1-17-1439/3 · Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tartu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht

08. veebruar 2017, Viljandi kohtumaja Kriminaalasja number 1-17-1439 (17284000047) Kohtunik Aivar Hint Kohtuistungi sekretär Marita Kalamees Kriminaalasi V.B süüdistuses KarS § 199 lg 2 p 9 järgi kiirmenetluses järgides kokkuleppemenetluse sätteid Prokurör Triin Tumala Süüdistatav

V.B (isikukood XXX; elukoht

xxxx xxx xxx-x xxxxxx ; omab ; ei tööta kriminaalkaristatust)

RESOLUTSIOON

Juhindudes kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 248 lg 1 p 5 ja § 249 kohus otsustas.

1. Tunnistada

V.B süüdi § 199 lg 2 p 9 järgi ja

karistusseadustiku (KarS)

mõista talle karistusena vangistus 7 (seitse . ) kuud

KarS § 08.02.2017, s.o 2 (kaks) päeva

68 lg 1 alusel arvata eelvangistuse aeg 07.- mõistetud V.B karistusaja hulka ja lugeda kandmata karistuseks vangistus 6 ( )

. kuus kuud 28 (kakskümmend kaheksa) päeva

KarS § 74 lg 1 ja 3 alusel määrata, et mõistetud vangistus jääb täielikult tingimisi kohaldamata. Määrata V.B-le

1 (üks) ning mõistetud katseaeg aasta vangistust 6 (kuus) kuud

28 (kakskümmend kaheksa) päeva ei pöörata täitmisele, kui

V.B ei pane katseajal toime uut kuritegu ja täidab KarS §

75 lg-s 1 sätestatud käitumiskontrolli nõuded: 1) xxxx xxx xxx-x xxxxxx xxxx elab kohtu määratud alalises elukohas – ;

2) ilmub kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele;

3) allub kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitab talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;

4) saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks;

5) saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu- -

, töö või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

Käitumiskontrolli teostamiseks määrata V.B

elukohajärgse kriminaalhooldusosakonna

juhataja määratud kriminaalhooldaja järelevalve alla.

2.

Menetluskulude hüvitamine: KrMS § 180 lg 1 alusel välja mõista V.B-lt kriminaalmenetluse kuludena sundraha

sabi tasu 48

352 (kolmsada viiskümmend kaks) eurot 50 senti ja riigi õigu

(nelikümmend kaheksa) eurot riigi kasuks. Määrata kriminaalmenetluse kulud

(nelisada) eurot 50 senti tasumisele ositi aasta jooksul järgmiselt: 1) alates 2017. a märtsi

33 (kolmkümmend kolm) kuust igakuise menetluskulu osa eurot 38 senti tasumine, kuni menetluskulude täieliku tasumiseni; 2) igas kuus tasutava menetluskulu osa tasumistähtaeg kuu kuupäev; 3) tähtaegselt kohtu määratud menetluskulu osa 25.

tasumata jätmisel või kokkuvõttes tasumise graafikujärgse võlgnevuse korral, lugeda tähtaeg saabunuks menetluskulu tasumisele tervikuna.

V.B-le õigusabi osutamisega seonduv advokaadi sõidukulu 58,32 eurot (

s.h käibemaks) jätta riigi kanda.

Edasikaebamise kord ja selgitused kohtuotsusele

Kohtuotsuse peale on õigus edasi kaevata KrMS § s 318 sätestatud alustel Tartu Ring - konna-

kohtule kirjaliku apellatsiooni esitamisega viieteistkümne päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega. Kohtuotsus jõustub edasikaebe (apellatsiooni) tähtaja möödumisel.

K naalhooldaja kriminaalhooldusäitumiskontrollile allutatud süüdimõistetule nimetab krimi osakonna juhataja ning kui süüdimõistetu katseajal ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, võib kohus kriminaal metniku sellekohase ettekande alusel määrata hooldusa täiendavaid kohustusi, pikendada katseaega kuni ühe aasta võrra või pöörata karistus täitmisele. Ositi täitmiseks määratud kriminaalmenetluse kulud loetakse täidetuks ja otsust menetluskuludes kohtutäiturile täitmisele pööramiseks ei saadeta, kui süüdimõistetu on rahasummad tähtaegselt tasunud Eesti Vabariigile. Tasumiseks vajalikud andmed sisalduvad kohtuotsuse lisas (makseinfos). Makseinfo tehakse kättesaadavaks ka e toimiku süsteemi vahendusel. -

ASJAOLUDE KIRJ

ELDUS JA OTSUSE PÕHJENDUSED

Süüdistus

Süüdistusest nähtuvalt on V.B võõra vallasasja toime pannud kuriteona

äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil isikuna, kes paneb varguseid toime süstemaatiliselt KarS § järgi, m

199 lg 2 p 9 is seisnes selles, et tema olles isik, kes on varem karistatud varguste toimepanemise eest, võttis taas võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil ära 07.02.2017 kella 18.30 paiku Viljandi linnas Tallinna 24 asuvast Instrumentarium

Optika OÜ kauplusest kaks paari prille „Burberry“ koguväärtusega 478 eurot. Oma tahtliku tegevusega tekitas V.B kannatanule varalist kahju kogusummas 478 eurot.

Kriminaalasjas sõlmitud kokkulepe

Prokuratuur ja süüdistatav on taotlenud kriminaalasja lahendamist kokkuleppemenetluses.

Prokuröri, süüdistatava ja süüdistatava kaitsja on sõlminud kokkuleppe süüdistatava süüdimõistmiseks KarS § 199 lg 2 p 9 järgi ning karistamiseks KarS § 68

vangistusega 7 kuud. lg 1 alusel arvata V.B 07.02.2017-08.02.2017. a eelvangistuses viibitud aeg, s.o.

2 päeva karistusaja hulka ning lugeda temal veel kandmisele kuuluvaks karistuseks 6 kuud ja 28 päeva § 74 lg 1, 3 alusel jätta mõistetud karistus 6 kuud ja 28 päeva vangistust. KarS vangistust

tingimisi täielikult täitmisele pööramata, kui süüdlane ei pane 1 aastase katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab talle pandud käitumiskontrolli nõudeid KarS § 75 lg 1 järgi:

Põhjendused süüdimõistmises Kiirmenetluse kohaldamise alused on sätestatud KrMS §-s 2561, milles on sätestatud, et kui isik on teise astme kuriteos kahtlustatav, mille tõendamiseseme asjaolud on selged ja mille kohta on kogutud kõik vajalikud tõendid, võib prokuratuur kohtult taotleda kriminaalasja lahendamist kiirmenetluses. Taotlus esitatakse 48 tunni jooksul alates isiku kuriteo toimepanemise järel kahtlustatavana ülekuulamisest või isiku kahtlustatavana kinnipidamisest. Kohus peab võimalikuks menetleda kriminaalasja kohtus kiirmenetluses järgides kokkuleppe menetluse

sätteid Kokkuleppemenetluse alus on sätestatud KrMS § ohus võib . -s 239, mille kohaselt k

süüdistatava ja prokuratuuri taotlusel lahendada kriminaalasja kokkuleppemenetluses.

Kohtuistungil süüdistatav kinnitas, et on kokkuleppest aru saanud ja nõustus vastavalt kokkuleppele süüdimõistmises ning karistamises. Kriminaaltoimiku materjalide alusel ja kohtuliku arutamise põhjal tegi kohus järeldused, e sõlmimin et kokkulepp e on olnud

süüdistatava tõelis lemisel on järgitud e tahte avaldus ja kriminaalasja menet kokkuleppemenetluse sätteid. Lähtudes KrMS §

-st 306 ei tekkinud kohtul kohtuotsuse tegemisel lahendatavates küsimustes kahtlusi, mis oleks tinginud kokkuleppemenetlusest keeldumise ja prokuratuurile kriminaaltoimiku tagastamise vastavalt KrMS § 248 lg 1 p-le 2. Kohus tuvastas, et kriminaalasja menetlemisel on tõendamiseseme asjaolud selged, vastavuses õigusliku kvalifikatsiooniga ning süüdistatav tuleb süüdi mõista vastavalt sõlmitud kokkuleppele.

Põhjendused karistuse mõistmisel

KarS

§ 199 lg 2 p 9 näeb ette süüdlase karistamise rahalise karistuse või kuni viieaastase vangistusega. Kohus ei tuvastanud asjaolusid, mis välistaksid süüdistatava karistamise kokkuleppemenetluses. Süüdistatavat tuleb karistada vastavalt sõlmitud kokkuleppele.

Kohtu põhjendused kriminaalmenetluse kulude hüvitamiseks

Menetluskulud on sätestatud KrMS § s 175. Vastavalt KrMS § 189 lg - -le 1 kohtueelses menetluses kriminaalmenetluse kulude hüvit tatakse uurimisasutuse või prokuratuuri amine otsus

määrusega ning KrMS § 189 lg 2 kohaselt kohtumenetluses otsustatakse kriminaalmenetluse kulude hüvitamine kohtumääruse või kohtuotsusega. KrMS § 175 lg 1 p 9 kohaselt on menetluskuluks süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha. KrMS § 179 lg 1 kohaselt on teise astme kuriteo puhul 1,5 palgamäära, s.o 705 eurot. Sundraha määr tuleneb Vabariigi Valitsuse 18. detsembri 2015 määrusest nr 139 (

), millega on kehtestatud töötasu alammääraks 470 eurot kuus. KrMS §

2565 lg 2 kohaselt s

179 lgüüdimõistvat kohtuotsust kiirmenetluses tehes vähendab KrMS § s 1 sätestatud

sundraha suurust, kuid mitte rohkem kui poole võrra. Põhjendatud on määrata süüdimõistetul sundraha suuruseks 352,50 eurot. KrMS § 175 lg 1 p 4 kohaselt on menetluskuluks määratud kaitsjale määratud tasu ja kulud kuni nende põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Süüdistatava V.B kaitsja esinemise eest kohtueelsel uurimisel on määratud hüvitamisele kuuluvaks summaks riigi õigusabi tasuna 106,32 eurot.

Vastavalt KrMS § 180 lg hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdi -le 1 -

mõistetu ning kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuses määratakse kulude hüvitaja ja suurus. Vastavalt KrMS § 180

3 menetluskulusid määrates arvestab kohus süüdimõistetu lg varalist seisundit ja resotsialiseerumise väljavaateid. Kui menetluskulude hüvitamine ilmselt käib süüdimõistetule üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda. Kohus võib määrata, et kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi. Süüdimõistvat kohtuotsust kiirmenetluses tehes vähendab kohus KrMS § 179 lg s 1 sätestatud sundraha suurust, kuid mitte rohkem kui poole - võrra (KrMS § 2565 lg 2). Seoses kiirmenetlusega poole tuleb süüdistataval vähendada sundraha võrra.

KrMS § 175 lg 1 p 4 sätestatu kohaselt peab kohus väljamõistetavaks

V.B-lt

menetluskuluks osutatud õigusabi eest põhjendatud ja vajalikus ulatuses 48 eurot (s.h käibemaks). V.B-le õigusabi osutamisega seonduv di sõidukulu

advokaa 58,32

eurot (s.h käibemaks) tuleb jätta riigi kanda. Kohtu hinnangul riigi õigusabi andva advokaadi määramine selliselt, et advokaadi sõiduga seonduvad kulutused, millised lisanduvad sisulise le

õigusabi osutamise kulud , on süüdistatavat ülemääraselt ja asja ele kohatult koormav ning ad õigusabi saajale ei ole selline õigusabi andmise korraldamine mõistlik.

Kriminaalmenetluse kulude hüvitamiseks tuleb V.B-lt välja mõista

kriminaalmenetluse kuludena sundraha 352,50 eurot usabi tasu 48 eurot riigi kasuks. ja riigi õig

Kohus ei tuvastanud asjaolusid, et menetluskulude sellistes määrades hüvitamine oleks süüdimõistetul üle jõu käivaks kohustuseks. Arvestades süüdimõistetu majanduslikku olukorda on põhjendatud määrata süüdimõistetul menetl uskulude tasumine ositi aasta jooksul, igakuiste võrdsete osade kaupa.

Kohtu m vangistusaja arvestus uud põhjendused ja eel

V.B on kahtlustatavana kinni peetud 07.-08.02.2017, seega on

V.B

viibinud eelvangistuses . Ka vangistus karistusaja hulka,

2 päeva rS § 68 kohaselt arvatakse eel kus vangistus juures ühele eel päevale vastab üks vangistuspäev. KrMS § 408 lg 2 kohaselt kohtuotsus jõustub, kui apellatsiooni esitamise tähtaeg on möödunud. KrMS § 412 lg 2 kohaselt süüdimõistev kohtuotsus pööratakse täitmisele selle jõustumisest või kriminaalasja apellatsioonivõi kassatsioonikohtust tagastamisest alates kolme päeva jooksul.

(allkirjastatud digitaalselt)

Aivar Hint

Kohtunik