1-15-9570/44 · Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Määruse tegemise aeg ja koht

8. veebruar 2017, Tartu (kirjalik menetlus)

Kriminaalasja number

1-15-9570

Kohtukoosseis

Maarika Kuusk, Aarne Sarjas, Mati Kartau

Vaidlustatud kohtulahend

Viru Maakohtu 30. novembri 2016 määrus süüdimõistetu

vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata jätmise

kohta

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Süüdimõistetu Oleg Demaškevitš (isikukood 37412282213),

määruskaebus

RESOLUTSIOON

1. Viru Maakohtu 30. novembri 2016 määrus jätta muutmata.

2. Määruskaebus jätta rahuldamata.

Edasikaebamise kord: KrMS § 384 lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib määrusele esitada

määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel

teised kohtumenetluse pooled viieteistkümne päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatud

määrusest teada või pidi teada saama.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Viru Maakohtu 25. novembri 2015. a otsusega tunnistati Oleg Demaškevitš süüdi KarS §

184 lg 2 p 1 järgi ning teda karistati 3 aasta pikkuse vangistusega. KarS § 68 lg 1 alusel arvati

eelvangistuses viibitud aeg karistusaja hulka ning karistuse kandmise alguseks loeti 15. aprill 2015.

Karistuse lõpptähtaeg on 15. aprill 2018.

2. Viru Maakohtu 30. novembri 2016. a määrusega jäeti O. Demaškeviš elektroonilise valvega

vabastamata, sest isikut positiivselt iseloomustavad asjaolud ei kaalu üles negatiivseid.

2.1

Kohus tõi välja, et süüdlast on varasemalt karistatud 3 korral, sh varavastaste ja raske

isikuvastase kuriteo toimepanemise eest. Käesolevalt kannab süüdlane karistust rahvatervisevastase

narkokuriteo eest. Seega on kuriteod muutunud ühiskonnaohtlikumaks. O. Demaškevitšil on üks

kehtiv distsiplinaarkaristus, mis näitab, et ka vanglas range järelevalve all viibides ei ole ta suutnud

alluda korraldustele ning järgida kehtestatud nõudeid.

2.2

Positiivsena võib välja tuua, et kinnipeetaval on vabanemisel kindel alaline elukoht oma

abikaasa ja lastega, kus elas ka enne vangistust. Kõik puudutatud isikud on andnud oma nõusoleku

isiku elama asumiseks sinna ning seal elektroonilise valve seadme paigaldamiseks. Samuti on isikul

vabanemisel garanteeritud töökoht, millest tulenevalt ka kindel igakuine sissetulek, mis aitab

perekonnal majanduslikult kergemini toime tulla. Samas nähtub iseloomustusest, et isik töötas ka

enne vangistust, kuid pani siiski kuriteo toime lisatulu teenimiseks. Seega ei piisanud varasemalt

isiku enda ja perekonna sissetulekust majanduslikult toime tulemiseks. Kinnipeetava

suhtlusringkonda kuuluvad kuritegeliku taustaga inimesed, kellega koos pani toime esimesed ja ka

praeguse kuriteo. Seega võib eeldada, et isik ei ole varasematest tegudest ja nende tagajärgedest

järeldusi teinud, mistõttu on põhjust arvata, et isik võib jätkata kuritegude toimepanemist

vabaduses, eriti lisatulu teenimise vajaduse tekkimisel. Kohus nõustub käesolevalt prokuröriga

selles, et elektrooniline järelevalve piirab küll isiku liikumist, kui ei takista narkootikumide

käitlemisega seotud kuritegude toimepanemist.

2.3

Vangla hindab uue üldise kuriteo toimepanemise tõenäosuseks järgneva kahe aasta jooksul

9% ja uue vägivaldse kuriteo puhul 14%, milliste näol on tegemist suhteliselt madalate riskidega,

kuid kohtu hinnangul on siiski isiku ennetähtaegne vabastamine käesoleval hetkel ennatlik, kuna

kinnipeetav on talle mõistetud karistusest ärakandnud veidi üle poole, mida võib praegusel juhul

lugeda ebaproportsionaalseks tal kanda jääva karistusega.

3. O. Demaškevitš vaidlustas maakohtu määruse ja taotleb enda vabastamist elektroonilise

valvega. Määruskaebuse sisu on kokkuvõtlikult järgmine.

3.1

Kohus on teinud ebaõigeid järeldusi, kui viitas eelnevatele karistustele ja kuriteo raskusele,

see on ebaõiglane, sest ei arvesta O. Demaškevitši isiksust ja elu ning karistatakse justkui

teistkordselt. Kohus on jätnud arvestamata KarS § 76 lg 4 asjaolud kogumis - arvestamata on jäetud

järgmised asjaolud: kuriteo motiiv - nagu määruskaebuse esitaja varasemalt uurijale ja prokurörile,

aga ka kohtule selgitas, olid tal kuriteo toimepanemise ajal suured rahalised probleemid. 2011. a

määrati töövõimetuse tõttu pension ja ta kaotas töö. See ei ole küll põhjus kuriteo toimepanemiseks,

ent O. Demaškevitš ei ole kunagi proovinud vastutusest eemale hoida ega karistusest pääseda. Ta on

oma tegu kahetsenud ja sellest aru saanud. Praegusel ajal kannab O. Demaškevitš karistust, ehkki

teiste kaasosaliste puhul vaadatakse alles asja kohtus läbi. Vangla aga, viidates O. Demaškevitši

kõrgele ohtlikkusele ja uue kuriteo riskile, ei too ühtki tõendit selle põhjendatuse kohta - seega on

tegu paljasõnaliste väidetega. Määruskaebuse esitaja toonitab, et pani eelnevad kuriteod toime 15

aastat tagasi. See iseloomustab teda kui inimest, kes suudab vabaduses elada seadust rikkumata ja

töötada. Teinud aga vea, oskab ta teha sellest järeldused ja ausa elu juurde naasta.

3.2

Kohus jättis arvestamata, et O. Demaškevitš on 42-aastane, ametlikult abielus ja elab 4-

toalises korteris. Teda ootavad koju naine ja lapsed, kellega on head suhted. Pidevalt osaleb

O. Demaškevitš laste kasvatamises. Perekond ootab teda koju ja toetab ka vangistuses viibimise

ajal. Määruskaebuse esitaja soovib naasta perekonna juurde, et kasvatada lapsed seaduskuulekaks.

Praegu aga on kõik finantsprobleemid naise õlul, sest elatakse naise töötasust ja ema

töövõimetuspensionist. Ka ema vajaks terviseprobleemide tõttu O. Demaškevitši abi.

3.3

O. Demaškevitš töötas hästi ja töö kaotas ta invaliidsuse tõttu. Küll aga oli tööandja tema

tööga rahul, mistõttu on esitas ka garantiikirja, milles nõustus O. Demaškevitši tagasi tööle võtma.

Ametlikult teenides võib töötasu olla kuni 3000 eurot kuus, mis võimaldab seaduskuuleka

äraelamise. Määruskaebuse esitaja soovib töötada, aidata peret ning osaleda laste kasvatamisel. Ta

on väsinud tegevusetusest.

3.4

O. Demaškevitši käitumine vangistuses on olnud hea. Ärakantud 1 aasta ja 9 kuu pikkuse

vangistuse ajal on esinenud vaid üks rikkumine, mis määrati tööst keeldumise eest. Määruskaebuse

esitaja selgitab, et ei saa astma tõttu töötada kemikaalidega ja tolmuses keskkonnas. Astmast teadis

ka vangla administratsioon, ent sellele vaatamata määrati O. Demaškevitš tööle, kus on vaja töötada

keemiliste vahenditega. Töö vastu ei ole määruskaebuse esitajal midagi, ent vaid juhul, kui ta ei pea

töötama tolmus ega kasutama keemiat. Lisaks on O. Demaškevitš karistuse - 7 ööpäeva kartserit -

2

2

ära kandnud ning ehkki see oli ebaõiglane, ei vaidlustanud ta karistust, kuna soovis tingimisi

ennetähtaegselt vabaneda. Distsiplinaarkaristus kustub 21. aprillil 2017, muu käitumine on olnud

veatu. O. Demaškevitš ei ole omaks võtnud vangla subkultuuri, ta ei suhtle teiste kinnipeetavatega

ja tegeleb aktiivselt spordiga ning käib kirikus, raamatukogus, loeb palju ja õpib eesti keelt.

3.5

Mis puudutab prokuröri poolt välja toodud kriminaalmenetlust 2014. a toime pandud kahes

kuriteoepisoodis, siis on O. Demaškevitš antud asjas ülekuulamisele kutsutud ühel korral 2016. a

suvel. Ta kinnitab, et ei osalenud talle kahtlustuse järgi süükspandavas 2 episoodis ja kuulumises

kuritegelikku ühendusse, mida iseloomustab füüsiline vägivald ja narkootikumide käitlemine. Kõik

O. Demaškevitši katsed saada teada, kust selline info pärineb, jäid vastuseta. Alles Postimehest sai

O. Demaškevitš teada, et politsei uuris Ida-Virumaal perioodil 2013. - 2015. aastani toimunud

tegevust ning et vastutusele on võetud 18 inimest. 20. jaanuaril 2017 ei olnud süüdistuskokkuvõtet

veel vene keelde tõlgitud, sellepärast on selle sisu O. Demaškevitšile teadmata. Kuna tegemist on

18 süüdistatava ja 123-köitelise kriminaalasjaga ning O. Demaškevitš juba kannab karistust, siis

lõpeks tema karistusaeg enne, kui jõutaks asjas otsuseni. Uue kuriteo kahtlust ei saa vaadata kui

raskendavat asjaolu. See ei ole O. Demaškevitši süü, et politsei ja prokuratuur ei ole suutnud asja

lahendada 2014. a, mil määruskaebuse esitajal olnuks võimalik enda süütust tõendada. Isegi kui

arvestada esitatud kahtlustust 2 episoodis, oleks neid arvestatud kogumis karistust mõistes ja

puuduks vajadus uuesti O. Demaškevitši süüasja arutada.

3.6

O. Demaškevitš palub arvestada, et tal on jäänud kanda lühike karistusaeg - 1 aasta 3 kuud

vangistust ning arvestades, et järgmisel korral avaneb tal võimalus vabaneda alles aasta pärast, ei

oleks tal vabanemise šanssi. Määruskaebuse esitaja palub kohtul arvestada, et ta soovib kasvatada

lapsi ning aidata peret ja ema. Uusi kuritegusid ta toime panema ei hakka.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED

4. Ringkonnakohus, kaalunud veelkord O. Demaškevitši tingimisi ennetähtaegse vabastamise

poolt ja vastuargumente, jätab kaebuse rahuldamata ja vaidlustatud kohtumääruse muutmata.

5. Esiteks märgib ringkonnakohus, et jätab tähelepanuta O. Demaškevitši väited, mis

puudutavad tema süüasja uues kriminaalasjas (vt määruse p 3.5), sest isiku süüküsimuse

otsustamine ei saa olla tingimisi ennetähtaegse vabastamise menetluse esemeks. Samas ei ole ka

maakohus süüdlast jätnud vabastamata põhjusel, et tema suhtes on menetlemisel uus kriminaalasi.

Põhjused on muud.

6. Ehkki O. Demaškevitš on välja toonud erinevaid enda vangistusest vabastamist toetavaid

argumente, määruskaebuse väited ringkonnakohut maakohtu positsioonist erinevale seisukohale

asumiseks ümber ei veena. Karistusseadustik ei näe ette isiku vangistusest tingimisi vabastamise

imperatiivsust formaalsete aluste esinemisel. Küll aga näeb seadus ette, et isiku võib jätta

vabastamata süüdlase varasemat elukäiku, kuriteo raskust ning isiku käitumist vangistuse ajal

arvestades. Maakohus leidiski kokkuvõtlikult, et süüdimõistetut, keda on korduvalt karistatud ning

kelle teod on muutunud ühiskonnaohtlikumaks ja kellel on ka vanglas kehtiv distsiplinaarkaristus,

oleks ennatlik tingimisi ennetähtaegselt vabastada ajal, mil kantud on vaid veidi üle poole

karistusajast. Seejuures arvestas kohus kaalutlusotsuse tegemisel juba ka O. Demaškevitši poolt

määruskaebuses taas välja toodud positiivseid asjaolusid nagu alalise elu ja garanteeritud töökoha

olemasolu. Samuti on kohtule teada olnud kõik teised määruskaebuses välja toodud väited: soov

aidata peret, süü tunnistamine ja kahetsus, sissetulek vabanemisel, kuriteo toimepanemise põhjused,

distsiplinaarkaristuse määramise põhjus, suhtumine alkoholi ja narkootikumidesse. Sellele

vaatamata on kohus leidnud, et negatiivsed asjaolud kaaluvad positiivse üle. Ringkonnakohtu

hinnangul on kohus ka ära põhjendanud, miks tal ei tekkinud veendumust, et süüdimõistetu tuleks

3

3

ennetähtaegselt vabastada. Kohus märkis, et O. Demaškevitš pani kuritegusid toime ajal, mil tal oli

perekond ning ka töökoht - seega ei ole tegemist asjaoludega, mis hoiaksid ära uute kuritegude

toimepanemise. Samuti märkis kohus, et O. Demaškevitši suhtlusringkonda kuuluvad kuritegeliku

taustaga isikud, kellega koos ta pani toime nii esimesed kui ka praeguse kuriteo.

7. O. Demaškevitši üks keskseid väiteid seisneb selles, et määratud distsiplinaarkaristus on

alusetu. O. Demaškevitši terviseprobleem, mis tal väidetavalt ei võimalda pakutud koristajatööd

vastu võtta, on maailmas laialt levinud ja avaldub isikuti erinevalt. Ei saa välistada, et O.

Demaškevitši puhul on vastunäidustatud töötamine tolmuses keskkonnas ja kemikaalidega, küll aga

peaks selline keeld tulenema arstilt. Praegusel juhul ei nähtu vangla iseloomustusest, et koristustööd

oleks O. Demaškevitšil tervisliku olukorra tõttu keelatud. O. Demaškevitši esitatud raviloost

nähtub, et 1. märtsil 2016 on konsulteeritud perearstiga, kinnipeetav on töövõimeline ja võib

töötada koristajana 1 tund päevas (tlk 55).

8. Ringkonnakohus märgib, et ehkki O. Demaškevitš on määruskaebuses väitnud, et ta on

varasemast käitumisest õppinud ja kahetseb tehtut ning soovib edaspidi elada seaduskuulekalt, tuleb

ka ringkonnakohtul paratamatult arvestada isiku varasemat elukäiku ning selle põhjal otsustada, kas

need lubadused on usutavad. Olukorras, kus isikut on juba mitmendat korda kriminaalkorras

karistatud, ei saa riigipoolne usaldus olla samaväärne nagu näiteks esmakordselt karistatute puhul.

Kohtupraktikas on korduvalt karistatud isikute retsidiiv suurem ning selliste isikute ennetähtaegne

vabastamine peab tuginema kaalukamatele argumentidele, kui isiku lubadused. Praegusel juhul ei

kaalu O. Demaškevitši lubadused ja perekondlikud asjaolud üles tema varasemat elukäiku, kuriteo

asjaolusid ning osaliselt tema käitumist vangistuses. Väärib märkimist, et O. Demaškevitš on vangla

poolt hinnatud avalikkusele kõrgohtlikuks. Kõrgohtlikkust mööndakse kinnipeetavate puhul, kelle

ohtlikkuse tunnused võivad ilmneda igal ajahetkel ja kelle teo toimepanemise tagajärg on suur

kahju.

9. Eelnevast lähtuvalt ja juhindudes KrMS §-st 390 ja § 337 lg 1 p-st 1 jätab ringkonnakohus

vaidlustatud kohtumääruse muutmata ja määruskaebuse rahuldamata.

/allkiri/ /allkiri/ /allkiri/

Maarika Kuusk

Aarne Sarjas

Mati Kartau

4

4