2-16-7065/5 · 2-16-7065/5 · Harju Maakohus Tartu mnt kohtumaja

2-16-7065

1

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus

Kohus Harju Maakohus Tartu mnt kohtumaja Kohtunik Raivo Einula Otsuse kuupäev 08. veebruar 2017 Tsiviilasja number 2-16-7065 Tsiviilasi XXXX vs XXXX elatise suurendamise nõudes Tsiviilasja hind 784,62 eurot

Menetlusosalised, esindajad

Hageja: XXXX (isikukood XXXX, elukoht XXXX) Hageja seaduslik esindaja: XXXX (isikukood XXXX, elukoht XXXX) Hageja lepinguline esindaja: Valeria Titova (S&S Õigusbüroo OÜ, e-post: info@sslaw.ee )

Kostja: XXXX (isikukood XXXX, elukoht XXXX; e-post XXXX)

Menetluse liik

kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON 1. Rahuldada hagi tagaseljaotsusega.

2. Suurendada XXXX (XXXX) tütre XXXX (XXXX) ülalpidamiseks Tallinna Linnakohtu 30.12.2002 otsusega tsiviilasjas nr 2/21-8832/02 välja mõistetud igakuist elatist, mis oli 127,82 eurot (2000 krooni) ja välja mõista XXXX (XXXX) tütre XXXX (XXXX) kasuks igakuine elatusraha lapse ülalpidamiseks alates 04.05.2016 kuni XXXX (XXXX) täisealiseks saamiseni (so kuni 24.09.2017) miinimummääras, so ulatuses, mis vastab poolele Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammäärale.

3. Igakuine elatis ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära (PKS § 101 lg 1). Ajavahemikul 01.01.-31.12.2016 oli elatise miinimummääraks 215 eurot. Alates 01.01.2017 on elatise miinimummääraks 235 eurot.

4. Määrata elatise tasumine iga kalendrikuu eest ette, so iga järgmise kuu elatis tuleb tasuda hiljemalt eelneva kuu viimasel kuupäeval XXXX (XXXX) pangakontole selgitusega „XXXX elatis“.

2-16-7065

2

5. Anda XXXXle (XXXX) ainuõigus XXXXle (XXXX) väljamõistetud elatise kasutamiseks ja käsutamiseks alaealise lapse ülalpidamiseks.

6. Tunnistada otsus tagatiseta viivitamata täidetavaks.

7. Toimetada XXXX (XXXX) käesolev kohtuotsus kätte avalikult väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu.

Menetluskulude jaotus Jätta menetluskulud kostja kanda.

Edasikaebamise kord ja tähtaeg Hageja võib esitada tagaseljaotsuse peale apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebaja ei taotle selle lahendamist istungil.

Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja Harju Maakohtule 30 päeva jooksul tagaseljaotsuse kättetoimetamisest juhul, kui kostjal oli hagile vastamata jätmiseks mõjuv põhjus. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt või kui tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada.

Kaja esitamisel tuleb kostjal tasuda kautsjonina summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot, mis tuleb kanda Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr EE062200221059223099 (Swedbank) või arvelduskontole nr EE571010220229377229 (SEB Pank) või arvelduskontole nr EE513300333522160001 (Danske Bank) või arvelduskontole nr EE221700017003510302 (Nordea Bank).

Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Menetluse käik ja asjaolud

1.XXXX (seaduslik esindaja XXXX) esitas 04.05.2016 Harju Maakohtule hagiavalduse elatise suurendamise nõudes. Kohus võttis hagi menetlusse 11.05.2016 määrusega ja kohustas kostjat hagile vastama. Kostjale on hagiavaldus kätte toimetatud avalikult kohtuteate avaldamisega 21.12.2016 väljaandes Ametlikud Teadaanded. TsMS § 317 lg 5 kohaselt, dokument loetakse avalikult kättetoimetatuks 15 päeva möödumisel väljavõtte väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast. Kostja ei ole hagiavaldusele vastust esitanud.

2-16-7065

3 Kohtu seisukoht

2. Kohus, tutvunud hagimaterjalidega, leiab, et hagi tuleb rahuldada. 3. Perekonnaseaduse (PKS) § 100 lõiked 1 ja 2 sätestavad, et ülalpidamist antakse üldjuhul raha perioodilise maksmisega (elatis) ning alaealise lapse vanem täidab lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises. Tulenevalt seadusest (PKS §§ 96 ja 97) on vanemad kohustatud andma ülalpidamist oma alaealisele lapsele. TsMS § 459 lg 1 kohaselt, pärast otsuse jõustumist, millega kostjalt mõisteti välja perioodilised maksed või kohustati kostjat täitma muid korduvaid kohustusi, on poolel õigus uues hagis nõuda maksete suuruse ja tähtaegade muutmist otsuses, kui: 1) oluliselt on muutunud maksete suurust või kestust mõjutavad asjaolud, mille alusel on tehtud nõude rahuldamise otsus ja 2) hagi esitamise aluseks olevad asjaolud on tekkinud pärast asja arutamise lõpetamist, mille kestel oleks võinud haginõuet suurendada või vastuväiteid esitada. TsMS § 459 lg 2 kohaselt, otsust võib muuta alates uue hagi esitamise ajast, välja arvatud juhul, kui seaduse kohaselt võib nõuda otsuse muutmist ka tagasiulatuvalt. 4. TsMS § 407 lg 1 kohaselt, kohus võib hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. TsMS § 407 lg 2 kohaselt, käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud hageja nõusolekut eeldatakse, kui hageja ei ole kohtule teatanud, et ta ei soovi tagaseljaotsuse tegemist.

5. Hageja on palunud suurendada kostjalt hageja ülalpidamiseks Tallinna Linnakohtu 30.12.2002 otsusega tsiviilasjas nr 2/21-8832/02 välja mõistetud igakuist elatist, mis oli 127,82 eurot (2000 krooni) ja välja mõista kostjalt hageja kasuks igakuine elatusraha lapse ülalpidamiseks alates 04.05.2016 kuni hageja täisealiseks saamiseni miinimumsummas. Vabariigi Valitsuse 18.12.2015 määruse nr 139 kohaselt on töötasu alammäär alates 01.01.2016 430 eurot kuus ja alates 01.01.2017 470 eurot kuus. Eeltoodust tulenevalt oli 2016.a elatise miinimummäär 215 eurot ja alates 01.01.2017 235 eurot. Kohtu hinnangul on hageja nõue põhjendatud ja kohus rahuldab hageja nõude täielikult. Hagejale välja mõistetud elatis tuleb tasuda hageja seadusliku esindaja pangakontole iga kalendrikuu eest ette.

6. Kohus tunnistab tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks tulenevalt TsMS § 468 lg 1 p 2.

7.Kohus jätab poolte menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel kostja kanda. Riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p 2 kohaselt elatise nõudmise hagilt riigilõivu ei võeta. Menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati.

/allkirjastatud digitaalselt/

Raivo Einula kohtunik