1-15-3394/31 · Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja

1 (3) Kriminaalasi nr 1-15-3394

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht

06. veebruar 2017, (istung toimus Jõgeva kohtumaja kaugkohtuistungina 26.01.2017) Kriminaalasja number 1-15-3394 Täitmiskohtunik Liivi Loide Kohtuistungi sekr

etär Viivi Kalme Tõlk Nadežda Bõstrova Prokurör Liane Peets Taotlus

Süüdimõistetu

karistusjärgse A.Z-ile käitumiskontrolli kohaldamise otsustamine Süüdimõistetu A.Z

isikukood xxx; asukoht: viibib karistuse

kandmisel Tartu Vanglas; elukoht vabanemisel: xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx Kaitsja Vandeadvokaat Karl Saavo RESOLUTSIOON

Jätta suhtes karistusjärgne käitumiskontroll A.Z-i

kohaldamata.

Menetluskulud jätta riigi kanda.

Edasikaebamise kord K

ohtumääruse peale on õigus esitada Tartu Maakohtule kirjalik määruskaebus 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama.

ASJAOLUD

JA MENETLUSE KÄIK A.Z Harju Maakohtu 08.05.2015. a otsusega kriminaalasjas nr 1- on süüdi tunnistatud 15-3394 199 lg 2 p 9 9 kuud vangistust. KarS § järgi ja mõistetud karistuseks Vastavalt KrMS §

238 lg 2 vähendati mõistetud karistust 1/3 võrra mõistes karistuseks A.Z-ile 6 kuud

vangistust. 30.10.2014. a Harju Maakohtu KarS § 65 lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust

2 (3) kohtuotsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa 1 aasta 6 kuud 24 päeva võrra ning lõplikuks

karistuseks mõisteti 2 aastat 24 päeva vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel loeti eelvangistuses

viibitud aeg karistusaja hulka. Karistusaja alguseks loeti 04.03.2015. s Kohtuotsus jõustu 04.07.2015. Kinnipeetava karistusaeg algas 04.03.2015 28.03.2017. ja lõpeb

04.01.2017 edastas Tartu Vangla Tartu Maakohtule A.Z-i isikliku toimiku

karistusjärgse käitumiskontrolli menetluse raam sitatud materjalidest nähtub, et es. Kohtule e

Tartu Vangla ei toeta A.Z-ile käitumiskontrolli kohaldamist pärast vangistuse täies ulatuses ärakandmist.

Kohus pidas kohtuistungi 26.01.2017. A.Z vanglast selgitas, et soovib pärast

vabane , et

mist alustada ausat elu, võimaluse korral välisriiki tööle minna ja leidis järelevalve pärast karistuse ärakandmist võib seetõttu Tööd on A.Z võimalik

takistuseks saada.

saada keevitajana, kuid vajalik on vormistada sertifikaat, mis lubab Euroopas töötamist. Tööd oleks võimalik leida ka Eestis, kuid töötasu väike. A.Z siin on avaldas, et soovib oma

elu muuta ning selleks tuleb narkootikumidest ja kriminaalkorras karistatud isikutest eemale

hoida. ooni. Vajadust vabaduses suhelda kriminaalkorras Vanglas on ta läbinud rehabilitatsi karistatud isikutega ei ole, kuid sellised tuttavad on tal olemas.

Prokurör ormaalsed tingimused karistusjärgse käitumiskontr leidis, et f olli kohaldamiseks on täidetud. Tegemist on isikuga, kes on 22 aasta jooksul 14 korda karistatud, teod on olnud

vargused majandusliku sissetuleku saamiseks ja selleks, et narkootikume tarvitada. Vangla

iseloomustusest on näha, et inimene on tegelenud oma probleemiga ja tahab ennast muuta.

Vangla iseloomustuse kohaselt on A.Z väheohtlik. Prokurör märkis, et viimasest otsusest on näha, et kahjud olid väiksed, ka varem vargustega tekitatud kahjud ei ole väga suured olnud. Prokurör arvab, et kui isik tööle asuks, oleks ta võimeline kahjud hüvitama. Kuna tegemist

ei ole suure ohtlikkusega kuriteoga, siis vangla on avaldanud arvamust, et karistusjärgset käitumiskontrolli ei ole vaja kohaldada ja prokurör ühineb vangla arvamusega.

Kaitsja leidis, et k kistab äitumiskontroll on küll mõeldud isiku abistamiseks, kuid see siiski ta tööle asumist välismaale ja üldiselt töökoha valikut, kuna tööandja ei pruugi tööle võtta kontrolli

all olevat isikut. Kaitsja selgitas, et A.Z-i arvates oleks järelevalve perioodi pikkusega 6 kuud lihtsam läbida, kuid seaduses märgitu kohaselt kestab käitumiskontroll vähemalt aasta, mis

toob kaasa erinevaid takistusi. Kaitsja palus karistusjärgne kohtul jätta A.Z-ile käitumiskontroll kohaldamata.

KOHTU SEISUKOHT Kohus, tutvunud kinnipeetava isikliku toimikuga ning kuulanud ära , tema kaitsja A.Z-i ja prokuröri, leiab, et suhtes ei ole karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamine A.Z-i võimalik.

KarS § 871

lg 1 p 1, 2 sätestavad, et kohus võib kohaldada isiku suhtes pärast vangistuse

ärakandmist käitumiskontrolli vastavalt käesoleva seadustiku § s 75 sätestatule, kui isikut on -

karistatud tahtliku kuriteo eest vähemalt kaheaastase vangistusega ning ta on ära kandnud mõistetud vangistuse täies ulatuses ja teda on enne käesoleva lõike punktis 1 nimetatud kuriteo

toimepanemist samuti karistatud tahtliku kuriteo eest vähemalt üheaastase vangistusega.

A.Z kannab praegu Harju Maakohtu 08.05.2015. a otsuse

ga KarS § 199 lg 2 p 9 järgi ja mõistetud 9 kuu tavalt KrMS § 238 lg 2 vähenda 1/3 võrra pikkust vangistust, mida on vas tud

mõistes karistuseks 6 kuud vangistust.

Seega on viimase kohtuotsusega A.Z-ile põhikaristuseks (KarS § 199 lg 2 p 9 järgi) mõistetud vähem kui kaks aastat vangistust. KarS §

65 lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust 30.10.2014. a Harju Maakohtu kohtuotsusega

3 (3) mõistetud karistuse ärakandmata osa 1 aasta 6 kuud 24 päeva võrra ning lõplikuks liitkaristuseks

mõisteti 2 aastat 24 päeva vangistust. Moodustatud liitkaristuse tulemusena kannab A.Z

vähemalt kahe aasta pikkust karis aristusjärgse tust. Vaatamata sellele, et k

käitumiskontrolli jaoks ei ole oluline, kas isiku süüdimõistmise tulemusena karistati teda

vähemalt kaheaastase vangistusega üksikkuriteo eest või moodustus taoline karistusmäär liitkaristuse mõistmisel, moodustatud KarS § 63, 64 või 65 on siiski oluline, et liitkaristus oleks lg 1 alusel. A.Z-ile tahtliku kuriteo eest

mõistetud 2 aasta 24 päeva pikkust liitkaristust,

mis on moodustatud , ei saa seega lugeda tahtliku kuriteo eest KarS § 65 lg 2 alusel põhikaristusena mõistetud vähemalt kahe vangistuseks, mistõttu ei ole täidetud aasta pikkuseks KarS § 871 lg 1 p . 1 sätestatud tingimus

Kuivõrd formaalsed tingimused karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamiseks A.Z-ile

ei ole täidetud jätab aristusjärg e käitumiskontroll , kohus k s i kohaldamata.

Ka juhul kui formaalsed alused oleksid täidetud, ei oleks karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamine A.Z-ile puhul tegemist põhjendatud. Kohtu arvates ei ole A.Z-i

sellise kurjategijaga, kelle suhtes esineb oht, et ta jätkab vabanemise korral raskete kuritegude

toimepanemist ning keda ei ole võimalik mõjutada muude karistusõiguslike meetmetega

õiguspärasele käitumisele Kuna karistusjärgne käitumiskontroll riivab intensiivselt isikute .

põhiõigusi, peab selle kohaldamine olema selgelt erandlik ja eriliselt kaalutletud. Kohtu

hinnangul ei oleks karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamine käesoleval juhul vältimatult vajalik.

Menetluskulud

A.Z-ile karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamise taotluse läbivaatamisel võttis kaitsjana 26.01.2017 kohtuistungist määratud korras osa vandeadvokaat Karl Saavo. Kaitsja esitas 26.01.2017 kohtule taotluse riigi õigusabi tasu suuruse ja riigi õigusabi kulude hüvitamise

ulatuse kindlaksmääramiseks, milles palus välja mõista riigi õigusabi tasu koos käibemaksuga

summas 134,88 eurot. Kohus leiab, et esitatud taotlus on põhjendatud ja kinnitab pealdisega taotlusele riigi õigusabi osutamise eest väljamaksmisele kuuluvaks summaks 134,88 eurot. Määratud kaitsjale makstud tasu on KrMS § 175 lg 1 p 4 kohaselt menetluskulu. Vastavalt KrMS § 2 p 1 määrab kaitsja Eesti Advokatuur kohtu taotlusel, kui süüdistatav ei ole endale -le 43 lg kaitsjat valinud, kuid on taotlenud kaitsja määramist. Vastavalt riigi õigusabi seaduse § 4 lg 3 p 1

on riigi õigusabiks määratud kaitse kriminaalmenetluses. Tulenevalt Riigikohtu 02.02.2016. a lahendist nr 3-1-1-1-16 jätab kohus menetluskulud riigi kanda.

Määruse tegemisel juhindus kohus KrMS § 4261, § 432 lg 3.

/allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik