1-16-2133/57 · 1-16-2133/57 · Viru Maakohus Rakvere kohtumaja

1 Kriminaalasi nr 1-16-2133

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 17. jaanuar 2017, Rakvere kohtumaja Kriminaalasja number 1-16-2133 Kohtunik Heli Väinaste Kohtuistungi sekretär Enjar Malm Kohtuasi Viru Vangla materjalid N.N-i vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks Süüdimõistetu

N.N , isikukood XXX, Eesti Vabariigi kodanik, haridus 10 klassi, elukoht xxxx

Karistuse kandmise algus 29.06.2016 20.06.2017 ja lõpp Kaitsja v.-adv. abi Gerda-Johanna Pello

RESOLUTSIOON

Vabastada N.N temale Maakohtu 24.03.2016 ja Pärnu otsusega mõistetud Pärnu Maakohtu 30 määrusega täitmisele pööratud .06.2016 karistuse kandmisest tingimisi enne tähtaega koos tema allutamisega käitumiskontrollile.

Vastavalt KarS § 76 lg 5, 78 p 2 määrata N.N-ile katseaeg pikkusega 6 (kuus) kuud . alates käesoleva kohtumääruse jõustumisest

Kohustada N.N katseajal järgima KarS § 75 lg 1 p 1 6 sätestatud - kontrollnõudeid:

- elama kohtu määratud alalises elukohas – xxxx;

- ilmuma krim - inaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldus osakonda registreerimisele;

- alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;

- saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks;

2

- saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu- - , töö või õppimiskoha vahetamiseks;

- saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

Kohustada N.N katseajal 4,7 järgima KarS § 75 lg 2 p sätestatud järgmisi kohustusi:

- asuma tööle või võtma ennast Töötukassas töötuna arvele 2 (kahe) nädala

Eesti

jooksul alates vangistusest vabanemisest;

- mitte suhtlema M K.

Määrata III üksuse juhataja määratud N.N kriminaalhooldusele Viru Vangla kriminaalhooldusametniku järelevalve alla.

Vabastada N.N karistuse kandmisest Viru Vanglas peale käesoleva koh

tumääruse jõustumist.

Välja mõista riigieelarvest eraldatud vahendite arvelt Advokaadibüroo LMP (asukoht

Kentmanni 6, 10116 Tallinn) kasuks 138 ( eurot, s.h on

ükssada kolmkümmend kaheksa

käibemaks 20%, s.o oolt määratud 23 eurot) eurot v.-adv. abi Gerda-Johanna Pello p korras süüdimõistetu kaitsjana osutatud õigusabi eest. N.N-i

KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel välja mõista N.N-ilt menetluskuluna kaitsjatasu 138

( ) eurot riigituludesse v.-adv. abi Gerda-Johanna Pello ükssada kolmkümmend kaheksa poolt osutatud õigusabi eest.

N.N - ja Tolliameti arvelduskontole SEB tasuda väljamõistetud summa Maksu

Pangas nr EE351010052031000004, Swedbankis nr EE502200221014193355, Nordea

Pangas nr EE401700017002872300 või Danske Bankis nr EE873300333499990003. Maksekorraldusele märkida viitenumber ning selgitus: „ 99916700019768 N.N,

1-16-2133, kaitsjatasu“. Menetluskulu tasuda 30 päeva jooksul käesoleva kohtumääruse jõustumisest arvates. Kui rahaline nõue pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse

nõue täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

Kohtumääruse peale on õigus Viru Maakohtule määruskaebus 15 päeva jooksul, esitada

alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama.

Asjaolud

Viru Vangla esitas 21.12.2016 Viru Maakohtule materjal kinnipeetava N.N-i id vangistusest

tingimisi enne tähtaega vabastamiseks.

N.N tunnistati Pärnu Maakohtu 24.03.2016 otsusega kriminaalasjas nr 1-16-2133 süüdi KarS § 199 lg 2 p 4,8,9 järgi ning talle mõisteti karistuseks 1 aasta vangistust. KarS § 68 lg

1 alusel arvati karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg 06.-08.10.2015, 23.-24.11.2015 ja

03.-

05.02.2016, s.o kokku 8 päeva vangistust ja ärakandmisele kuulus 11 kuud ja 22 päeva

vangistust. KarS § 74 lg 1 ja mõistetud vangistust ei kohaldatud ja täies 3 alusel tingimisi ulatuses täitmisele ei pööratud, kui N.N ei pane 2 aastase katseaja jooksul toime uut

3

kuritegu ja katseajaks 75 lg 1 p 1-

täidab talle KarS § 6 alusel pandud kontrollnõudeid. Pärnu Maakohtu 30.06.2016 -16- määrusega kriminaalasjas nr 1 2133 pöörati kriminaalhooldusametniku

erakorralise ettekande alusel täitmisele Pärnu Maakohtu 24.03.2016 otsusega N.N-ile

mõistetud karistus 11 kuud 22 päeva vangistust. K

ja aristusaja algust loetakse alates N.N-i kinnipidamisest 29.06.2016.

Kinnipeetavat korral ning ta kannab oma esimest on kriminaalkorras karistatud ühel

vanglakaristust. Kuriteod on toime pandud majandusliku kasu saamise eesmärgil ja suhtlusringkonna poolse mõjutamise tulemusena. Isik on varasemalt viibinud kriminaalhooldusel ning rikkunud temale pandud kohustusi. Kinnipeetav ei ole 21.10.2016 koostatud individuaalse

täitmiskava kohaselt vangistuse jooksul läbinud taasühiskonnastavaid tegevusi. Isik on regulaarselt osalenud psühhiaatri nõustamisel.

Kinnipeetavat ei ole vangistuse jooksul distsiplinaarkorras karistatud.

Käesolevaks ajaks on kinnipeetav talle mõistetud karistusest ära kandnud enam kui 6 kuud ning kanda jääb tal veel enam kui 5 kuud vangistust.

Kinnipeetav elas enne vangistust koos ema L ja vanaema M vanaemale kuuluvas 3-toalises

renoveerimisjärgus elamus aadressil xxxx. Vabanemisel on isikul elukoht olemas vanaema elamus. N.N on .-9. klass xxxx alustas ta õppinud 1 is . Peale põhikooli lõppu õpinguid xxxx-s koka erialal, kuid katkestas need 2015. a kevadel peale kahte aastat. Kinnipeetav tahab

tulevikus Isik t . a suvest mab õpinguid jätkata. öötas alates 2015 ehitusalastel juhutöödel. Ta o

töökogemust nii kokanduses kui ehitusel. Isik on enda

sõnul motiveeritud tasuma trahve, kohtukulusid ning tsiviilhagisid, kuid katseajal ei asunud ta seda tegema. Kinnipeetaval on

võimalus asuda koheselt peale vabanemist tööle

xxxx-sse, mille juhatuse esimees M H on

kinnitanud on valmidus palgata kriminaalhooldusametnikule telefoni teel, et nende ettevõttel

N.N Lisaks on kinnipeetav ka vangistuse ajal olnud tööle kohe peale vabanemist. motiveeritud tööle asuma.

Suhted peres on keerulised. saadud andmed, et ema on Kooli ja KOV lastekaitse käest on

kinnipeetavat

Perekonna lapsena korduvalt füüsiliselt ja emotsionaalselt väärkohelnud.

omavahelised suhted on ajas olnud keerulised, kuid kõik pereliikmed väidavad, et suuremad

suhtlusprobleemid on jäänud minevikku ja käesoleval hetkel on suhted neutraliseerunud. Vanaema ja ema hinnangul on N.N ning suurem osa tema on mõjutatav süütegudest alguse saanud naabri, M K Kinnipeetav on ka ise kinni

, õhutamisel. tanud, et on läinud kaasa M K plaanidega ning

ei ole mõelnud tagajärgedele. Kinnipeetav väljendas valmidust edaspidi antud isikust eemale hoida. N.N on tarvitanud

pigem lahjat alkoholi (õlu, kokteilid) ürituste ajal. Puuduvad andmed, et ta oleks olnud agressiivne joobes olles. V on isik saanud ähemalt korra väärteo korras karistada alkoholi varguse eest, 2015. aasta alguses, ning lisaks on teda karistatud jalgrattaga koholijoobes . Kinnipeetav on enda al sõitmise eest sõnul ühe korra proovinud kanepit, kuid see ei meeldinud. Isik o pidanud oma otsuseid n tegutsenud tagajärgedega mittearvestavalt ja

hiljem kahetsema. Probleemide märkamise ja lahendamise oskused on isikul puudulikud. Toimepandud kuritegude iseloom annab tunnistust impulsiiv Isikul on se käitumise ilmnemisest.

plaanis asuda esimesel võimalusel tööle ning nõuete alustada ja trahvide tasumisega. Kinnipeetav õigustab oma käitumist, samas avaldab, et ei soovi enam kuritegelikule teele astuda ning soovib jätkata elu äesolev karistus pöörati katseaja seaduskuuleka kodanikuna. K rikkumise

tõttu täitmisele. Hetkel on kriminaalhooldusesse täie tõsidusega isik avaldanud motivatsiooni

suhtuda. Kinnipeetava puhul seisneb ohtlikkus võõra vara omastamises, mis on kõige suurem

grupi mõju olemasolul. Uue kuriteo toimepanemise tõenäosus kinnipeetava poolt järgmise 2

4 aasta jooksul on 73%. Arvestades isiku ohtlikkuse taset ja uue kuriteo toimepanemise tõenäosust toetab Viru Vangla N.N-i tingimisi ennetähtaegset vabastamist III üksuse järelevalve

alla. Juhul kui kohus peab otstarbekaks kinnipeetava ennetähtaegselt vabastada, teeb vangla

ettep

itumiskontroll ja katseaeg s.o kuni 20.06.2017. aneku määrata talle kä karistusaja lõpuni, K

äitumiskontrolli ajaks tehakse ettepanek määrata kinnipeetavale KarS § 75 lg 2 p 4,7 sätestatud kohustused.

Kriminaalhooldusametnik , N.N soovib vabaneda oma vanaema u arvamusest nähtub et

M S juurde aadressile xxxx, kus elavad vanaema ja ema L S. Pereliikmete sõnul on N.N olemas majas oma tuba. Vabaduses olles tegeles ta maja II korruse väljaehitamisega enda tarbeks. Kinnipeetav on perekonnas ainus meesterahvas. Perekonna hinnangul on nende elu-olu

muutunud halvemaks, oleli. N.N-i suhtlusringkond kuna kõik meestetööd on po koosneb perekonna sõnul peamiselt omavanustest õiguskuulekatest noorukitest. Vabaduses olles

on isik töötanud mitteametlikult, kriminaalhooldajale töölepingut ei ole esitanud. N.N on tasumata võlgasid nii väärteotrahvide kui ka kohtuotsusega väljamõistetud kohustuste näol. ta jääb Vabanemisel puuduvad tal isiklikud sissetulekuallikad ning esialgu ema ja vanaema

poolt ülalpeetavaks. Perekonna sissetulekuteks on vanaema ja ema töötasud xxxx ja xxxx.

Kinnipeetaval xxxx-sse. N.N on on võimalus asuda koheselt peale vabanemist tööle varasemalt samale ettevõttele tööd teinud ja teda teatakse seal. N.N-i katseaeg kulges

negatiivselt, sest ei allunud kriminaalhoolduse reeglitele, ei ilmunud kokkulepitud aegadel ta

kriminaalhooldusesse ega vastanud kriminaalhooldusametniku telefonikõnedele.

Kriminaalhooldust ei olnud võimalik läbi viia ja Pärnu Maakohus otsustas karistuse täitmisele pöörat on hetkel pooleliolev uus kriminaalasi Lääne Ringkonnaprokuratuuris. a. N.N Väärtegude eest on isikut karistatud kokku 6 korral. Juhul kui kohus peab otstarbekaks N.N-i

ennetähtaegselt vangistusest vabastada, teeb kriminaalhooldusametnik ettepaneku

määrata talle katseaeg ning käitumiskontroll pikkusega 6 kuud Käitumiskontrolli ajaks on

. otstarbekas määrata talle KarS § 75 lg 2 p 4,7 sätestatud kohustused.

N.N ise soovib vangistusest t . ingimisi enne tähtaega vabaneda Kui ta välja saab, siis läheks ta kohe tööle ja saaks hakata oma võlgasid tasuma. Ta ei saanud enam kriminaalhooldaja kutseid kätte ja kriminaalhooldaja helistas talle vaid ühel korral. väitis Kriminaalhooldaja , et on

korduvalt helistanud, aga seda pole olnud. Kui kohus ta vabastab, on ta seekord hoolikam ja suudab kriminaalhooldusele alluda ning täita kõiki kontrollnõudeid ja kohustusi. Vanglas olla ei ole hea. Tal on pooleliolev kriminaalasi Lääne Ringkonnaprokuratuuris. Ta regulaarselt suhtleb prokuröriga ja see asi läheb kokkuleppemenetlusse. See tegu on toime pandud 2015. aastal enne katseaega. Kahju, mille ta

on tekitanud, saab ta hüvitada. Ta saab aru, et täiendavate kohustuste määr lle on igati põhjendatud. M hoiab ta eemale. Ta kahetseb väga oma tegu ja tahab amine ta K edaspidi elada seaduskuulekalt.

Abiprokurör Ain Tali on edastanud kohtunikule oma seisukoha elektrooniliselt ning lähtudes

KrMS § 432 lg 33

teatanud, et N.N-i tingimisi ei soovi võtta osa enne tähtaega

vangistusest vabastamise

küsimuse läbivaatamisest. Prokurör nõustub Viru Vangla poolt 07.12.2016 koostatud kinnipeetava iseloomustuses toodud seisukohtadega ning ei pea vajalikuks

neid korrata. Kinnipeetav N.N-i

vangistuses käitumise positiivsed asjaolud –

distsiplinaarrikkumiste puudumine, psühhiaatri nõustamisel regulaarne osalemine jm - viitavad sellele, et süüdlane on teinud jõupingutusi õiguskuuleka elu suunas. N.N viibib vangistuses

esimest korda. Vangla iseloomustuse põhjal võib tema käitumist kogu vangistuse ajal hinnata laitmatuks. Neil asjaoludel leiab prokuratuur, et N.N omab motivatsiooni enda varasemat käitumist muuta ja edaspidi elada seaduskuulekalt. Antud juhul oleks ennetähtaegse vangistusest

vabastamise efektiivsus suurem karistuse kandmisest lõpuni vanglas kuni 20.06.2017.

5 Ennetähtaegne vabastamine tähendab sisuliselt vangistuse eesmärkide täitmist teiste, kuid palju odavamate vahenditega.

N.N uute Käitumiskontrolli aja jooksul saaks jätkuvalt maandada

süütegude toimepanemise riski. Vabastades kinnipeetava vangistusest käesoleval ajal, on tema üle võimalik teostada kontrolli kuue kuu kestel. Uue kuriteo toimepanemise riske oleks võimalik vähendada üüdimõistetu kriminaalhooldusele allutamisega ja käitumiskontrolli kohaldamisega, s mis piirab oluliselt isiku liikumisvabadust ning elukvaliteeti, samuti lisakohustuste panemisega.

Prokurör nõustub eelmainitud kinnipeetava iseloomustuses toodud arvamusega katseajaks

kohustuste valiku kohta. Ühtlasi teeb prokurör ohtule ettepaneku määrata katseaja ja k

käitumiskontrolli pikkuseks kuus kuud. Lähtudes eeltoodust toetab prokuratuur, isiku

taasühiskonnastamise huvides, N.N-i tingimisi ennetähtaegset vabastamist.

KarS § 76 lg 4 sätestab, et tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel

arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning

käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine.

Kaitsja vangistusest leidis, et N.N-i enne tähtaega vabastamine on põhjendatud. Isikul on kindel elukoht ja pere, kes teda toetab. N.N teeb jõupingutusi, et ema ja vanaema

toetada. Tal on olemas kindel töökoht , kus ta on ka varasemalt töötanud. Tööandja xxxx

väärtustab teda. Ei ole alust arvata, et ta hakkab kasu saamise nimel toime panema uusi

kuritegusid. Samuti saab ta hakata oma võlgasid tasuma. Isikul ei ole probleeme alkoholi ega

narkootikumidega. Distsiplinaarkorras on N.N karistamata, mis näitab, et ta suudab järgida vanglas kehtivaid norme. N.N kannab vanglakaristust esimest korda. On alust

arvata, et ta on teinud endale vajalikud järeldused ja soovib elama hakata seaduskuulekat elu.

Kriminaalhooldus aitab teda paremini ühiskonda integreeruda, kriminaalhoolduse nõuded ja kohustused aitavad paremini täita karistuse eesmärki. Kaitsja palub N.N-i vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastada.

Kohus, kuul

tema kaitsja, anud ära süüdimõistetu ja tutvunud prokuröri arvamusega ning Viru

Vangla poolt esitatud materjalidega, leiab, et vangistusest süüdimõistetu N.N-i võib

tingimisi enne tähtaega vabastada. Kinnipeetavat on kriminaalkorras ühel korral karistatud.

Kohtu hinnangul ei saa jätta tähelepanuta, et tegemist on isiku esimese reaalse vangistusega,

mistõttu on selle mõju potentsiaalselt tugev. Kinnipeetava käitumine

vangistuses on olnud laitmatu, millele viitab distsiplinaarkaristuste puudumine. Kohtu hinnangul saab eeltoodu põhjal järeldada seda, et reaalselt vangistuses viibitud aeg on suure tõenäosusega täitnud oma eesmärgi

ning isik on astunud konkreetseid samme õiguskuuleka elu suunas, olles juba muutunud ning edaspidigi motiveeritud muutuma. Vabanemisel on isikul olemas elukoht ema ja vanaema juures.

Lisaks on talle garanteeritud töökoht xxxx, mis aitab kaasa tema majanduslikule toimetulekule vabaduses. Isikul ei ole probleeme alkoholi ega narkootikumidega, mis võiksid olla uue kuriteo toimepanemise riskifaktoriteks. Vangistuses on kinnipeetav regulaarselt osalenud psühhiaatri

nõustamisel. Viru Vangla ja prokuratuur toetavad N.N-i tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Uue võimaliku kuriteo toimepanemise riski saaks kohtu hinnangul veelgi maandada 6 kuuliseks katseajaks N.N-ile 4,7

KarS § 75 lg 2 p sätestatud kohustuste panemisega. Kohtu hinnangul tuleks N.N-ile anda võimalus näidata, et tema käitumine ja hoiakud on vangistuses viibitud aja jooksul pöördumatult muutunud ning ta on asunud seaduskuulekale

teele. N.N on olemas motivatsioon ning ta jaks suudab sel korral täita talle katsea pandud kontrollnõudeid ja Täiendavalt märgib kohus, et vangistusest tingimisi enne kohustusi.

tähtaega vabanemise korral isik ei vabane karistusest, vaid kannab selle ära kergematel tingimustel. Ko antud juhul oleks vangistusest tingimisi enne hus nõustub prokuröriga selles, et

6

tähtaega a käitumiskontrolli nõuetele allutamise efektiivsus suurem karistuse vabastamise j kandmisest lõpuni vanglas.

Kohtuistungil osales kinnipeetava taotlusel kaitsja v.-adv. abi Gerda-Johanna Pello, kelle taotluse kohase eurot. Kohus leiab, lt kulus õigusabi osutamiseks 162 et tasutaotlus on põhjendatud ning kuulub rahuldamisele osaliselt. Kaitsja taotluse kohaselt osales ta kohtuistungil 12.01.2017 kell 10.00-10.45 ning taotleb tasu 1 h eest. Kohtuistungi protokolli kohaselt algas kohtuistung kell

10.00 ning lõppes 10. ustiitsministri 26.07.2016 määruse nr 16 „Riigi õigusabi osutamise 20. J eest makstava tasu arvestamise alused, maksmise kord, tasumäärad, riigi õigusabi osutamisega

kaasnevate kulude hüvitamise ulatus ja kord ning taotluse esitamise tingimused“ § 1 lg 4

kohasel ltunnini t kohtuistungil osalemise eest arvestatakse tasu 30 minuti kaupa ja lähima poo

ümardamise põhimõttel. Tasu arvestamisel lähtutakse menetlusosalistele teatavaks tehtud

kohtuistungi alguse ja istungiprotokollis märgitud kohtuistungi lõpu kellaajast. Eeltoodust tulenevalt on kaitsjal õigus kohtuistungil osalemise eest saada tasu 0,50 h eest, s.o summas 20 eurot, mitte 1 h eest summas 40 eurot nagu taotluses märgitud. Eeltoodust tulenevalt vähendab kohus väljamõistmisele kuuluvat tasu ning leiab, et tasutaotlus on põhjendatud osaliselt summas

138 eurot. Kohus leiab, et nimetatud summa õigusabi osutamise eest kuulub väljamõistmisele kinnipeetavalt.

Kohus lähtus määrust tehes eeltoodust ja juhindus KarS § 76; KrMS § 426, 432, 384, 387.

/allkirjastatud digitaalselt/

Heli Väinaste Kohtunik