4-09-252/15 · Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja

4-09-252

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Otsuse tegemise aeg ja koht 13. märts 2009.a Tallinn, Liivalaia kohtumaja kell 11.00

Väärteoasja nr

4-09-252 (VT-233)

Kohtunik

Viktor Brügel

Kohtuistungi sekretär

Evelin Tuur

Väärteoasi Jüri Peerna kaebus Saku Vallavalitsuse 27.12.2008 väärteootsusele väärteoasjas VT-233

Kohtumenetluse pooled Kaebuse esitaja Jüri Peerna (IK 34301010283; elukoht: xxx; pensionär; Eesti Vabariigi kodanik)

Kaebuse esitaja kaitsja Harland Paas ( Õigusbüroo HP, Lillevälja 17 Kudjape, Kaarma vald, Saare maakond, e-post harland.paas@gmail.com)

Kohtuväline menetleja SakuVallavalitsus

Kohtuistungi toimumise aeg 12.03.2009.a algus kell 12.00

Istungil osalenud isikud kaebuse esitaja Jüri Peerna kaitsja Harland Paas kohtuvälise menetleja esindaja Ain Lilleorg

RESOLUTSIOON

Juhindudes VTMS §§-dest 132 p 2, 134 ja 135, KarS §§-dest 56 lg 1, 66 lg 2 kohus otsustas:

1. Jüri Peerna kaebus rahuldada osaliselt.

2 2. Tühistada Saku vallavalitsuse otsus 27.12.2008 väärteoasjas nr VT-233 Jüri Peernale mõistetud rahatrahvi osas ning teha selles osas uus otsus. 3. Ehitusseaduse §§ 29 lg 1 p 1 ja 68 lg 1 ettenähtud väärteo eest karistada Jüri Peernat rahatrahviga 135 trahviühiku ulatuses, s.o summas 8100 (kaheksa tuhat ükssada) krooni. 4. Määrata rahatrahvi tasumine ositi. Kohustada Jüri Peernat tasuma mõistetud rahatrahv osade kaupa 10 kuu jooksul arvates kohtuotsuse jõustumisest, so 810 krooni igakuiselt kuu neljateistkümnendaks (14.) kuupäevaks. 5. Rahatrahvi esimene osa tuleb tasuda edasikaebamise tähtaja jooksul arvates otsuse kättesaadavaks tegemise päevast Saku Vallavalitsuse 27.12.2008 otsuses näidatud Saku Vallavalitsuse arvele (Hansapank kood 767, arvelduskonto 1120079664).

Kohtuotsus pööratakse täitmisele, kui päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav, on möödunud edasikaebamise tähtaeg ja menetlusalune isik ei tasu otsuses ettenähtud ajal rahatrahvi osamakset või kui menetlusalune isik või tema kaitsja ei ole otsuse peale kaebust esitanud.

Edasikaebamise kord

Menetlusaluse isiku advokaadist kaitsjal, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal on õigus esitada kassatsioonikaebus Riigikohtule Harju Maakohtu kaudu 30 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtuotsus on pooltele tutvumiseks kättesaadav. Kassatsiooni esitamise soovist tuleb Harju Maakohtule kirjalikult teatada 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse lõpposa kuulutamisest (kuni 20.03.2009). Kohtuotsus koostatakse tervikuna kassatsiooniteate saamisest 10-ndal päeval ning on samast päevast kättesaadav kohtu kantseleis. Kui kassatsiooniteadet ei esitata, jõustub kohtuotsus seitsme päeva möödumisel peale kohtuotsuse lõpposa kuulutamist.

Asjaolud

Saku Vallavalitsuse 27.12.2008 otsusega väärteoasjas VT-233 tunnistati Jüri Peerna süüdi selles, et ta 2006 aasta lõpust kuni oktoobrini 2008 Harjumaal Metsanurme külas Saku vallas Xxx kinnistu (katastritunnus xxx) omanikuna on omavoliliselt laiendanud kinnistul olemas olnud aiamaja ja ehitanud selle kahekorruseliseks üksikelamuks. Aiamaja laiendamiseks puudus ehitusluba, hoones ehitustööd lõpetamata. Jüri Peerna, eirates ehitusseaduse (EhS) § 29 lg 1 p 1 sätestatud omaniku kohustust, pani toime õigusrikkumise, mille eest on ette nähtud vastutus karistusseadustiku (KarS) § 47 lg 1, ES 68 lg 1 järgi ning võttes arvesse karistust raskendava asjaoluna, et Jüri Peerna oli teadlik, et ilma ehitusloata ei või hoonet ümber ehitada ehk laiendada, karistati teda rahatrahviga 250 trahviühiku ehk 15000 krooni suuruse summaga.

Nimetatud otsuse peale esitas Jüri Peerna oma kaitsja Harland Paasi kaudu 08.01.2009 Harju Maakohtule kaebuse. Kaebuse kohaselt ei ole asjas vaidlust, et Jüri Peerna on Xxx kinnistu omanik ja sellel asunud aiamaja on laiendatud. Aiamaja laiendas elamuks faktiliselt Jüri Peerna poeg , kellelt seletust võetud ei ole. Menetleja etteütlemise järgi koostatud Jüri Peerna seletuskirjas on märgitud, et aiamaja laiendamisega alustati 2006 a. lõpus ja ehitustööd kestavad praeguseni. Nimetatud asjaolud ei vasta tegelikkusele. Tegelikkuses alustati ehitustöödega 2006.a. septembris ja tööd lõpetati umbes aastaga. EhS § 29 lg 1 p 1 ettenähtud omaniku kohustust, tagada enne ehitamise alustamist ehitusloa olemasolu, kui ehitusluba on

3 nõutav, ei ole J.Peerna täitnud. J.Peernale süüks arvatud süüteo puhul ei ole tegemist vältava õigusrikkumisega, kuna ehitusloa olemasolu on nõutav enne ehitamise alustamist. Kuivõrd ehitamisega alustati 2006 a. septembris, siis sellel ajal panigi J.Peerna õigusrikkumise toime. Tulenevalt KarS § 81 lg 3 on kõnealune väärtegu 2008 a. septembris aegunud, mistõttu väärteomenetlus asjas tuleb lõpetada. Vaidlustatud otsuse kohaselt on menetleja märkinud J.Peerna karistust raskendavaks asjaoluks seda, et J. Peerna oli teadlik, et ilma ehitusloata ei või hoonet ümber ehitada ehk laiendada. Karistust raskendavad asjaolud on ammendavalt loetletud KarS §-s 58. Tahtlus või ettevaatamatus süü vormina ei oma väärteo puhul kvalifitseerivat tähendust, veel vähem aga karistust raskendava asjaoluna. J.Peerna on vanaduspensionär ja tema kuu sissetulek on 4748 krooni. Mingit alust ei ole arvata, et J.Peerna paneks tulevikus toime sarnaseid süütegusid ja oleks vaja teda sundida sellest hoiduma. J.Peerna taotleb kaebuses tühistada vaidlustatud otsus ja lõpetada asjas menetlus või väärteomenetluse mittelõpetamisel muuta otsust mõistetud karistuse osas ja vähendada oluliselt rahatrahvi suurust.

Kohtuistung 12.03.2009

Kaebuse läbivaatamisel kohtuistungil 12.03.2009 jäi kaebuse esitaja oma kaebuse juurde. J.Peerna seletuse kohaselt tal ei olnud konkreetset suvila ümberehitamise plaani. Esialgu oli plaan suvemaja soojustada, kuid tööde käigus ilmnesid niiskuskahjustused ja konstruktsioonid tuli kõik lahti võtta. Kuna tulid vihmased ilmad, oli vaja ruttu katus peale saada. Et konstruktsioonid oli vaja välja vahetada, otsustasid teha teise korruse avaramaks, millest maja välimus muutus. Ta ei teadnud, et enne ümberehitust peab ehitusloa saama (tl 37-39).

Kohtuvälise menetleja esindaja A.Lilleorgi seletuse ei olnud J.Peerna maja puhul tegemist lihtsalt remondiga, vaid ümberehitamisega, mis on vältav tegevus. Väide, et tegelikult ehitas J.Peerna poeg ei ole oluline. Perekonnaliikmete poolt ebaseadusliku ehitamise puhul vastutab ehitise omanik, seega J.Peerna. J.Peerna poolt seletuskirja kirjutamisel viibis juures (tl 37-39).

Kohtuotsuse põhjendused

Kohus, tutvunud esitatud kaebusega ja vaidlustatud väärteootsusega, kuulanud kohtuistungil ära kohtumenetluse poolte seletused ja vaadanud läbi kaebusele lisatud tõendid ning kohtuväliselt menetlejalt väljanõutud väärteotoimiku materjalid, leiab, et kaebus on põhjendatud selles osas, mis puudutab J.Peernale mõistetud rahatrahvi vähendamist.

Kohus ei nõustu kaebuse esitaja väitega, et kuivõrd J.Peerna aiamaja ümberehitamisega alustati 2006 a. septembris, siis tulenevalt KarS § 81 lg 3 oli temale süüksarvatud väärtegu ehitusseaduse § 29 lg 1 järgi 2008 a. septembriks aegunud, mistõttu väärteomenetlus asjas tuleb lõpetada.

KarS § 81 lg 3 kohaselt väärtegu on aegunud, kui selle toimepanemisest kuni selle kohta tehtud otsuse jõustumiseni on möödunud kaks aastat.

EhS § 29 lg 1 p 1 kohaselt ehitise omanik on kohustatud tagama enne ehitamise alustamist ehitusloa olemasolu, kui ehitusluba on nõutav. EhS § 68 lg 1 kohaselt on füüsilise isiku poolt EhS §-s 29 nimetatud ehitise omaniku kohustuste eiramine karistatav rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.

4

Kohtu hinnangul ei ole põhjendatud tõlgendada EhS §-s 29 lg 1 p1 ettenähtud omaniku kohustust puhtgrammatiliselt, so selliselt, et ehitusloa olemasolu on nõutav ainult enne ehitamise alustamist, vaid seda tuleb tõlgendada süstemaatiliselt, so seoses teiste EhS sätetega ja asjaomaste õigusnormidega ning teleoloogiliselt, so kooskõlas EhS eesmärgiga.

EhS § 1 lg 1-2 kohaselt sätestatakse ehitusseadusega nõuded ehitistele, ehitusmaterjalidele ja - toodetele ning ehitusprojektidele ja ehitiste mõõdistusprojektidele, samuti ehitiste projekteerimise, ehitamise ja kasutamise ning ehitiste arvestuse alused ja korra, vastutuse käesoleva seaduse rikkumise eest ning riikliku järelevalve ja ehitusjärelevalve korralduse. EhS sätestab nõuded eri liiki ehitistele, nende ehitamisele ja kasutamisele ning neid ehitavatele isikutele niivõrd, kuivõrd seda ei ole reguleeritud teiste seadustega.

Asjas ei ole vaidlust, et kaebuse esitaja poolt oma kinnistule püstitatud ehitise puhul on tegemist hoonega (EhS § 2 lg 2). Ehitise ja hoone püstitamisel on esimeseks etapiks projek- teerimine, mille tulemuseks on ehitusprojekt ja järgnevaks etapiks ehitamine, mille koosseisu kuulub ka ehitise laiendamine, rekonstrueerimine ja tehnosüsteemide muutmine. Ehitise laiendamine toimub juurde-, peale- või allaehitamise teel. Ehitise rekonstrueerimine on ehitise piirdekonstruktsioonide muutmine ning kande- ja jäigastavate konstruktsioonide muutmine ja asendamine. Oluliseks rekonstrueerimiseks loetakse sellist rekonstrueerimist, mille maksumus on suurem kui üks kolmandik rekonstrueeritava ehitisega samaväärse ehitise keskmisest ehitusmaksumusest (EhS § 2 lg 4-8).

Ehitisele esitatavad nõuded on sätestatud EhS §-s 3, mille lg 1 1-2 lause kohaselt ehitis peab olema projekteeritud ja ehitatud hea ehitustava ning ehitamist ja ehitusprojekti käsitlevate õigusaktide kohaselt ega või tekitada ohtu inimese elule, tervisele või varale või keskkonnale. Ehitise rekonstrueerimise ja laiendamise korral tuleb tagada rekonstrueeritavate või laiendatavate osade vastavus §-s 3 sätestatud nõuetele.

Ehitamisele esitatavad nõuded on sätestatud EhS §-s 12, mille lg 1 kohaselt ehitamine peab toimuma vastavalt ehitusprojektile, välja arvatud väikeehitise ehitamise korral EhS ettenähtud juhtudel. Lg 2 kohaselt ehitamiseks peab olema ehitusluba, välja arvatud väikeehitise ehitamise korral. Ehitusluba ei anna õigust ehitusloale märgitud maaüksuse või ehitise omaniku loata ehitada.

EhS § 22 lg 1 kohaselt on ehitusluba kohaliku omavalitsuse nõusolek: 1) püstitada ehitusloale märgitud maaüksusele ehitis ja ehitise teenindamiseks vajalikke rajatisi; 2) laiendada ehitusloale märgitud ehitist või selle osa; 3) rekonstrueerida ehitusloale märgitud ehitist või selle osa; 4) lammutada ehitusloale märgitud ehitist või selle osa. Lg 2-3 kohaselt ehitusluba annab ühtlasi õiguse ehitise tehnosüsteemide muutmiseks ja ehitusluba ehitise laiendamiseks annab ühtlasi õiguse sama ehitise rekonstrueerimiseks.

EhS § 23 lg 1, 2 p 2 kohaselt on kohaliku omavalitsuse poolt ehitusloa väljastamisel üheks aluseks esitada ehitusprojekt, mis vastab ehitusloa taotlemisel ehitusprojektile esitatavatele nõuetele ja on koostatud või kontrollitud EhS §-s 47 nimetatud projekteerimises pädeva või kontrollitud EhS §-s 47 nimetatud ehitusprojektide ekspertiiside tegemises pädeva vastutava spetsialisti poolt ja mis on seadustega ettenähtud juhtudel heaks kiidetud.

Eeltoodust nähtub, et ehitamisel ehitusloa olemasolu eesmärgiks on tagada püstitatava, laiendatava, rekonstrueeritava jne ehitise (hoone) vastavus ehitamisele ja ehitisele seaduslikult

5 esitatavatele nõuetele. Seega on ehitusloa olemasolu vajalik mitte ainult enne ehitamise alustamist, vaid kogu seadusliku ehitamise protsessi jooksul.

Vältavaks nimetatakse karistusõiguses selliseid süütegusid, mille puhul süüteokoosseisu kirjeldatud tegu seisneb mitte üksnes õigusvastases olukorra loomises, vaid ka selle säilitamises ehk taastootmises. Sellest tulenevalt kohus nõustub kohtuvälise menetleja esindaja poolt kohtuistungil väidetuga, et ilma ehitusloata ehitamise puhul on tegemist vältava süüteoga, mille puhul aegumisest saab rääkida mitte alates ebaseadusliku ehitamise algusest, vaid alates selle lõppemisest. Kuna kaebuse kohaselt ehitustööd algasid 2006 a. septembris ja tööd lõpetati aastaga, siis algas aegumistähtaeg alates septembrist 2007 ning asjas väärteootsuse tegemiseni (27.12.2008) ega käesoleva ajani KarS § 81 lg 3 ettenähtud 2 aastat möödunud ei ole, mistõttu kaebuse esitaja väide väärteo aegumisest on põhjendamatu.

Mis puudutab kaebuse esitaja väidet, et kohtuväline menetleja on karistanud teda võrreldes süüga liiga rangelt ning on võtnud põhjendamatult arvesse karistust raskendava asjaoluna J.Peerna teadlikkuse, et ilma ehitusloata ei või hoonet ümber ehitada ehk laiendada, siis selle väitega kohus nõustub. Tõepoolest on süüteo karistust raskendavad asjaolud KarS §-s 58 ammendavalt loetletud ja eelmärgitud raskendavat asjaolu selles loetelus nimetatud ei ole.

EhS § 68 lg 1 näeb ette füüsilise isiku poolt EhS §-s 29 nimetatud ehitise omaniku kohustuste eiramise eest maksimaalse karistusena 300 trahviühikut e 18000 krooni. KarS § 56 lg 1 kohaselt on karistamise aluseks isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid.

Võttes arvesse, et Jüri Peernale EhS §§-de 29 lg 1 p 1 ja 68 lg 1 alusel karistuse määramisel raskendavad asjaolud tegelikult puudusid, tulnud rahatrahvi määramisel esmalt juhinduda keskmisest sanktsiooni määrast, so 150 trahviühikut ning võtta arvesse kergendava asjaoluna tema kahetsust (KarS § 57 lg 1 p 3), mida menetlusalune isik on väljendanud oma ülekuulamise protokollis 28.10.2009 (VT toimiku lk 4). Sellest tulenevalt loeb kohus Jüri Peerna süüga ja karistust kergendava asjaoluga vastavaks karistuseks 135 trahviühikut e 8100 krooni. Võttes arvesse, et kaebuse esitaja puhul on tegemist vanaduspensionäriga, kelle kuu sissetulek on 4748 krooni, võib KarS § 66 lg 2 alusel võimaldada tal tasuda rahatrahv ositi, 10 kuu jooksul.

Ülaltoodust tulenevalt ja juhindudes VTMS §-st 132 p 2 kohus tühistab J.Peernale kohtuvälise menetleja poolt määratud karistuse rahatrahvi osas 250 trahviühikut ja teeb uue otsuse, millega karistab J.Peernat rahatrahviga 135 trahviühikut e 8100 krooni ja võimaldab tal tasuda trahv ositi 10 kuu jooksul.

Viktor Brügel Kohtunik