2-16-117013/6 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Tagaseljaotsus

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Zakaria Nemsitsveridze

Otsuse tegemise aeg ja koht

8. veebruar 2017. a, Tartu kohtumaja, kirjalik menetlus

Tsiviilasi nr

2-16-117013

Tsiviilasi

Aktsiaselts Starman hagi T. K. vastu võlgnevuse

väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind

369,81 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: Aktsiaselts Starman (registrikood 10069659; asukoht

Akadeemia tee 28, Tallinn 12618); esindaja T. R., XXX

Kostja: T. K. (isikukood XXXX, elukoht XXX)

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada Aktsiaselts Starman hagi T. K. vastu osaliselt.

2. Välja mõista T. K. Aktsiaselts Starman kasuks Aktsiaseltsi Starman ja T. K. vahel

10.06.2010.a. ja 8.12.2011 sõlmitud liitumis- ja teenuseosutamise lepingute nr XXX alusel:

-

võlgnevus 59,33 eurot;

-

sissenõutavaks muutunud viivis 15,34 eurot;

-

viivis tasumata põhivõlgnevuselt võlaõigusseaduse § 113 lg-s 1 sätestatud määras alates

9.02.2017 kuni 59,33 euro täieliku tasumiseni.

3. Jätta hagi rahuldamata leppetrahvi ja osaliselt viivise väljamõistmise nõude osas.

4. Tunnistada tagaseljaotsus tagatiseta viivitamata täidetavaks.

5. Toimetada otsus kätte menetlusosalistele.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

6. Jätta menetluskulud 21% ulatuses T. K. kanda ning 79% ulatuses Aktsiaseltsi Starman enda

kanda.

7. Määrata Aktsiaseltsi Starman menetluskulude rahaliseks suuruseks 200 eurot.

8. Välja mõista T. K. Aktsiaseltsi Starman kasuks välja menetluskuluna 42 eurot ja viivis

hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses

sätestatud määras alates menetluskulude suurust kindlakstegeva kohtulahendi jõustumisest

kuni selle täitmiseni.

Kaja esitamine

Kostja võib esitada Tartu Maakohtule tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli

tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata

mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagi oli kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul

viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt või kui tagaseljaotsust ei

võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30

päeva jooksul. Kajalt tasutakse riigilõivu asemel kautsjon. Kautsjonina tasutakse summa, mis

vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500

eurot.

Apellatsioonkaebuse esitamine

Hageja võib kohtuotsuse peale esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva

jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel

esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse

lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

Selgitus menetlusabi taotlejale

Juhul,

kui

menetlusosaline

taotleb

menetlusabi,

peab

ta

esitama

tähtaja

kestel

apellatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva

sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku

tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

KIRJELDAV JA PÕHJENDAV OSA

1. Aktsiaselts Starman esitas Tartu Maakohtule hagi T. K. vastu võla väljamõistmiseks.

Hageja palub mõista kostjalt hageja kasuks välja võlgnevus 63,33 eurot; kiipkaardi

maksumus (kahju hüvitis) 10 eurot; leppetrahv 241,85 eurot; sissenõutavaks muutunud

viivis võlgnevuselt ja kahjuhüvitiselt 42,93 eurot; viivis 0,05% 73,33 eurolt päevas alates

1.12.2016 kuni nõude rahuldamiseni.

2. Hagiavalduse kohaselt on hageja ja kostja 10.06.2010 ja 8.12.2011 sõlminud liitumise- ja

teenuseosutamise lepingud nr XXX. Kostja kohustus osutatud teenuste eest tasuma

õigeaegselt vastavalt esitatud arvetele. Hagiavalduse esitamise seisuga on kostjal tasumata

kuus arvet, perioodil 30.06.2013-30.11.2013. Kuivõrd kostja ei tasunud ka

meeldetuletustele vaatamata võlgnetavat summat, viivist, kahju hüvitist ja leppetrahvi,

ütles hageja lepingud üles. Lepingud lõppesid 18.10.2013.

3. Hagimaterjalid ja hagi menetlusse võtmise määrus on kostjale kätte toimetatud 6.12.2016.

Kostja, kellele kohus andis kirjaliku vastuse esitamise tähtaja, ei ole tähtaegselt kohtule

vastanud.

4. Hageja põhinõue hõlmab KODU ZUUMtv teenustasu, võlahaldustasu, võla tõttu teenuse

piiramise tasu, ZUUMtv kaardi renditasu ning tagastamata DigiTV kaardi väärtust 10

eurot, levigarantii tasu ning SMS-makseteatise saatmise tasu. Lisaks nõuab hageja

leppetrahvi ja viivist.

5. Kohus leiab, et hageja võlahaldustasu nõue 5 eurot ja võla tõttu teenuse piiramise tasu nõue

9 eurot ei ole õiguslikult põhjendatud, kuna lepingu sätted, mille alusel on hageja vastavad

nõuded esitatud, on tühised. Hageja võlahaldustasu nõue tuleneb lepingu üldtingimuste

punktidest 10.3 ja 9.6 ning hageja hinnakirjast. Üldtingimuste punktide 10.3 ja 9.6 kohaselt

on hagejal õigus nõuda kliendilt kliendi poolt teenuse osutamise eest esitatud arvete

tähtajaks tasumata jätmise korral igakordsel rikkumisel hinnakirjas sätestatud

võlahaldustasu. Võlahaldustasu on 5 eurot.

Hageja võla tõttu teenuse piiramise tasu nõue tuleneb lepingu üldtingimuste punktidest

5.2.1, 7.1.4.1 ja 9.9 ning hageja hinnakirjast. Lepingu üldtingimuste punkti 5.2.1. järgi

kohustub klient tasuma osutatud teenuste eest vastavalt hinnakirjale ning esitatud arvetele.

Lepingu üldtingimuste punkti 7.1.4.1 kohaselt võib hageja piirata teenuse osutamist, kui

klient on hilinenud teenuse eest tasumisega üle 14 päeva. Lepingu üldtingimuste punkti 9.9

kohaselt on Starman Aktsiaseltsil õigus piirata kliendile teenuse osutamist, kui klient

pahatahtlikult või põhjendamatute pretensioonide esitamisega püüab hoiduda arvete

tähtaegsest tasumisest. Arvelt nr XXX nähtuvalt on võla tõttu teenuse piiramise tasu 9 eurot.

Nimetatud sätted näevad sisuliselt ette teenuste eest tähtaegselt tasumata jätmise korral

leppetrahvi tasumise kohustuse. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 158 lg 1 sätestab, et leppetrahv

on lepingus ettenähtud lepingut rikkunud lepingupoole kohustus maksta kahjustatud

lepingupoolele lepingus määratud rahasumma. Seega on leppetrahvi eesmärgiks lihtsustada

kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist ning motiveerida võlgnikku kohustust

korrektselt täitma.

6. Hageja leppetrahvi nõue teenuspaketi KODU ZUUMtv tingimuste rikkumise eest tuleneb

hageja ja kostja vahel sõlmitud lepingute punkti „lisainfo“ kolmandast lõikest ning üldiste

tingimuste punktist 3.3. Nimetatud punktid näevad ette, et kui klient lõpetab teenuste

kasutamise, vormistab teenused ümber teise isiku nimele või teenuseid piiratakse kliendist

tuleneva asjaolu tõttu enne kohustusliku tarbimisperioodi lõppu, kohustub klient tasuma

leppetrahvi 151,85 eurot ja 90 eurot. Hagiavalduse kohaselt nõuab hageja kostjalt

leppetrahvi tulenevalt sellest, et enne kohustusliku tarbimisperioodi lõppu piirati kostjast

tuleneva asjaolu, so kostja poolt arvete tasumata jätmise tõttu, kostjale osutatavaid

teenuseid. Hageja üldtingimuste punkti 7.1.4.1 kohaselt võib hageja piirata teenuse

osutamist, kui klient on hilinenud teenuse eest tasumisega üle 14 päeva. Hageja leppetrahvi

sätted näevad seega sisuliselt ette teenuste eest tähtaegselt tasumata jätmise korral

leppetrahvi maksmise kohustuse.

7. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 436 lg 7 kohaselt ei ole kohus otsust tehes

seotud poolte esitatud õiguslike väidetega. Riigikohus on 30.10.2013. a otsuses tsiviilasjas

nr 3-2-1-106-13 (p 24) leidnud, et kui pooled ise ei ole tehingu tühisuse alustele tuginenud,

peab kohus omal algatusel kontrollima tehingu tühisuse aluseid, sh tüüptingimuste tühisust.

Kohtul on seega kohustus kontrollida tehingu tühisuse aluseid sõltumata sellest, kas kostja

on tehingu tühisusele tuginenud või mitte.

8. Hagi kohaselt tuleneb võlahaldustasu, võla tõttu teenuse piiramise tasu ja leppetrahvi

maksmise kohustus ning lepingujärgne viivise määr 0,05% päevas lepingu üldtingimustest,

st tegemist on VÕS § 35 lg 1 tähenduses tüüptingimustega. VÕS § 42 lg 1 kohaselt on

tüüptingimus tühine, kui see lepingu olemust, sisu, sõlmimise viisi, lepingupoolte huvisid

ja teisi olulisi asjaolusid arvestades kahjustab teist lepingupoolt ebamõistlikult, eelkõige

siis, kui tüüptingimusega on lepingust tulenevate õiguste ja kohustuste tasakaalu teise

lepingupoole kahjuks oluliselt rikutud. VÕS § 42 lg 3 p 5 näeb ette, et lepingus, mille

teiseks pooleks on tarbija, on ebamõistlikult kahjustav eelkõige tüüptingimus, millega

nähakse ette, et teine lepingupool peab oma kohustuse rikkumise korral maksma tingimuse

kasutajale ebamõistlikult suurt leppetrahvi, ebamõistlikult suurt kindlaksmääratud

suuruses kahjuhüvitist või muud hüvitist, või kui teiselt lepingupoolelt võetakse võimalus

tõendada tegeliku kahju suurust. Ebamõistlikult kõrge leppetrahvi ja viivise sätestamine

tüüptingimustes toob seega VÕS § 42 lg 1 ja lg 3 p 5 alusel kaasa vastavate tüüptingimuste

tühisuse. Viivist on sel juhul võimalik nõuda vaid seaduses sätestatud ulatuses (Riigikohtu

14.06.2005. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-66-05, p 24).

9. Leppetrahvi ja viivise peamine eesmärk on lihtsustada kohustuse rikkumisest tekkinud

kahju arvestamist ning hüvitamist. Nii leppetrahvi kui ka viivise teisene funktsioon on

motiveerida võlgnikku oma kohustusi nõuetekohaselt täitma. Leppetrahvi ega viivise

eesmärgiks ei ole teenida võlausaldajale tulu võlgniku makseraskustelt. Seega on

tüüptingimustes sätestatud leppetrahvi ja viivise nõue ebamõistlikult kõrge ning VÕS § 42

lg 1 ja lg 3 p 5 alusel tühine juhul, kui tüüptingimuse kasutajale kohustuse rikkumisest

eeldatavalt tekkiv kahju on ebaproportsionaalselt väike, võrreldes leppetrahvi ja viivise

nõude summaga, ning ka väiksem leppetrahv ja viivise määr oleksid piisavad

motiveerimaks mõistlikku võlgnikku kohustust korrektselt täitma.

10. Kohtu hinnangul tuleb olukorras, kus tüüptingimustes on ühe ja sama rikkumise eest ette

nähtud erinevad leppetrahvid ja viivised, need VÕS § 42 lg 3 p 5 järgi tüüptingimuste

kehtivuse hindamisel liita. Vastasel juhul oleks tüüptingimuse kasutajal võimalik seaduses

sätestatud keelust mööda hiilida, jagades iseenesest ebamõistlikult suure leppetrahvi

osadeks. Praegusel juhul on hageja tüüptingimustes ette nähtud maksetega viivitamise eest

ette võlahaldustasu, võla tõttu teenuse piiramise tasu, leppetrahv ning viivis tasumata

summalt. Hageja ei ole välja toonud, milles seisneb ja kui suur on temale kosta

lepingurikkumise tõttu tekkinud tegelik kahju. Kohtu hinnangul teenuse eest maksmisega

viivitamisel on leppetrahvi ja viivise summa ebamõistlikult suur, kuivõrd see ületab

märkimisväärselt summasid, mida kostja pidi teenuse eest igakuiselt tasuma. Hageja

ettenähtav kahju hõlmab eelkõige saamata jäänud tulu ehk kasu, mida hageja oleks

tõenäoliselt saanud, kui kostja oleks võlgnevuse õigel ajal tasunud. Samas tuleb arvestada

ka võlausaldaja kohustust võimalusel kahju tekkimist vältida. Hageja kahju ei saa olla

suurem, kui kulu, mida hageja peaks tegema, et kaasata endale kostja võlgnetava summa

ulatuses täiendavat kapitali. Hageja oleks ilmselt võimeline saama kostja võlgnetava

summa katteks laenu tunduvalt odavamalt, võrreldes kostjalt nõutava leppetrahvi ja viivise

summaga. Kohtu hinnangul mõjutaks mõistlikku inimest võimalusel oma kohustusi õigel

ajal täitma ka oluliselt väiksema sanktsioon kui enam kui kaheksakordselt teenuse eest

maksta tulevat tasu ületav summa. Leppetrahvi ja viivise suurust ette nägevad sätted on

seega VÕS § 42 lg 1 ja lg 3 p 5 kohaselt tühised.

11. Hageja võlahaldustasu nõue 5 eurot, võla tõttu teenuse piiramise tasu nõue 9 eurot,

leppetrahvi nõue 241,85 eurot ning seadusjärgsest viivisemäärast kõrgema viivise nõue ei

ole õiguslikult põhjendatud.

12. Kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista 59,33 eurot (võlgnevus 49,33 eurot ja kahju

hüvitis 10 eurot), sissenõutavaks muutunud viivis 15,34 eurot ning viivis VÕS § 113 lg-s

1 sätestatud määras tasumata summalt päevas alates 8.02.2017 kuni võlgnevuse

tasumiseni. Muus osas tuleb hageja nõue jätta rahuldamata.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

13. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 163 lg 1 sätestab, et hagi osalise rahuldamise

korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota

menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid

täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Arvestades hagi rahuldamise ulatust, peab kohus

põhjendatuks jätta hageja menetluskulud 21% ulatuses kostja kanda ning 79% ulatuses

hageja enda kanda.

14. Hagi kohaselt palub hageja mõista kostjalt välja hageja menetluskulud summas 270 eurot,

sh hagi esitamisel tasutud riigilõiv 100 eurot ja esindajakulu 170 eurot.

15. TsMS § 1741 lg st 3 ja menetluskulude jaotusest lähtudes tuleb määrata kindalaks hageja

menetluskulud 200 eurot järgmiselt:

-

hagiavalduse esitamisel tasutud täiendav riigilõiv 100 eurot;

-

hageja esindajakulu 100 eurot. Hageja on küll palunud välja mõista esindajakulu

summas 170 eurot, kuid arvestades nõude olemust, hagiavalduse vormi ja asjaolu, et

kohus lahendab asja kirjalikus menetluses kohtuistungit pidamata, peab kohus

põhjendatuks ja vajalikuks esindajakulu summas 100 eurot (TsMS § 175 lg 1).

16. Kuivõrd kohus määras hageja menetluskulude rahaliseks suuruseks 200 eurot, tuleb

kostjalt hageja kasuks välja mõista menetluskuluna 42 eurot. Samuti tuleb kostjalt välja

mõista viivis võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates käesoleva

otsuse jõustumisest kuni menetluskulude täieliku tasumiseni.

/allkirjastatud digitaalselt/

Zakaria Nemsitsveridze

Kohtunik