Legislator Case Law & Legislation
3-17-57/8 AI generated

3-17-57/8 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

Case Number 3-17-57/8
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

K O H T U M Ä Ä R U S

Legislator headnote

AI generated

3-17-57/8 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium: K O H T U M Ä Ä R U S

Keywords

AI generated
subjective individual right victim lacks legal standing physician right abuse of rights doctrine refusal of medical examination violation of rights
AI generated

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Eesistuja Maret Altnurme, liikmed Oliver Kask ja Kaire Pikamäe Määruse tegemise aeg ja koht 8. veebruar 2017, Tallinn Haldusasja number 3-17-57 Haldusasi AN kaebus Tallinna Vangla kohustamiseks korraldada kinnipeetavatele õigusabitunde ja aidata kinnipeetavatel paremini vabanemiseks ette valmistuda Menetlusosalised Kaebaja – AN Vaidlustatud kohtulahend Tallinna Halduskohtu 23. jaanuari 2017. a määrus Menetluse alus ringkonnakohtus AN määruskaebus Asja läbivaatamine Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON Jätta AN määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 23. jaanuari 2017. a määrus haldusasjas nr 3-17-57 muutmata.

EDASIKAEBAMISE KORD Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (HKMS § 121 lg 4, § 235 lg-d 1 ja 3).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK 1. AN esitas 30.11.2016 Tallinna Vanglale taotluse, milles soovis, et kinnipeetavatele hakataks koolimajas õigusabi tunde andma. Samuti taotles AN, et kinnipeetavatel aidataks paremini vabanemiseelsel perioodil vabanemiseks valmistuda. 2. Tallinna Vangla hariduskorraldaja vastas AN taotlusele 09.12.2016 kirjaga nr 5- 8/16/26967-2. 3. AN esitas 12.12.2016 Tallinna Vanglale vaide hariduskorraldaja 09.12.2016 vastusele nr 5-8/16/26967-2, milles märkis vaide esitamise põhjuseks diskrimineerimise. 4. Tallinna Vangla jättis 30.12.2016 vaideotsusega nr 5-15/16/426-2 AN vaide rahuldamata. 5. AN esitas 05.01.2017 Tallinna Halduskohtule kaebuse Tallinna Vangla kohustamiseks korraldada kinnipeetavatele õigusabi tundide andmine ja aidata kinnipeetavatel paremini vabanemiseks ette valmistuda.

3-17-57 2(2) 6. Tallinna Halduskohus tagastas 23.01.2017 määrusega kaebuse halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 2 p 1 alusel. Tallinna Vangla on 30.12.2016 vaideotsuses nr 5-15/16/426-2 selgitanud diskrimineerimise puudumist, kuivõrd ühelegi kinnipeetavale ei anta Tallinna Vanglas õigusabi tunde, samuti seda, et kaebajale ei tulene õigusaktidest subjektiivset õigust nõuda vanglalt õigusabitundide korraldamist. Vangistusseaduse (VangS) § 34 lg 1 kohaselt on hariduse omandamise võimaldamise eesmärk kindlustada kinnipeetav piisavate teadmiste, oskuste ja eetiliste tõekspidamistega, mis võimaldab tal jätkata vabaduses hariduse omandamist ja töötamist. Hariduse andmist vanglas korraldatakse Eesti Vabariigi haridusseaduse, põhikoolija gümnaasiumiseaduse, kutseõppeasutuse seaduse ning nende alusel väljaantud õigusaktide kohaselt (VangS § 34 lg 2). Kinnipeetavale, kelle poolt reaalselt ärakandmisele kuuluva vangistuse tähtaeg ületab ühte aastat, koostatakse kinnipeetava individuaalne täitmiskava, milles nähakse ette kinnipeetavale üldhariduse või kutsehariduse või tööalase enesetäiendamise eesmärgiga täienduskoolituse andmise vajadus (VangS § 16 lg 1 p 4). Kaebaja ei ole väitnud, et temale koostatud individuaalses täitmiskavas oleks ette nähtud õigushariduse omandamine. Seega puudub kaebajal HKMS § 44 lg 1 mõttes õigus, mida kohustamisnõudega kaitsta. VangS § 74 kohaselt korraldatakse kinnipeetava vabastamise ettevalmistamiseks kinnipeetava sotsiaalhoolekanne, kohaldatakse soodustusi, võimaldatakse lühiajalist väljasõitu või paigutatakse kinnipeetav ümber avavanglasse vastavalt VangS §-dele 20, 22, 32, 60 ja 61. Kaebajal puudub subjektiivne õigus nõuda vanglast vabastamise ettevalmistamise korra täiendamist. Lisaks ei nähtu asja materjalidest, et kaebajal oleks seoses vanglast vabastamise ettevalmistamisega mingeid probleeme. Kaebaja on esitanud vaid väite, et paljudel kinnipeetavatel puudub kindel elukoht. Seega võib järeldada, et kaebaja subjektiivseid õigusi ei ole vanglast vabastamise ettevalmistamisega rikutud. 7. AN esitas halduskohtu määruse peale 31.01.2017 määruskaebuse. Tallinna Halduskohus ei pidanud 01.02.2017 põhjendatuks määruskaebust rahuldada ja edastas selle lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS 8. AN jääb Tallinna Halduskohtu 23.01.2017 määruse peale esitatud määruskaebuses kõigi varem esitatud taotluste juurde. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED 9. Halduskohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud. Määruskaebuses ei ole esitatud väiteid, mis annaks alust halduskohtu määruse tühistamiseks. Halduskohus tagastas õigesti kaebuse HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel kaebeõiguse ilmselge puudumise tõttu. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu põhjendustega ega pea HKMS § 203 lg-le 2 ja § 201 lg-le 4 tuginedes vajalikuks neid korrata.

/allkirjastatud digitaalselt/ Maret Altnurme

/allkirjastatud digitaalselt/ Oliver Kask /allkirjastatud digitaalselt/ Kaire Pikamäe