellega tekitanud kahju, mis on kostja

tegevusega põhjuslikus seoses. Hageja nõue tuleneb äriseadustiku (ÄS) § 187 lg-st 4.

2. Kostja vaidles hagile vastu ning palus jätta see rahuldamata. Kahju ja viivise nõue ei ole

tõendatud. Hageja ei saa tuginedes ÄS § 187 lg-le 4 nõuda kostjalt kahju hüvitamist. Äriühingu

võlausaldajale õigusvastaselt tekitatud kahju hüvitamise nõue äriühingu juhatuse liikme vastu

on olemuselt teistsugune nõue kui ÄS § 187 lg 2 ja § 187 lg 4 alusel esitatav äriühingu enda

kahju hüvitamise nõue juhatuse liikme vastu (Riigikohtu 8. mai 2013 otsus tsiviilasjas

nr 3-2-1-191-12, p 17).

Hageja ei saa ÄS § 187 lg 4 esimese lause alusel nõuda kahjuhüvitist endale. Teatud juhtudel

võivad juriidilise isiku juhatuse liikmed vastutada juriidilise isiku võlausaldaja ees, kui juhatuse

liige on toime pannud õigusvastase teo. Kui juhatuse liige on rikkunud kohustust, mille otsene

eesmärk on võlausaldajate huvide kaitse, tuleb hinnata, kas on tõendatud, et selle rikkumise

tagajärjel tekkis hagejale kahju. Juhatuse liikme vastu esitatud nõude lahendamise korral tuleb

hinnata, millises osas oleks saanud võlausaldaja nõude rahuldada võlgnikuks olnud äriühingu

vara arvelt juhul, kui juhatuse liige oleks pankrotiavalduse esitanud õigeaegselt.

3. Viru Maakohus lõpetas 31. märtsi 2016 määrusega (tl 83) tsiviilasja menetluse OÜ Lootsi

Kaubandus (kustutatud) vastu.

MAAKOHTU LAHEND

4. Viru Maakohus jättis 16. septembri 2016 otsusega hagi rahuldamata, menetluskulud hageja

kanda, mõistis hagejalt kostja kasuks välja menetluskulud 756 eurot (käibemaksuga) ning

menetluskuludelt viivise lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni võlaõigusseaduse (VÕS)

§ 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

Hagiavalduses tugineb hageja sellele, et kostja on rikkunud seadusest tulenevat kohustust

esitada pankrotiavaldus (ÄS § 180 lg 51, § 210). Hagejale seeläbi tekitatud kahjuks on tasumata

majandamiskulud. Maakohus nõustus kostjaga, et hageja välja toodud ÄS § 187 lg 4 ei anna

osaühingu võlausaldajale õigust nõuda kahju hüvitamist endale. Sätte eesmärgiks on kaitsta

osaühingut, mitte osaühingu võlausaldajaid.

Kuna hageja tugineb asjaolule, et kostja on rikkunud ÄS § 180 lg-st 51 tulenevat kohustust

osaühingu püsiva maksejõuetuse korral esitada pankrotiavaldus, on tegemist kahju

õigusvastasest tekitamisest tuleneva nõudega, mille osaühingu võlausaldaja on esitanud

äriregistrist kustutatud osaühingu juhatuse liikme (likvideerija) vastu ja hageja nõude aluseks

on VÕS §-d 1043 ja 1045 lg 1 p 7. Äriühingu juhtorganite liikmed võivad võlausaldajate ees

vastutada juhul, kui nad rikuvad mingit seadusest tulenevat kohustust, mis on kehtestatud kas

ainuüksi või sealhulgas ühingu võlausaldajate kaitseks.

Võlgniku kahjuks tehtud kohtuotsus ei näita võlgniku maksejõuetust ja sellest ei saa

automaatselt järeldada, et äriühing on pankrotis. Samuti ei tõenda võlgnevused põhjuslikku

seose olemasolu kostja tegevusetuse ja võlausaldajatele kahju tekitamise vahel.

Harju Maakohtu 20. novembri 2015 määrusega tsiviilasjas nr 2-15-12908 lõpetati OÜ Lootsi

Kaubandus (kustutatud) pankrotimenetlus pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu.

Määrusest nähtuvalt muutus võlgnik püsivalt maksejõuetuks 2011. a lõpus, pankrotiavaldus on

esitatud 31. augustil 2015. Seega on kostja pankrotiavalduse esitanud ÄS § 180 lg-t 51 rikkudes

hilinenult.

Maakohus leidis, et pankrotiavalduse esitamata jätmise ja võimaliku kahju vahel puudub

põhjuslik seos. Kostja poolt pankrotiavalduse õigeaegne esitamine ei oleks väidetavat kahju ära

hoidnud. Võlgnevus on tekkinud perioodil 2011–2015. Seega kui kostja oleks pankrotiavalduse

esitanud õigeaegselt, s.o 2011. a lõpus, puudus hagejal sel ajal hagis toodud ulatuses nõue kostja

vastu. Järelikult ei oleks hageja nõuet sellises ulatuses nagu see hagejal praegu on, võimalik

olnud ka pankrotimenetluses rahuldada. Arvelduste tabelist (tl 11) nähtub, et hageja nõue

seisuga 31. detsember 2011 oli 297 eurot 45 senti. Hageja väitel ei ole OÜ Lootsi Kaubandus

(kustutatud) korteritel reaalset väärtust (tl 5, 96) ja kui korterid oleks müüdud 2011. a mõne

euro eest, oleks võlausaldajatele hakanud raha laekuma (tl 97). Eeltoodu põhjal ei saa järeldada,

et hageja sel ajal olemas olnud nõue (297 eurot 45 senti) oleks olnud võimalik

pankrotimenetluses rahuldada kuidagi teisiti suuremas ulatuses, kui see oleks võimalik

käesoleval ajal. Arvestades hageja kirjeldatud OÜ Lootsi Kaubandus (kustutatud) võlgnevusi,

vara seisukorda ja vara väärtust (tl 95) 2011. aastal, ei oleks maakohtu hinnangul võimalik

pankrotimenetlus ilmselt jõudnud isegi nõuete kaitsmiseni, jaotusettepaneku kinnitamiseni ega

võlausaldajatele väljamaksete tegemiseni ning oleks lõpetatud raugemisega pankrotti välja

kuulutamata, nagu seda on teinud Harju Maakohus 20. novembril 2015.

Hagi rahuldamata jätmise tõttu TsMS § 162 lg 1 alusel jättis maakohus menetluskulud hageja

kanda. Maakohus leidis, arvestades kostja esindaja poolt koostatud menetlusdokumentide sisu,

mahtu, vaidlusalust õiguslikku küsimust ja asja mahukust, et kostja õigusabikulud on

põhjendatud osaliselt, s.o 756 euro ulatuses (6*105*1,2) (käibemaksuga).

MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

5. Hageja esitas maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palub tühistada maakohtu

otsus ning teha asjas uus otsus, millega rahuldada hagi.

Apellatsioonkaebuse kohaselt on kohtuotsus vastuoluline. Poolte vahel oli vaidlus, kas kostja

pidi tasuma majandamiskulude eest ja kas ta on rikkunud juhatuse liikme kohustust

pankrotiavalduse esitamisel ning kas ta on esitanud pankrotiavalduse õigeaegselt.

Maakohus ei ole olulises osas täitnud selgitamiskohustust. Maakohus ei ole arutanud

menetlusosalistega vaidlusaluseid asjaolusid vajalikus ulatuses nii faktilisest kui ka õiguslikust

küljest. Samuti on maakohus rikkunud TsMS § 230 lg 2 teises lauses ja § 351 lg-tes 1 ja 2

sätestatut. Maakohus on rikkunud TsMS § 392 lg 1 p 1, 3 ja 4, mille kohaselt peab kohus

selgitama välja hageja nõuded, poolte faktilised ja õiguslikud väited esitatud nõuete kohta ning

tõendid, mida menetlusosalised esitavad oma faktiliste väidete põhjendamiseks.

Kostja ei ole tõendanud, et ta on õigeaegselt esitanud pankroti avaluse ning millega oleks

kaitstud võlausaldajate nõuded.

6. Kostja vaidles apellatsioonkaebusele vastu, palus jätta see rahuldamata ning menetluskulud

hageja kanda.

Maakohus on asunud õigele seisukohale, et kostja on rikkunud ÄS § 180

lg-st 51 tulenevat kohustust osaühingu püsiva maksejõuetuse korral esitada pankrotiavaldus

ning tegemist on kahju õigusvastasest tekitamisest tuleneva nõudega, mille osaühingu

võlausaldaja on esitanud äriregistrist kustutatud osaühingu juhatuse liikme (likvideerija) vastu.

Hageja nõude aluseks on VÕS §-d 1043 ja 1045 lg 1 p 7. Hageja ei ole tõendanud kahju

tekitamise eest vastutava kostja teo, kahju, põhjusliku seose kostja teo ja kahju vahel ning teo

õigusvastasust.

Antud juhul ÄS § 187 lg 4 ei kuulu kohaldamisele. Maakohus leidis õigesti, et OÜ Lootsi

Kaubandus (kustutatud) kahjuks tehtud kohtuotsusega ei ole võimalik tõendada OÜ Lootsi

Kaubandus (kustutatud) maksejõuetust ning sellest ei saa automaatselt järeldada, et äriühing on

pankrotis. OÜ Lootsi Kaubandus (kustutatud) võlgnevused ei tõenda põhjusliku seose

olemasolu kostja tegevuse (tegevusetuse) ja hagejale väidetavalt tekkinud kahju tekkimise

vahel.

Maakohus leidis õigesti, et hageja nõuet ei oleks saanud rahuldada ka juhul, kui kostja oleks

esitanud OÜ Lootsi Kaubandus (kustutatud) pankrotiavalduse 2011. a lõpus. Hageja väitel on

võlgnevus tekkinud perioodil 2011–2015. Konkreetsele võlausaldajale tekkiva kahju suuruse

leidmise mehhanism sõltub sellest, kas vastav kohustus on tekkinud enne seda, mil juhtorgani

liige oleks pidanud esitama pankrotiavalduse, või pärast. Varasemate nõuete puhul loetakse

kahjuks üksnes summa, mille võrra on vähenenud potentsiaalselt võlausaldajale tehtava

väljamakse suurus võrreldes pankrotiavalduse esitamise tähtaja seisuga.

Täielikult asjakohatu ning väär on apellatsioonkaebuse väide, et maakohtu otsus on

vastuoluline ja ei ole seadusega kooskõlas.

Asjakohatu ning paljasõnaline on apellatsioonkaebuse etteheide, et maakohus ei ole täitnud

selgitamiskohustust ning on rikkunud TsMS § 392 lg 1 p 1, 3 ja 4. Hageja nõue (kahju

hüvitamine) ja seisukohad olid selged, mistõttu puudus esimese astme kohtul igasugune vajadus

hageja nõudeid ja väiteid täiendavalt selgitada.

Väär ning paljasõnaline on hageja viide, et maakohus on rikkunud TsMS § 230 lg 2 teises lauses

ja § 351 lg-tes 1 ja 2 sätestatut. Pooled ei vaielnud niivõrd nõude õigusliku aluse üle, vaid kahju

hüvitamise nõude (kas ÄS § 187 lg 4 või VÕS §-d 1043 ja 1045 lg 1 p 7 alusel) tõendatuse üle.

Sellises olukorras ei ole kohtul kohustust selgitada poolele eelmenetluses tõendamiskoormuse

jaotust ega seda, kas poole esitatud tõenditest piisab nõude rahuldamiseks.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

7. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb rahuldada osaliselt s.o maakohtu otsuse

tühistamist puudutavas osas. Maakohtu otsus tuleb tühistada menetlusõiguse normi rikkumise

ja materiaalõiguse ebaõige kohaldamise tõttu TsMS § 656 lg 1 p 5 alusel. Maakohus ei ole

otsuse tegemiseks vajalikke asjaolusid välja selgitanud ega kohtuotsust piisavalt põhjendanud,

ringkonnakohtul ei ole võimalik puudust kõrvaldada. Ringkonnakohus saadab tsiviilasja TsMS

§ 657 lg 1 p 3 alusel Viru Maakohtule uueks läbivaatamiseks.

8. Hageja nõuab kostjalt kui osaühingu likvideerijalt ja endiselt juhatuse liikmelt

kommunaalkulude tasumata jätmisega tekitatud kahju hüvitamist, mis hagiavalduse kohaselt

on tekkinud kostja kohustuse rikkumise tulemusena. ÄS § 180 lg 51 järgi peab juhatus

viivitamata alates maksejõuetuse ilmnemisest esitama kohtule osaühingu pankrotiavalduse, kui

osaühing on maksejõuetu ning maksejõuetus ei ole tema majanduslikust olukorrast tulenevalt

ajutine. Sama kohustus on ÄS § 210 järgi osaühingu likvideerijal.

Kostja ei ole hageja väitel esitanud õigeaegselt pankrotiavaldust, tekitades sellega hagejale

kahju.

Maakohus on põhjendatult leidnud, et ÄS §-st 180 lg 51 tuleneva kohustuse rikkumine on

õigusvastane tegu, mis võib kaasa tuua kostja vastutuse juriidilise isiku võlausaldaja ees

deliktiõiguse alusel (vt Riigikohtu 25. veebruari 2013. a otsus tsiviilasjas 3-2-1-188-12, p 12).

ÄS § 220 järgi vastutavad likvideerijad tekitatud kahju eest samamoodi nagu juhatuse liikmed.

Juhtorgani liikme vastutus tuleneb VÕS §-st 1043 ja § 1045 lg 1 p-st 7, samuti VÕS § 1045

lg 1 p-st 8, kui võlausaldajatele tekitati kahju heade kommete vastase tahtliku käitumisega (vt

Riigikohtu 17. juuni 2015. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-69-15, p 11).

9. Ringkonnakohus on seisukohal, et maakohus on ebaõigesti hinnanud ÄS §-st 180 lg 51 ja

ÄS §-st 210 tuleneva kohustuse olemust. Hagiavalduse kohaselt tekkis OÜ Lootsi Kaubandus

võlgnevus hageja ees alates 2011. aastast kuni hagi esitamiseni. ÄS §-st 180 lg 51 järgne

juhatuse kohustus esitada pankrotiavaldus maksejõuetuse ilmnemisel ning osaühingu

likvideerija samasisuline kohustus ei ole mitte ühekordne, vaid kestev.

Ringkonnakohus leiab, et maakohus on menetluses rikkunud selgitamiskohustust jättes

menetluses pooltele selgitamata, et võlausaldaja peab hagejana nõude maksmapanekul

tõendama, et kostja on võlgniku juhatuse liikmena rikkunud võlausaldaja kaitseks kehtestatud

õigusnormi, talle tekkinud kahju ning seda, et on olemas põhjuslik seos kostja rikkumise ja

hageja kahju vahel. Seega juhul, kui hageja tõendab, et pankrotiavaldus on esitatud hilinenult,

tuleb tal tõendada kahju.

Maakohus on kahju suuruse hindamisel lähtunud hageja nõudest seisuga 31. detsember 2011.

Nimetatu ei põhine hageja nõudel. Kuna hageja nõue on kujunenud pikema ajavahemiku

jooksul, tuleb maakohtul lähtuda hageja kahju suuruse hindamisel hagiavalduses esitatust,

vajadusel tuleb anda tähtaeg täiendavate tõendite esitamiseks.

Maakohus on ilma asjas pooltele tõendite esitamiseks võimalust andmata leidnud, et

pankrotiavalduse esitamata jätmise ja võimaliku kahju vahel puudub põhjuslik seos.

Maakohus leidis, et hageja ei ole esitanud tõendeid selle kohta, et hagejal 2011 olemas olnud

nõude oleks saanud pankrotimenetluses rahuldada. Samas on maakohus jätnud tähelepanuta, et

hageja nõue on kujunenud pika aja jooksul. Seega peaks hageja tõendama, et juhul, kui kostja

oleks esitanud pankrotiavalduse õigeaegselt, ei oleks hagejal kostja vastu nõuet hagiavalduses

nimetatud suuruses üldse tekkinud. Praegusel juhul võib põhjuslik seos kostja kohustuse

rikkumise ja hageja kahju vahel seisneda pankrotiavalduse hilinenud esitamisega põhjustatud

võlgniku maksejõuetuse kasvus (mh võla suurenemisega teiste võlausaldajate ees), samuti võla

suurenemises hageja ees.

Maakohus on otsuses viidanud Harju Maakohtu 20. novembri 2015 määrusele, kuid selgusetuks

jääb, kas maakohus on nimetatud lahendi asja materjalide juurde lisanud ning kas maakohus on

andnud pooltele võimaluse seisukoha avaldamiseks.

Kostja 8. septembril 2015 menetlusdokumendi lisana esitatud pankrotiavalduse järgi (tl 49 jj)

on OÜ Lootsi Kaubandus likvideerimismenetlus otsustatud algatada Harju Maakohtu 14. juuni

2011 määrusega ning kostja on määratud selle äriühingu likvideerijaks. Sama dokumendi

kohaselt on OÜ Lootsi Kaubandus vara väärtus väike. Nimetatu ei tõenda aga põhjusliku seose

puudumist kostja kohustuse rikkumise ja hageja kahju vahel. Kui kostja oleks pankrotiavalduse

esitanud hageja väitel õigeaegselt, s.o 2011. a lõpus, puuduks hagejal hagis toodud ulatuses

nõue kostja vastu, sest hageja nõue kujunes alates maksejõuetuse tekkimisest hagi esitamiseni

korduvate kohustuste täitmata jätmise tagajärjel.

Hageja esitatud osaühingu võlgnevused teistele võlausaldajatele võivad tõendada

maksejõuetuse põhjustamist hilinenud pankrotiavalduse esitamisega.

10. Ringkonnakohus leiab, et kostja menetluses esitatud seisukohad koosnevad

märkimisväärses osas Riigikohtu praktika ülevaadetest ja menetlustähtaja pikendamise

taotlusest (tl 55; tl 71; tl 111). Hageja on nimetatule ka maakohtu tähelepanu juhtinud, leides

10. juuni 2016 menetlusdokumendis (tl 95 jj), et tal on raske mõista kostja seisukohti. TsMS

§ 174 lg 1 järgi tulevad hüvitamisele menetluskulud vajalikus ja põhjendatud ulatuses.

Ringkonnakohus leiab, et kuna kohus on oluliselt rikkunud eelmenetluse sätteid jättes täielikult

täitmata selgituskohustuse tõendamiskoormuse jaotamise suhtes, asjas ei ole esitatud selle

lahendamiseks olulisi tõendeid, ei ole ringkonnakohtul võimalik asja sisuliselt lahendada.

11. TsMS § 173 lg 3 alusel jaotab menetluskulud maakohus asja uuel läbivaatamisel.

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

Kai Kullerkupp

Kersti Kerstna-Vaks

Triin Uusen-Nacke