4-16-8766/6 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

4-16-8766

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tartu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht

08.02.2017. a Tartu Kohtumaja, Tartu, Kalevi 1, kirjalikus menetluses Kohtunik Madis Kägu Väärteoasja number 4-16-8766 Väärteoasi

D.A kaebus Tartu Linnavalitsuse

30.11.2016. a kiirmenetluse otsusele väärteoasjas nr 801019041 Menetlusalune isik, kaebuse esitaja D.A

Isikukood: XXX; elukoht: XXXX; e-post: XXXX Kohtuväline menetleja Tartu Linnavalitsus RESOLUTSIOON Juhindudes V™S § 132 p 1, kohus otsustas:

jätta kaebus rahuldamata. Jätta muutmata Tartu Linnavalitsuse 30.11.2016. a otsus väärteoasjas nr 801019041 D.A karistamise kohta ühistranspordiseaduse § 85 lg 1 järgi rahatrahviga 4 trahviühikut, s.o 16 eurot.

Edasikaebamise kord

Edasikaebus EV Riigikohtule kassatsiooni korras esitatakse Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest.

Asjaolud

D.A karistati Tartu Linnavalitsuse 30.11.2016. a kiirmenetluse otsusega ühistranspordiseaduse § 85 lg 1 järgi rahatrahviga 4 trahviühikut, s.o 16 eurot.

Otsuse kohaselt sõitis D.A 30.11.2016. a kell 15.31 Tartu linnas avaliku liiniveo bussis, liininumbriga 20, Kalda tee bussipeatusest Jõe bussipeatusesse kehtiva piletita, rikkudes sellega ühistranspordiseaduse § 67 lg 1 p 1 sätestatud kohustust.

D.A esitas 04.12.2016. a Tartu Linnavalitsuse kiirmenetluse otsuse peale kaebuse. Kaebuse kohaselt omas D.A ühissõiduki kasutamiseks kehtivat piletit, s.t tema ISIC-kaardil oli olemas vajaminev summa, kuid mitmete ebasobivate olude kokkulangemisel ei registreerinud bussis olev validaator viipamisel tema magnetkaarti.

D.A läks bussi nr 20 peale Kalda tee peatusest kella 15:25 paiku. Tema

sõiduõigust tõendav dokument (ISIC pangakaart) oli nagu ikka, rahakotis, mis omakorda seljakotis – see tähendab dokumendi kättesaamine võttis mõne võrra aega ja selleks ajaks, kui ta rahakoti kätte oli saanud, oli buss jõudnud Eedeni peatusesse, kust tuleb alatihti ja tuli ka tol päeval, palju rahvast peale. Ta ei tahtnud isiklikke asju sisaldava avatud lukuga kotiga bussi sisenevatele inimestele jalgu jääda ja asetas oma rahakoti kiiruga vastu validaatorit. Kaebaja hinnangul oleks ta võinud tähelepanelikumalt jälgida ning veenduda, kas valideerimine

õnnestus, kuid leiab, et käitus inimlikest instinktidest lähtuvalt. Mure oma isiklike asjade

turvalisuse pärast või eestlaslikult tagasihoidlik soov teistele mitte jalgu jääda ei ole tema hinnangul trahvimisväärsed patud. Tõsiasi, et tema sõidu registreerimine ei õnnestunud, selgus Jõe peatuses, kus bussi sisenenud kontrolörid ei tuvastanud tema ISIC-kaardilt piletit.

D.A leiab, et tema süü ei olnud suur (või isegi puudus) ning esmane mõjutusvahend antud olukorras oleks pidanud olema suuline ja/või kirjalik hoiatus. Määratud trahv karistuse eesmärgil riivab tema õiglustunnet ja tekitab pigem trotsi. Olles alati järginud

kõiki sätestatud reegleid ja käitunud õiguskuulekalt nii kergliikleja, bussireisija kui ka autojuhina, tekib tal paratamatult tunne, et ta juhtus lihtsalt olema üks õnnetu juhus, kelle arvelt

trahvikassat täita. Tema tutvusringkonnas on mitmeid inimesi, kes on saanud esimesel, kui mitte lausa paaril-kolmel korral piletita sõidu eest rahalise trahvi asemel hoiatuse. Eeltoodu alusel palub D.A tühistada kohtvälise menetleja otsuse täies ulatuses ja lõpetada väärteomenetluse või vähendada karistuse suurust õiglase suuruseni.

Kohtuvälise menetleja kirjalik seisukoht koos väärteotoimikuga saabus kohtusse 30.12.2016. a. Kohtuväline menetleja palub jätta kaebuse rahuldamata. Kohtuväline menetleja ei nõustu kaebajaga, et tal oli olemas kehtiv pilet. Bussikaardil olev rahasumma ei ole kehtiv pilet. Kui reisija ei viipa nõuetekohaselt bussikaarti tuvasti juures, sõidu eest raha maha ei arvestata ning reisijale piletit, mis temale sõiduõiguse annaks, ei teki. Kohtuväline menetleja on seisukohal, et bussisõit oli kaebajal etteplaneeritud tegevus, mistõttu oleks tal olnud võimalus bussikaart seljakotist välja otsida juba vahetult enne bussi sisenemist. Bussi sisenedes aga reisija oma bussikaarti ei viibanud, vaid hakkas seda alles otsima ning viitab kaebuses, et bussikaart oli nagu ikka rahakotis, mis asus omakorda seljakotis, mistõttu läks tal mõne võrra aega ning viipas kiiruga oma bussikaarti tuvasti juures Eedeni peatuses. Kohtuväline menetleja ei nõustu, et Eedeni peatusest sisenes bussi palju rahvast. AS Ridango aruandest on näha, et Eedeni peatuses on 7 inimest viibanud oma bussikaarti. Buss, millega

kaebuse esitaja sõitis oli keskmist tüüpi, kolme uksega buss, mis tähendab, et teoreetiliselt sisenes igast uksest Eedeni peatuses bussi 2 inimest. Bussis on reisijatele kohti 87, kontrollimise hetkel oli bussis ligikaudu 43 reisijat. Karistusseadustiku § 15 lg 3 kohaselt on väärteona karistatav nii tahtlik kui ettevaatamatu tegu. Kohtuväline menetleja on seisukohal, et kaebaja on väärteo toime pannud vähemalt hooletusest KarS § 18 lg 3 mõttes. Bussikaardi viipamisel tuvasti juures kostub helisignaal ning kuvatakse tuvasti ekraanile info

pileti kehtimise kohta. Ebaõnnestunud viipamise korral, kui tuvasti juures viibatakse mitut

kaarti korraga või pole bussikaardil vahendeid pileti ostmiseks, kostub helisignaal, mis on oluliselt valjem sellest helisignaalist, mis kostub siis kui bussikaardi viipamine õnnestub. Seega

kui kaebaja oleks jälginud tuvastile kuvatud infot viipamisel, samuti pööranud tähelepanu kostuvale helisignaalile, poleks ta piletita sõitnud. Tegemist on hoolsuskohustuse, igaühe jaoks vastutustundliku käitumise nõude rikkumisega. Ühistranspordi kasutamiseks on kõik sõitjad kohustatud, v.a need, kellele on tasuta sõiduõigus ühistranspordiseaduse kohaselt, registreerima oma bussikaardi bussi sisenedes tuvasti juures. Kui sõitja oma bussikaarti ei registreeri või teeb seda hooletult, temal kehtivat piletit ei teki.

Ühistranspordiseadus sätestab kehtiva piletita sõitmise eest karistuseks rahatrahvi kuni 10 trahviühikut. Kohtuvälise menetleja ametnik on arvestanud, et kaebaja kahetseb ja tegemist on

esmakordse rikkumisega ning on määranud rahatrahvi võimalikust 10 trahviühikust 4

trahviühikut. Antud olukorras ei oleks kaebuse esitaja hoiatamine olnud piisavalt mõjus, et

mõjutada teda tulevikus olema hoolsam. Kaebuse esitaja teguviis näitab, et ta suhtus pileti ostmisse hooletult juba bussi sisenedes. Kui kontrollimise käigus tuvastati, et tal pilet puudub järeldas ta, et temale tehakse sellise teo eest hoiatus, mis näitab, et kaebuse esitaja eeldas, et

piletita sõitmine on vähetähtis väärtegu ning leiab ka oma kaebuses, et temal üldsegi süü puudus. Kohtuväline menetleja selgitab, et piletita sõitmine ühistranspordis on üsna levinud rikkumine,

mistõttu hooletu käitumise tõttu piletita reisijatele hoiatuse kohaldamine süvendaks pigem

inimestes ebareaalseid ootusi, et bussikaarti viipamata jätmisel ning seeläbi piletita sõites, kohaldatakse nende suhtes hoiatust. Ilma sõiduõigust tõendava dokumendita sõitjate hulga tõttu

jääb piletitulu laekumata ja seetõttu ei ole võimalik linnal osta liinikilomeetreid. Sellest halveneb piletiga sõitjate olukord ja seetõttu on antud rikkumise puhul ka avalik huvi suur.

Kohtu seisukoht

V™S § 120 lg 1 kohaselt võib kohus kohtuistungit korraldamata lahendada kaebuse kirjalikus

menetluses, kui kohus on saatnud kaebuse koopia kohtumenetluse teisele poolele ning selgitanud tema seisukoha kaebuse suhtes ning kohtumenetluse pooled on kaebuses või selle vastuses teatanud, et nad ei soovi kohtuistungist osa võtta.

Nii menetlusalune isik kui ka kohtuväline menetleja on teatanud, et on nõus kirjaliku menetlusega. Käesoleval juhul puudub kohtul vajadus esitatud tõendeid kohtuistungil uurida, mille tõttu saab väärteokaebuse lahendada kirjalikus menetluses.

V™S § 87 kohaselt arutatakse väärteoasja ainult menetlusaluse isiku suhtes ja väärteoprotokollis sätestatud ulatuses.

KarS § 2 lg 2 alusel karistatakse teo eest, kui see vastab süüteokoosseisule, on õigusvastane ja isik on selle toimepanemises süüdi.

V™S § 29 sätestatud väärteomenetlust välistavaid asjaolusid ei esine.

Ühistranspordiseaduse (ÜTS) § 85 lg 1 näeb ette vastutuse kehtiva piletita sõidu eest bussis, trammis, trollibussis või reisirongis.

ÜTS § 67 lg 1 p 1 kohaselt on liiniveol bussi, trollibussi ja trammiga sõitja kohustatud omama

ühissõiduki kasutamiseks kehtivat piletit, vajaduse korral pileti kompostriga märgistama, vastava seadme olemasolu puhul registreerima või muul ettenähtud viisil kehtivaks muutma.

D.A ütlused kinnitavad, et tal puudus 30.11.2016. kell 15.31 Tartu linnas avaliku liiniveo bussis liininumbriga 20 Kalda tee bussipeatusest Jõe bussipeatusesse sõites kehtiv pilet.

D.A andis rikkumise kohta kohtueelses menetluses järgmise selgituse:

„30.11.2016 sõitsin bussiga nr 20 ilma piletita, kuna viipasin kaarti läbi rahakoti ja ei veendunud tuvasti ekraanil näidatus. Kaardile on laetud raha. Tulin bussi peatusest Kalda tee.“

Esitatud kaebuses on D.A selgitanud, mis põhjustel tal valideerimine ebaõnnestus: rahakoti, milles oli ISIC-kaart, kättesaamine võttis aega; peatuses tuli bussi liiga palju inimesi;

ei tahtnud oma isiklike asjadega teistele jalgu jääda; asetas ISIC-kaardiga rahakoti vastu validaatorit kiirustades, järeldades, et valideerimisega ei teki probleeme. Samuti on ta asunud seisukohale, et ISIC-kaardil olev vajaminev rahasumma on võrdsustatav kehtiva piletiga.

ÜTS § 9 sätestab, et pilet on paberil või muul kujul, sealhulgas elektroonilisel kujul, dokument, mis tõendab sõitja sõiduõigust. Tartu Linnavolikogu 25.06.2015. a määruse nr 85 (edaspidi

määrus) „Ühistranspordi elektrooniline piletisüsteem“ § 2 lg 2 kohaselt kasutatakse

elektroonilise sõidupileti tõendamiseks isikustatud või isikustamata kontaktivabalt loetavat

andmekandjat (märgis), mis on vormistatud plastikkaardi või kleepsuna või muul

piletisüsteemis kasutaval viisil. Märgis ei ole sõidupilet. Määruse § 2 lg 5 kohaselt tuleb

sõiduõiguse omandamiseks bussi sisenedes sõit märgise abil tuvastis registreerida või osta bussijuhilt ühe sõidu pilet. D.A ütlustest ja esitatud kaebusest järeldub üheselt, et ta ei asunud kaarti valideerima koheselt, vaid püüdis seda teha alles siis, kui oli jõudnud Kalda tee peatusest Eedeni peatusesse. Kuna määruse alusel tuleb sõiduõiguse omandamiseks sõit registreerida koheselt bussi sisenedes, on selge, et D.A on jätnud määruse

nõude täitmata. D.A puudus kehtiv sõidupilet ka Jõe bussipeatuses, kui kontrolörid bussi sisenedes piletite olemasolu kontrollima asusid.

Eeltoodu alusel tegi kohus kindlaks, et väärteootsuses märgitud ajal ja kohas puudus D.A Tartu linna liiniveo bussis sõites kehtiv sõiduõigust tõendav pilet. D.A

põhjendusi valideerimist takistavate asjaolude kohta ei saa pidada rikkumist välistavateks.

Isikul, kes on planeerinud bussiga sõita, on võimalik varasemalt, näiteks kodus või bussi oodates, otsida sõitmiseks vajaminev kaart välja ja paigutada see kohta, kust seda on võimalik valideerimiseks kiiresti välja võtta. Kaardi varasem väljaotsimine ning valideerimisprotsessi õigeaegne läbiviimine, s.o kohe bussi sisenedes, välistab ohu tekkimise teiste isiklike asjade säilimisele, välistades sealjuures ka teiste isikute takistamise.

Kohus ei nõustu D.A väidetega, et tal oli kehtiv pilet olemas, kuivõrd tema

ISIC-kaardil oli olemas vajaminev summa pileti lunastamiseks. Ühistranspordiseaduse ja määruse koosmõjust selgub üheselt, et sõiduõiguse tekkimiseks ei piisa vaid paberil või muul kujul oleva sõiduõigust tõendava dokumendi, sealhulgas vastaval kaardil vajaliku rahasumma

olemasolust. Sõiduõigus tekib alles siis, kui sõit on bussi sisenedes nõuetekohaselt registreeritud. Kohtu seisukohta kinnitab ka D.A enda käitumine: kui D.A oleks tõsikindlal veendumusel, et sõiduõiguse, kehtiva pileti olemasoluks piisab vaid vajamineva summa olemasolust, ei oleks ta üritanud sõitu registreerida. D.A aga üritas kaarti valideerida, mis näitab, et ta oli ja on teadlik, et sõiduõiguse tekkimiseks tuleb teha teatud toiminguid, s.t kaart tuvasti juures registreerida. D.A ei ole viidanud ja kohus ei ole tuvastanud, et D.A oleks tasuta sõidu õigus.

Eeltooduga tegi kohus kindlaks, et D.A puudus 30.11.2016. a kell 15.31 Tartu linnas bussiga liininumbriga 20 Kalda tee bussipeatusest Jõe bussipeatusesse sõites kehtiv pilet, millega ta rikkus ÜTS § 67 lg 1 p 1 nõudeid, pannes toime ÜTS § 85 lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo.

KarS § 15 lg 3 kohaselt on väärteona karistatav nii tahtlik kui ka ettevaatamatu tegu.

D.A pani talle etteheidetava teo toime vähemalt ettevaatamatusest hooletuse

vormis, kuna ei veendunud piisavalt kaardi valideerimisprotsessi õnnestumises. Juhul, kui

D.A oleks pööranud suuremat tähelepanu kaardi valideerimisega kaasnevatele helisignaalidele ja tuvasti ekraanile kuvatud tekstidele, oleks tal olnud võimalik veenduda, et tema esialgne valideerimistegevus, küll oluliselt hiljem, kui määrus seda ette näeb, ei olnud

edukas. Sellest teadmisest lähtudes oleks tal olnud võimalik oma tegevust korrata, s.t sõit õnnestunult registreerida.

Kohtu seisukoht karistuse osas

KarS § 56 lg 1 sätestab, et karistamise alus on isiku süü. Karistuse mõistmisel arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid ning võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest. Samuti arvestatakse õiguskorra kaitsmise huvisid.

KarS § 47 lg 1 sätestab, et kohus või kohtuväline menetleja võib väärteo eest kohaldada rahatrahvi kolm kuni kolmsada trahviühikut. Trahviühik on rahatrahvi baassumma, mille suurus on 4 eurot. ÜTS § 85 lg 1 näeb kehtiva piletita sõidu eest bussis, trammis, trollibussis või reisirongis ette karistusena rahatrahvi kuni 10 trahviühikut.

D.A-le määras kohtuväline menetleja ÜTS § 85 lg 1 järgi karistuseks rahatrahvi 4 trahviühiku ulatuses, s.o 16 eurot.

Väljakujunenud praktika kohaselt tuleb karistuse mõistmisel lähtepunktiks võtta sanktsiooni keskmine määr. Seejärel tuvastatakse süü suurus ja karistust kergendavad ning raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse konkreetse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr. ÜTS § 85 lg 1 maksimaalne sanktsioon on 10 trahviühikut ning selle keskmine määr on 5

trahviühikut. Kohtuväline menetleja, määrates karistuse 4 trahviühiku ulatuses, on seega kohaldanud D.A-le karistust alla sanktsiooni keskmise määra.

Kohus on seisukohal, et karistuse mõistmisel on kohtuväline menetleja võtnud arvesse, et

D.A on karistamata isik ning samuti on arvestatud kohtueelses menetluses väljendatud kahetsust. Arvestades, et D.A ei ole karistusregistrisse kantud ning asjaolu, et kohtuväline menetleja on pidanud võimalikuks kohaldada karistust 4 trahviühiku ulatuses, s.t oluliselt alla sanktsiooni keskmise määra, seaduses ettenähtud minimaalse määra (3 trahviühikut) lähedase

karistusega, ei ole mõistetud karistuse muutmiseks alust. Määratud karistus vastab nii süü suurusele kui ka toimepandu raskusele. Kokkuvõtvalt tuleb kohtuvälise menetleja otsus jätta muutmata ja kaebus rahuldamata.

Madis Kägu kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/