1-17-510/4 · Pärnu Maakohus Paide kohtumaja

1-17-510 1

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Pärnu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 01. veebruar 2017.a, Paide Kriminaalasja number 1-17-510 (16251000405) Kohtukoosseis Kohtunik Teet Olvik Sekretär Anneli Kaljula

Prokurör

Abiprokurör Tiina Viru

Kriminaalasi S.N süüdistuses KarS § 424 järgi kokkuleppemenetluses

Süüdistatav S.N

, isikukood: XXX; elukoht: xxxxxxxxx xxx

xxxxx, xxxxxxx; Eesti Vabariigi kodanik; emakeel: eesti keel; haridus:xxxxxxxxxxx; xxxxx, xxxxxxxxx, x xxxxxxxxx; e-post: x Kriminaalkorras karistatud Harju Maakohtu 24.04.2013.a otsusega KarS § 424 järgi 2-kuulise tingimisi vangistusega KarS § 73 alusel 3-aastase katseajaga. RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS § 248 lg 1 p 5, § 249, § 306, § 311 ja § 313, kohus otsustas:

Süüdi tunnistada S.N KarS § 424 järgi ning karistuseks mõista (1) üks aasta ja (6) kuus kuud vangistust. KarS § 74 lg 1 ja 3 alusel jätta mõistetud vangistus tingimisi täitmisele pööramata juhul, kui S.N ei pane (1) ühe aasta ja (6) kuue kuulise katseaja jooksul toime uut kuritegu ning täidab KarS § 75 lg-s 1 sätestatud kontrollinõudeid: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas, milleks on ankeetandmetes märgitud elukoht;

2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töövõi õppimiskoha vahetamiseks;

6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. KarS § 78 p 1 alusel katseaja algust arvata alates kohtuotsuse kuulutamisest, s.o 01.02.2017.a, välja

arvatud KarS § 75 sätestatud käitumiskontrolli nõuete osas, mille kohaldamist alustatakse pärast kohtulahendi jõustumist.

KarS § 50 lg 1 p 1 alusel kohaldada S.N’ile lisakaristusena mootorsõiduki juhtimisõiguse

1-17-510 2

äravõtmist (5) viieks kuuks. Lisakaristuse kohaldamise algust arvata alates kohtuotsuse

jõustumisest. Liiklusseaduse § 127 kohaselt on S.N kohustatud 5 tööpäeva jooksul kohtuotsuse jõustumisest arvates loovutama oma juhiloa Maanteeametile.

Välja mõista KrMS § 180 lg 1 alusel süüdimõistetult S.N’ilt menetluskulud riigi tuludesse –

KrMS § 175 lg 1 p 3 alusel riiklikul ekspertiisiasutusel tekkinud kulu (akt nr 186I) (27) kakskümmend seitse eurot, KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel riigi õigusabi korras määraud kaitsja tasu (72.48) seitsekümmend kaks eurot ja 48 senti ning KrMS § 175 lg 1 p 9 ja § 179 lg 1 p 2 alusel sundraha (705) seitsesada viis eurot, kokku (804.48) kaheksasada neli eurot ja 48 senti.

Välja mõistetud menetluskulud tasuda ositi (12) kaheteist kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest, s.o mitte vähem kui (67.04) kuuskümmend seitse eurot ja 4 senti kuus. Kui rahalised

nõuded pole täies ulatuses tähtajaks täidetud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

Välja mõistetud tasuda Maksuja Tolliameti a/a nr: EE351010052031000004 SEB menetluskulud

Pank AS-is või a/a nr: EE502200221014193355 Swedbank AS-is või a/a nr:

EE401700017002872300 Nordea Bank Finland PLC Eesti filiaalis või a/a nr:

EE873300333499990003 Danske Bank AS Eesti filiaalis, kohustuslik on märkida

maksekorraldusele viitenumber 99917700007850. Selgituseks märkida: S.N, 1-17-510, menetluskulud.

Edasikaebamise kord

Vastavalt KrMS § 318 lg-le 4 võib kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale kohtumenetluse pool esitada apellatsiooni juhul, kui tegemist on käesoleva seadustiku 9. peatüki 2. jao sätete või §

339 lõike 1 rikkumisega. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe.

KrMS § 319 lg 2 kohaselt esitatakse apellatsioon kirjalikult vormistatuna Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest.

KrMS § 189 lg 3 kohaselt võib kriminaalmenetluse kulude hüvitamise vaidlustada kohtuotsusest

eraldi määruskaebe korras 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Määruskaebus tuleb esitada Pärnu Maakohtule.

Asjaolud

Käesolevas kriminaalasjas on esitatud süüdistus selles, et juhtis 29.11.2016.a kella S.N

23:40 ajal xxxx xxxxxPärnu-Rakvere-Sõmeru mnt xx km-l mootorsõidukit xxxxxx xxxxx registreerimisnumbriga xxxxxx alkoholi tarvitamisest tingitud joobeseisundis, mis avaldus selles, et tema ühes grammis veres oli alkoholi sisaldus mitte vähem kui 3,26+/-0,06 mg/g kohta, seega oli

alkoholi sisaldus ühes grammis veres mitte vähem kui 3,20 mg/g, k=2. Mootorsõiduki joobeseisundis juhtimisega pani S.N toime kuriteo KarS § 424 järgi.

Kohtumenetluse poolte seisukohad kohtus

Käesolevas kriminaalasjas on süüdistatav, tema kaitsja ja prokurör sõlminud karistuskokkuleppe. Süüdistatav ja tema kaitsja nõustusid kuriteo kvalifikatsiooniga, tekitatud kahju laadi ja suurusega ning jõudsid kokkuleppele prokuröri poolt kohutus nõutava karistuse liigis ja määras. S.N-i, tema kaitsja ja prokuröri vahel sõlmitud kokkuleppe kohaselt on S.N-ile KarS § 424 järgi kohaldatavaks karistuseks on üks aasta ja kuus kuud vangistust. KarS § 74 lg 1 ja 3 alusel jäetakse mõistetud vangistus tingimisi täitmisele pööramata juhul, kui S.N ei pane ühe aasta ja kuue kuulise katseaja jooksul toime uut kuritegu ning täidab KarS § 75 lg-s 1 sätestatud

kontrollinõudeid: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas; 2) ilmuma kriminaalhooldaja

1-17-510 3

määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja

elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks

Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama

kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töövõi õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama

kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti

territooriumi viibimiseks. KarS § 50 lg 1 p 1 alusel kohaldatakse S.N ’ile lisakaristusena mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmist viieks kuuks. S.N tunnistas end kohtuistungil talle

esitatud süüdistuses süüdi ning jäi sõlmitud kokkuleppe juurde. Ka prokurör jäi kohtus sõlmitud kokkuleppe juurde ja palus selle kohtul kinnitada.

Maakohtu seisukoht

Kohtuliku arutamise tulemusena kokkuleppemenetluse korras tegi kohus järeldused, et süüdistatavaga kokkuleppemenetlusega kokkuleppe sõlmimine on olnud tema tõelise tahte avaldus ning kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse sätteid. S.N tuleb süüdi tunnistada KarS § 424 järgi ning mõista talle karistus vastavalt sõlmitud kokkuleppele. Tõkendit ei ole kohaldatud, tsiviilhagi ega asitõendeid ei ole. Vastavalt sõlmitud kokkuleppele välja mõista KrMS § 180 lg 1 alusel süüdimõistetult S.N-ilt menetluskulud riigi tuludesse – KrMS § 175 lg 1 p 3 alusel riiklikul ekspertiisiasutusel tekkinud kulu 27 eurot, KrMS § 175 lg 1 p 4 riigi õigusabi korras määratud kaitsja tasu 72.48 eurot ning KrMS § 175 lg 1 p 9 ja § 179 lg 1 p 2 alusel sundraha 705 eurot, kokku 804.48 eurot.

Süüdistatavale on selgitatud, et süüdimõistva kohtuotsusega kaasneb menetluskulude hüvitamise kohustus vastavalt KrMS § 180 lg-le 1. Samuti on süüdistatavale selgitatud kokkuleppemenetlusega kaasnevate menetluskulude summa suurust. Vastavalt sõlmitud kokkuleppele välja mõistetud menetluskulud tasuda ositi 12 kuu jooksul alates

kohtuotsuse jõustumisest. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtajaks täidetud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

(allkirjastatud digitaalselt)

Teet Olvik kohtunik