Legislator Case Law & Legislation
2-16-13599/23 AI generated

2-16-13599/23 · Harju Maakohus Tartu mnt kohtumaja

Case Number 2-16-13599/23
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

1

Legislator headnote

AI generated

2-16-13599/23 · Harju Maakohus Tartu mnt kohtumaja: 1

Keywords

AI generated
overpaid supplementary benefits breach of maintenance obligation refusal of supplementary benefits undisclosed commissions insufficiently substantiated grievances statutory conditions compliance
AI generated

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

1

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Harju Maakohus Kohtunik Kohtujurist Meeli Kaur Merilin Oldekop Määruse tegemise aeg ja koht 8. veebruar 2017. a, Tallinn, Tartu mnt kohtumaja Tsiviilasja number 2-16-13599 Tsiviilasi XXXX hagi XXXX’i ja XXXX OÜ vastu ebaõigete andmete ümberlükkamiseks Menetlustoiming Kompromissi kinnitamine, riigilõivu tagastamine ja asjas menetluse lõpetamine Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja XXXX (isikukood XXXX), lepingulised esindajad vandeadvokaat Carri Ginter ja advokaat Maria Pihlak Kostja I XXXX (isikukood XXXX) Kostja II XXXX OÜ (registrikood XXXX) Kostja I ja kostja II lepinguline esindaja Stanislav XXXX Kohtuistungi toimumise aeg Kohtuistungil osalenud isikud 7. veebruar 2017. a Hageja XXXX Hageja esindaja vandeadvokaat Carri Ginter Kostja I XXXX Kostjate esindajad XXXX ja Stanislav XXXX Tõlk Nadežda Paukson RESOLUTSIOON 1. Kinnitada XXXX (hageja) ja XXXX’i (kostja I) ning XXXX OÜ (kostja II, koos nimetatuna pooled) vahel sõlmitud kompromiss alljärgnevas: 1.1. Kostjad väljastavad hagejale kirja järgmises sõnastuses (vene keeles määruse Lisa 1): “Oleme 14.01.2016 XXXX saadetud e-kirjas avaldanud XXXX kohta järgnevad tegelikkusele mittevastavad väited: a) Midagi sarnast oli tal siin Eestis, midagi seoses soome ettevõttega „XXXX“, teda süüdistati 10 000 tonni väetise kadumises Eestis asuvast laost.

2

b) Härra XXXX ei olnud mitu aastat Eestis. c) Hr XXXXl, jällegi juhatuse korraldusel, on keelatud töötada XXXX. Need väited on valed“. 1.2. Kostjad hüvitavad solidaarselt hageja menetluskulud summas 4172,15 eurot. 1.3. Käesoleva kompromissi sõlmimisega ei ole pooltel teineteise vastu samadel asjaoludel nõudeid. 1.4. Pooled lühendavad määruskaebuse esitamise tähtaega 2 tööpäevani. 2. Lõpetada menetlus tsiviilasjas nr 2-16-13599. 3. Tagastada hagejale käesoleva kohtumääruse jõustumisel pool menetluses tasumisele kuulunud riigilõivust, so 150 eurot ja enam tasutud osas riigilõivu 50 eurot, kokku 200 eurot Advokaadibüroo SORAINEN AS-i arveldusarvele EE862200221021510387 Swedbank AS-is. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 2 tööpäeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Kohtu selgitus seoses menetlusabi taotlemisega Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK 1. XXXX (hageja) esitas 08.09.2016 Harju Maakohtule hagiavalduse XXXX’i (kostja I) ja XXXX OÜ (kostja II) vastu ebaõigete andmete ümberlükkamiseks. Hagiavalduse kohaselt on kostja I ja kostja II avaldanud hageja ja kostjate Valgevene koostööpartneri AS-i XXXX(XXXX) esindajale XXXX’le hageja kohta ebaõigeid andmeid. Hageja soovib kostja I ja kostja II edastatud ebaõigete andmete ümberlükkamist kostjate poolt. 2. Kohtuistungil saavutasid pooled kompromissi. Pooled taotlevad kompromissi kinnitamist määrusega ning tsiviilasjas menetluse lõpetamist. Pooled on teadlikud TsMS §-s 432 sätestatud tsiviilasja menetluse lõpetamise õiguslikest tagajärgedest. KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED 3. TsMS § 430 lg 1 kohaselt võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. TsMS § 428 lg 1 p 4 sätestab, et kohus lõpetab menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle. Vastavalt TsMS § 430 lõikele 3 ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. 4. Kohus asub seisukohale, et kohtule esitatud kompromiss vastab seadusest tulenevatele nõuetele ning ei esine selle kinnitamisest keeldumise aluseid. Seega kuulub kohtule esitatud kompromiss kinnitamisele ja asja menetlus lõpetamisele. Kohus selgitab, et TsMS § 430 lg 6 kohaselt asendab kokkuleppe sõlmimine kohtu kinnitatud kompromissina kokkuleppe notariaalset tõestamist. TsMS §-st 432 tulenevalt ei saa hageja menetluse lõpetamise korral pöörduda uuesti kohtusse hagiga sama kostja vastu

3

vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kompromissi saab vastavalt TsMS § 430 lg-s 8 sätestatule tühistada ja selle tühisusele saab tugineda tsiviilseadustiku üldosa seaduses nimetatud alustel ning kompromissist saab taganeda või selle üles öelda võlaõigusseaduses nimetatud alustel. Kompromissi saab tühistada või selle tühisusele tugineda ning kompromissist saab taganeda või kompromissi üles öelda üksnes kompromissi kui täitedokumendi alusel toimuva täitemenetluse hagiga lubamatuks tunnistamise menetluses. Kui kohus sellise hagi rahuldab, loetakse, et kompromissil ei ole täielikult või osaliselt õiguslikke tagajärgi ja menetlus asjas, milles kompromiss sõlmiti, jätkub. 5. Kui pooled vabatahtlikult käesoleva määrusega kinnitatud kompromissi ei täida, kuulub käesolevast jõustunud kohtumäärusest tulenev nõue täitmisele täitemenetluse seadustiku alusel (täitemenetluse seadustik § 2 lg 1 p 1). 6. Tulenevalt TsMS § 168 lg-st 3 kannavad pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. 7. TsMS § 150 lg 2 p 1 kohaselt tagastatakse pool menetluses tasutud riigilõivust, kui pooled sõlmivad kompromissi. Riigilõivu tagastab kohus, kelle menetluses asi viimati oli, üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõivu tasuti (TsMS § 150 lg 4). Kohus leiab, et hageja taotlus poole menetluses tasutud riigilõivu tagastamiseks tuleb rahuldada. Hageja palub riigilõivu tagastada Advokaadibüroo SORAINEN AS-i arveldusarvele. Lisaks sellele kuulub tagastamisele tasutud riigilõiv enam tasutud osas (TsMS § 150 lg 1 p 1). Toimikust nähtub, et hageja eest on Advokaadibüroo SORAINEN AS tasunud hagiavalduselt 15.08.2016 riigilõivu 350 eurot (maksekorraldus nr 872). TsMS § 132 lg 1 kohaselt mittevaralise nõude puhul eeldatakse, et hagihind on 3500 eurot, millelt kuulub riigilõivuseaduse (RLS) lisa 1 kohaselt tasumisele riigilõiv 300 eurot.

/allkirjastatud digitaalselt/ Meeli Kaur kohtunik