2-15-117755/8 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

1

K O H T U O T S U S Tagaseljaotsus

Kohus Harju Maakohus Kohtunik Helina Luksepp Otsuse tegemise aeg ja koht 07.veebruar 2017 Tallinn, Kentmanni kohtumaja Tsiviilasja number 2-15-117755 Tsiviilasi xxxxOÜ hagi Xxxxvastu võlgnevuse väljamõistmiseks Tsiviilasja hind 3 925,51 eurot Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: xxxxOÜ (registrikood xxxx, asukoht xxxx); Hageja lepinguline esindaja: Alla Xxxx ( e-post alla.xxxx@xxxx.ee, meeldetuletus@xxxx.ee);

Kostja: Xxxx(isikukood xxxx, registrijärgne elukoht Eesti, Harju maakond, Tallinn, Põhja-Tallinna linnaosa, tegelik elukoht teadmata). Menetluse liik Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON 1. Rahuldada hagi tagaseljaotsusega kostja Xxxxsuhtes, kuna kostja ei ole kohtu poolt määratud tähtaja jooksul hagile vastanud. 2. Mõista kostjalt Xxxx(isikukood xxxx) hageja xxxxOÜ (registrikood xxxx) kasuks välja poolte vahel 19.11.2014 sõlmitud müügilepingu nr XXXXja liisingulepingu nr XXXXalusel võlgnevus 2 453,98 eurot, intress 364,88 eurot ja viivis 31,81 eurot (kokku 2 850, 67 eurot). 3. Mõista kostjalt Xxxxhageja xxxxOÜ kasuks välja viivis 0,12% päevas alates 26.11.2015 põhivõlasummast 2 453,98 eurot kuni põhivõla tasumiseni, kuid kokku mitte enam kui 2 422,17 eurot. 4. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine: 4.1. Jätta menetluskulud kostja kanda. 4.2. Mõista kostjalt Xxxxhageja xxxxOÜ kasuks välja menetluskulud summas 325 eurot (riigilõiv). 5. Tagaseljaotsus on tagatiseta viivitamata täidetav. 6. Avaldada tagaseljaotsuse resolutsioon väljaandes Ametlikud Teadaanded. Edasikaebamise kord Hageja võib esitada tagaseljaotsuse peale apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva

2 jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebaja ei taotle selle lahendamist istungil. Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja Harju Maakohtule 30 päeva jooksul tagaseljaotsuse kättetoimetamisest juhul, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui: 1) hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt; 2) kohtuistungile ilmumata jäämise puhul oli kohtukutse toimetatud kostjale või tema esindajale kätte teisiti kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega kohtuistungil või elektrooniliselt; 3) tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kaja esitamisel tuleb kostjal tasuda kautsjonina summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1 500 eurot. Kohus selgitab, et menetlusabi taotlemise korral peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks menetlusabi taotletakse, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Kohus selgitab, et menetlustoimingut, mille tegemiseks on kehtestatud tähtaeg, võib teha tähtaja viimasel päeval kuni kella 24.00-ni (TsMS § 62 lg 2). Kohtuotsuse selgitused TsMS § 444 lg 3 järgi võib kohus teha tagaseljaotsuse kirjeldava ja põhjendava osata. Seetõttu märgib kohus lühidalt vaid alljärgnevat: 1. Hageja esitas 21.08.2015 kostja vastu Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse. Pärnu Maakohtu 02.09.2015 määrusega tehti kostjale makseettepanek, mida ei õnnestunud mõistliku aja jooksul talle kätte toimetada. Pärnu Maakohus lõpetas maksekäsu kiirmenetluse ja andis 10.11.2015 määrusega hageja nõude üle Harju Maakohtule menetlemiseks üldises korras. 2. Hageja esitas 25.11.2015 Harju Maakohtule hagi kostja vastu. Nõude aluseks on poolte vahel 19.11.2014 sõlmitud müügileping nr XXXXja liisinguleping nr XXXX. Harju Maakohus võttis hagi 26.11.2015 määrusega menetlusse. Hageja nõuab kostjalt võlgnevust summas 2 818,86 eurot (põhivõlg 2 453,98 eurot ja intress 364,88 eurot), mis koosneb järgmistest summadest: − liisingulepingu ülesütlemiseni arvestatud tasumata väljaostumaksed summas 155,29 eurot; − liisingulepingu ülesütlemiseni arvestatud tasumata intress summas 364,88 eurot; − liisingulepingu ülesütlemise järgselt tasuda jäänud väljaostumaksed (liisingueseme jääkmaksumus) summas 1 436,69 eurot; − võla sissenõudmise kulude, liiklusregistri toimingult tasutud riigilõivu ning kohtutäituri tasu katteks 62 eurot; − lisakulude, s.h sõiduki mittetagastamisest tuleneva leppetrahvi katteks 800 eurot. 3. Hageja taotleb kostjalt viivise väljamõistmist järgmiselt: hagiavalduse esitamise seisuga (25.11.2015) sissenõutavaks muutunud viivis summas 31,81 eurot ning kindla summana kohtuotsuse tegemise päeva seisuga arvestatuna põhivõlgnevuselt 2 453,98 eurot määras 0,12% päevas alates 26.11.2015 kuni kohtuotsuse tegemiseni ja kohtuotsuse tegemise päevale järgnevast päevast

3 arvestatuna põhivõlgnevuselt 2 453,98 eurot määras 0,12% päevas kuni põhikohustuse täieliku täitmiseni. 4. Hageja taotleb menetluskulude hüvitamist summas 325 eurot (riigilõiv). 5. Hagiavaldus toimetati kostjale kätte avalikult väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu (teate avaldamise kuupäev 22.12.2016). Kostja ei ole kohtu poolt määratud tähtajaks (20.01.2017) ega käesoleva ajani hagile vastanud. Kohus leiab, et hagi on hagiavalduses märgitud asjaoludega õiguslikult põhjendatud ja tuleb rahuldada. Eeldused otsuse kättetoimetamiseks avalikult TsMS § 317 alusel on täidetud. 6. Kohus märgib kohtuotsuses ka menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel (TsMS § 173 lg 1). Menetluskulude rahalise suuruse määrab kohus menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks sõltumata poolte sellekohasest taotlusest, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid (TsMS § 174 lg 1). 7. TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 138 lg 2 ja § 139 alusel on riigilõiv põhjendatud kulutus ja see tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista (riigilõiv 325 eurot). 8. TsMS § 178 lg-te 1,2 ja 4 kohaselt saab menetluskulude jaotust ja nende suurust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus ja suurus kindlaks määrati. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot. Menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata. /allkirjastatud digitaalselt/ Helina Luksepp kohtunik