2-17-370/3 · Harju Maakohus Tartu mnt kohtumaja

1

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Harju Maakohus, Tartu mnt kohtumaja Kohtukoosseis Kohtunik Külli Puusep Määruse tegemise aeg ja koht 8. veebruar 2017, Tallinn Kohtujurist Maris Allmann Tsiviilasja number 2-17-370 Tsiviilasi XXXX ja XXXX hagi XXXX vastu elatise nõudes Menetlustoiming hagi läbivaatamata jätmine Menetlusosalised ja nende esindajad

Hagejad XXXX (isikukood XXXX) ja XXXX (isikukood XXXX) Hageja seaduslik esindaja XXXX (isikukood XXXX, elukoht XXXX, e-post: XXXX Kostja XXXX (isikukood XXXX)

RESOLUTSIOON 1. Jätta XXXX ja XXXX hagi XXXX vastu elatise nõudes läbi vaatamata. 2. Jätta hageja menetluskulud tema enda kanda. 3. Toimetada käesolev kohtumäärus hagejatele kätte.

Edasikaebamise kord Käesoleva määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest.

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg 6 kohaselt peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

2-17-370

MENETLUSE KÄIK

XXXX ja XXXX esitasid 9. jaanuaril 2017 Harju Maakohtule hagiavalduse kostja vastu elatise nõudes. Hagiavaldusele oli lisatud hagejate sünnitunnistused, millest ei nähtu, kes on hagejate isa ehk isik, kes on kohustatud hagejaid ülal pidama. Samuti ei nähtunud hagiavaldusest, et hagejad taotlevad ka isaduse tuvastamist eraldi nõudena. Kohus jättis hagiavalduse 16. jaanuar 2017 käiguta ja kohustas hagejat kõrvaldama hagiavalduses esinenud puudused 14 päeva jooksul kohtumääruse kättetoimetamisest alates. Kohus on hagejate esindajat hoiatanud, et hagiavalduse puuduse kõrvaldamata jätmisel võib kohus keelduda hagi menetlusse võtmisest.

Hagejate seaduslik esindaja on kohtumääruse kätte saanud 18. jaanuaril 2017 st. puuduste kõrvaldamise tähtaeg oli 14 päeva pärast s.o 1. veebruar 2017. Hageja nimetatud kuupäevaks puudusi ei kõrvaldanud.

KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED JA KOHALDATAV SEADUS

Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et hagi tuleb jätta läbi vaatamata.

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 363 lg 1 p 1 kohaselt märgitakse hagiavalduses hageja selgelt väljendatud nõue (hagi ese). Hagejatel tuleb esitada hagi selliselt, et kohtul on võimalik aru saada, milliste nõuetega on hagejad kohtu poole pöördunud, st eraldi tuleb märkida, et soovitakse isaduse tuvastamist ja elatise saamist ülalpidamiseks.

TsMS § 363 lg 1 2 kohaselt märgitakse hagiavalduses lisaks menetlusdokumentide muudele andmetele hagi aluseks olevad faktilised asjaolud (hagi alus). Perekonnaseaduse § 94 lg 2 järgi tuvastab kohus põlvnemise isast asjaolude alusel, mis võimaldavad eeldada, et laps põlvneb sellest mehest. Hagejad ei ole toonud välja faktilisi asjaolusid, mis võimaldavad eeldada, et hagejad põlvnevad kostjast.

Kohus selgitab, et TsMS § 3 lg 1 kohaselt menetleb kohus tsiviilasja, kui isik pöördub seaduses sätestatud korras kohtusse oma eeldatava ja seadusega kaitstud õiguse või huvi kaitseks. TsMS § 371 lg 2 p-st 2 tulenevalt võib kohus keelduda hagi menetlusse võtmisest, kui hagi ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset, või kui hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada.

Kuna hageja ei ole kohtu nõudmisele vaatamata esitanud kohtu määratud tähtpäevaks andmeid, mis võimaldaksid menetlust algatada, jätab kohus hagi läbi vaatamata.

Hagi läbivaatamata jätmise korral loetakse, et hagi ei ole kohtu menetluses olnud ja hageja võib pöörduda hagiga sama kostja vastu samal alusel vaidluses sama hagieseme üle kohtusse (TsMS § 426 lg 1).

TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 168 lg-st 2 tulenevalt kannab hageja menetluskulud, kui hagi jäetakse läbi vaatamata või kui menetlus lõpetatakse määrusega ja TsMS § 168 lõigetest 3–5 ei tulene teisiti. Kuivõrd kostjale ei ole

2-17-370 hagimaterjale kätte toimetatud, ei saa tal menetluskulusid olla. Kohus leiab, et hageja menetluskulud tuleb jätta TsMS § 168 lg 2 alusel hageja enda kanda.

Menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati (TsMS § 178 lg 1).

/allkirjastatud digitaalselt/ Külli Puusep kohtunik