3-17-106/10 · Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja

KOHTUMÄÄRUS

Kohus Tartu Halduskohus Kohtunik Raili Randlane Määruse tegemise aeg ja koht 8. veebruar 2017, Jõhvi Kohtuasja number 3-17-106 Kohtuasi N.K. kaebus Viru Vangla 31.10.2016 käskkirja nr 6- 3/1234 ja 14.12.2016 vaideotsuse nr 6-12/297-2 tühistamiseks Menetlustoiming Menetluse osaline lõpetamine ja kaebuse osaline läbivaatamata jätmine

RESOLUTSIOON 1. Lõpetada Viru Vangla 31.10.2016 käskkirja nr 6-3/1234 tühistamise nõude osas N.K. kaebuse kohtulik menetlemine. 2. Jätta 14.12.2016 vaideotsuse nr 6-12/297-2 tühistamise nõue läbi vaatamata. 3. Saata määrus teadmiseks kaebajale ja vastustajale.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määrust saab vaidlustada Tartu Ringkonnakohtus. Määruskaebus tuleb esitada 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest Tartu Halduskohtu Jõhvi kohtumaja kaudu.

ASJAOLUD, MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD JA TAOTLUSED

1. 31.10.2016 on Viru Vangla (edaspidi vastustaja) koostanud kinnipeetav N.K. (edaspidi kaebaja) suhtes käskkirja nr 6-3/1234, millega tunnistati ta VangS § 67 p 1 tuginedes süüdi vanglateenistuse ametnike poolt 30.09.2016 antud korraldustele mitteallumises ning karistati viieks ööpäevaks kartserisse paigutamisega. 14.12.2016 vaideotsusega nr 6-12/297-2 jäeti käskkirja kehtetuks tunnistamise nõudega vaie rahuldamata.

2. 11.01.2017 koostatud kaebuses palus kaebaja, et kohus tühistaks tema kohta 31.10.2016 antud käskkirja nr 6-3/1234 ja 14.12.2016 vaideotsuse nr 6-12/297-2. Ta väitis, et pole rikkumist toime pannud, karistus määrati videovaatluse põhjal, vanglateenistus provotseeris rikkumisele ning jääb

arusaamatuks, kuidas ja mis moel jäi osa isikuid karistamata. Ühtlasi esitas ta menetlusabi taotlused riigilõivust vabastamiseks ja riigi kulul advokaadi saamiseks väites, et tal endal puuduvad vastavad rahalised vahendid.

3. 17.01.2017 määrusega vabastas halduskohus kaebaja riigilõivu tasumisest ning võttis kaebuse menetlusse, määratles vastustaja ja määras tähtaja, mille jooksul tuleb kaebusele vastata. 06.02.2017 koostatud vastuses teatas vastustaja, et on vaidlustatud käskkirja oma 02.02.2017 käskkirjaga nr 6- 3/117 kehtetuks tunnistanud ning palus kaebuse menetlemine seetõttu lõpetada.

KOHTU PÕHJENDUSED

4. HKMS § 152 lg 1 p-s 4 kehtestatu kohaselt lõpetab halduskohus kaebuse kohtuliku menetlemise, kui kaebuses vaidlustatud haldusakt on kehtetuks tunnistatud. HKMS § 152 lg 2 tulenevalt on menetluse jätkamine võimalik vaid juhul, kui see on vajalik kaebaja õiguste kaitseks. Vastustaja on peale kaebuse esitamist vaidlustatud käskkirja ise kehtetuks tunnistanud ning palub sellest tulenevalt menetluse lõpetamist. Tema ja kaebaja poolt esitatud väidetest ning kohtutoimikus olevatest dokumentidest ei nähtu midagi niisugust, millest saaks järeldada kaebaja, vastustaja või kolmandate isikute õiguste või avaliku huvi rikkumise võimalikkust menetluse lõpetamise tõttu. Samuti ei nähtu mingit vajadust kaitsta kaebaja õigusi vaidlustatud käskkirja õigusvastasuse tuvastamise abil. Vastava nõude esitamise võimalusi on seaduseandja HKMS §45 lg-s 2 sätestatuga oluliselt piiranud. See on lubatud üksnes juhul, kui õiguse kaitseks ei leidu tõhusamaid vahendeid. Antud juhul on tõhusaimaks vahendiks haldusakti tühistamine ja sellega võrdväärse tulemusei on kaebaja juba saavutanud. Lisaks võib tuvastamisnõude esitada ka hilisema hüvitamiskaebuse ettevalmistamiseks. Kuna käskkirja kehtetuks tunnistamisel on vastustaja ise leidnud, et toimis kaebajale karistust määrates õigusvastaselt, ei anna sama seisukoha üle kordamine kohtu poolt tema õigustele midagi juurde ega loo ühtegi täiendavat eelist kahju hüvitamise nõude esitamise suhtes. Seega puuduvad halduskohtul takistus 31.10.2016 käskkirja nr 6-3/1234 tühistamise nõude osas kaebuse kohtuliku menetlemise lõpetamiseks HKMS § 152 lg 1 p 4 nimetatud alusel.

5. Lisaks distsiplinaarkaristuse määramise käskkirjale on kaebaja vaidlustanud ka selle peale esitatud vaide lahendamisel tehtud vaideotsuse ning palub see tühistada. Kaebuses on ta piirdunud ainult käskkirja õigusvastasust puudutavate põhjendustega ega ole nimetanud ühtegi ainult vaideotsusest lähtuvat väidet oma õiguste rikkumise kohta. HKMS § 45 lg-s 4 kehtestatu võimaldab vaideotsuse iseseisvat vaidlustamist vaid siis, kui see rikub kaebaja õigusi vaide esemest sõltumata. Antud asjas niisuguse rikkumise võimalikkust ei nähtu, mistõttu ei saa vaideotsuse tühistamise nõue olla peale distsiplinaarkaristuse määramise käskkirja kehtetuks tunnistamist enam lubatav ning kohus võib jätta selle HKMS § 151 lg 2 p-s 1 kehtestatust tulenevalt läbi vaatamata.

6. Eeltoodud järeldustel lõpetab kohus HKMS § 152 lg 4 alusel vastustaja poolt 31.10.2016 antud käskkirja nr 6-3/1234 tühistamise nõude menetlemise ning jätab HKMS § 151 lg 2 p 1 alusel 14.12.2016 vaideotsuse nr 6-12/297-2 tühistamise nõude läbi vaatamata. HKMS § 108 lg-te 4 ja 6 kohaselt peab menetluskulud kaebuse läbivaatamata jätmise korral kandma kaebaja ja HKMS § 152 lg 1 p 4 alusel menetluse lõpetamise korral vastustaja. Kaebaja on vabastatud menetlusabi korras täies ulatuses riigilõivu tasumisest, vastustaja oma kulude kohta mingeid nõudeid ja taotlusi esitanud pole. Seega ei ole antud asjas ka väljamõistmisele kuuluvaid menetluskulusid.

/allkirjastatud digitaalselt/ Raili Randlane