2-16-17178/11 · 2-16-17178/11 · Harju Maakohus Tartu mnt kohtumaja

2-16-17178

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Harju Maakohus Kohtunik Aleksandr Kondrašov Otsuse tegemise aeg ja koht 09. veebruar 2017. a, Tartu mnt kohtumaja Tallinn Tsiviilasja number 2-16-17178 Tsiviilasi

Tsiviilasja hind

XXXX hagi XXXX vastu abielu lahutamiseks 3500 eurot Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja XXXX (isikukood XXXX, elukoht XXXX, e-post XXXX); Kostja XXXX (isikukood XXXX, elukoht XXXX) Kohtuistungi toimumise aeg

03.02.2017. a RESOLUTSIOON

1. Rahuldada hagi. 2. Lahutada XXXX (isikukood XXXX) ja XXXX (isikukood XXXX) abielu, mis sõlmiti 26.09.1986. a Tallinna Perekonnaseisuametis, mille kohta on koostatud abieluakt nr XXXX.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine Abieluasjas kantud menetluskulud jätta kummagi poole enda kanda. Kuivõrd kohus jätab menetluskulud poolte endi kanda, ei pea kohus otstarbekaks menetluskulusid rahaliselt kindlaks määrata.

Edasikaebekord Pooled võivad otsusele esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates käesoleva otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest.

Hageja nõue ja kostja seisukoht XXXX (hageja) esitas 14.11.2016 Harju Maakohtu hagiavalduse XXXX (kostja) vastu abielu lahutamise nõudes. Hageja palub lahutada poolte abielu, mis on sõlmitud 26.09.1986. a Tallinna Perekonnaseisuameti Nõmme sektoris. Hagiavalduse kohaselt on abielulised suhted hageja ja kostja vahel faktiliselt lõppenud juba 2006. aastal. Nimetatud aastast alates elavad abikaasad

2-16-17178

2 lahus. Kostja ei ole andnud nõusolekut abielu lahutamiseks kohtuväliselt. Hageja toob välja, et pooled on elanud eraldi juba 10 aastat, mistõttu on eeldused abielu lahutamiseks täidetud. Kuivõrd hageja on loonud juba uue pere, ei pea hageja võimalikuks ega vajalikuks kohtu poolt PKS § 67 lg 3 sätestatud abinõude tarvidusele võtta. Hageja kinnitas 09.12.2016 kohtuistungil, et jääb hagiavalduse juurde. Hageja leppimisaega ei soovi. Hageja leiab, et suhteid taastada ei ole võimalik.

Kostjale on käesoleva tsiviilasja materjalid ning kohtukutse kätte toimetatud tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 326 lg 1 alusel 17.01.2017. a (tl 26). Kostja ei ilmunud 03.02.2017. a kohtuistungile ega ole kohtule oma kirjalikku seisukohta abielulahutuse osas esitanud.

Kohtu põhjendused Hageja palub lahutada poolte abielu, mis on sõlmitud 26.09.1986. a Tallinna Perekonnaseisuametis. TsMS § 414 lg 1 kohaselt kui pooled või üks pool kohtuistungilt puudub, võib kohus lahendada asja sisuliselt, kui hagi aluseks olevad asjaolud on kohtu arvates sellise otsuse tegemiseks piisavalt välja selgitatud. Kohus võib selliselt lahendada ka abieluasja ja põlvnemisasja.

Kostja ei ole kohtu poolt määratud kohtuistungile ilmunud vaatamata sellele, et menetlusdokumendid ja kohtukutse on talle kätte toimetatud 17.01.2017. a. Kostja ei ole teatanud kohtule mõjuvast põhjusest kohtuistungile ilmumata jätmiseks. Eeltoodust tulenevalt lahendab kohus käesoleva tsiviilasja sisuliselt.

Perekonnaseaduse (PKS) § 67 lg 1 kohaselt võib kohus abielu lahutada, kui abielusuhted on pöördumatult lõppenud. Abielusuhted on pöördumatult lõppenud, kui abikaasadel abielulist kooselu enam ei ole ja on alust arvata, et abikaasad kooselu ei taasta.

Toimiku materjalidest nähtub, et hageja soovib pooltevahelise abielu lahutada. Hagiavalduse kohaselt on abielulised suhted hageja ja kostja vahel faktiliselt lõppenud juba 2006. aastal. Nimetatud aastast alates elavad abikaasad lahus. Kohus on esitatud asjaoludest tulenevalt veendunud, et poolte abielulised suhted on pöördumatult lõppenud, abikaasadel abielulist kooselu enam ei ole ja hageja hinnangul ei ole võimalik kostjaga abielusuhteid taastada ega abielu jätkata. Kostja ei ole kohtule oma arvamust esitanud ega määratud ajal kohtuistungile ilmunud. Kohtu hinnangul ei ole abielu jätkamine võimalik, kui üks abikaasadest ei soovi abielu jätkamist ega abielusuhete taastamist. Perekonnaseaduse mõtte kohaselt on abielu mehe ja naise vabatahtlik liit ning abielu ei ole võimalik säilitada ilma poolte vastava tahteta. Kohus leiab, et tulenevalt sellest, et hagejal puudub tahe abielu jätkamiseks, ei saa kohus sundida hagejat abielu jätkama. Seega on kohus seisukohal, et hagi abielu lahutamise nõudes on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele ning poolte abielu tuleb lahutada.

TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 164 lg 1 kohaselt kannab hagilises abieluasjas ja põlvnemiseasjas kumbki pool oma menetluskulud ise, mistõttu jätab kohus poolte menetluskulud poolte enda kanda. Kuivõrd kohus jätab menetluskulud poolte endi kanda, ei pea kohus otstarbekaks menetluskulusid rahaliselt kindlaks määrata.

2-16-17178

3

/allkirjastatud digitaalselt/ Aleksandr Kondrašov Kohtunik