4-09-1696/22 · 4-09-1696/22 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

1 4-09-1696

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tartu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 04. märtsil 2009.a. Tartu, Kalevi 1 Väärteoasja number 4-09-1696 (2602,09,001740) Kohtunik Ene Muts Kohtuistungi sekretär Kädi Leola Menetlusalune isik Vallo Robi, isikukood: 37311212745, elukoht: x Kohtuväline menetleja Lõuna Politseiprefektuur Väärteoasi Vallo Robi kaebus Lõuna Politseiprefektuuri korrakaitseosakonna liiklustalituse konstaabli Kristjan Varindi 27.01.2009.a. otsuse peale, millega karistati LS § 7422 lg. 1 järgi rahatrahviga 1020 krooni Istungil osalenud isik Kaebuse esitaja kaitsja, jurist Heigo Petsi Kohtuvälise menetleja esindaja: Lõuna Politseiprefektuuri komissar Velmo Punnisk RESOLUTSIOON juhindudes VTMS § 132 p. 1 ja § 135 lg. 2 Jätta kohtuvälise menetleja otsus muutmata ja kaebus rahuldamata. Edasikaebamise kord

Otsuse peale võib esitada Tartu Maakohtu kaudu kassatsioonkaebuse Eesti Vabariigi Riigikohtule 30 päeva jooksul päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav. Kassatsiooni esitamise õigus on menetlusaluse isiku advokaadist kaitsjal, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal. Kui kohtumenetluse pool soovib kasutada kassatsiooniõigust, peab ta sellest kirjalikult teatama Tartu Maakohtule 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse lõpposa kuulutamisest. Kassatsiooniteate esitamisel on motiveeritud kohtuotsus kohtumenetluse pooltele kättesaadav Tartu Maakohtu kantseleis alates 26.03.2009.a.

2 Kaevatav kohtuvälise menetleja otsus.

Lõuna Politseiprefektuuri korrakaitseosakonna liiklustalituse konstaabli Kristjan Varindi 27.01.2009. a kiirmenetluses tehtud otsusega karistati Vallo Robit LS § 7422 lg 1 järgi rahatrahviga 17 trahviühiku ulatuses, s.o. 1020 krooni. Otsuse kohaselt Vallo Robi 27.01.2009. a kell 08.01 ajal Tartu maakonnas Tartu vallas maantee nr. 3 120-ndal kilomeetril juhtis mootorsõidukit Toyota Land Cruser asulavälisel teel kiirusega 110+/-4 km/h, millega ületas lubatud sõidukiirust mitte vähem kui 16 km/h. Kiirust mõõdetud seadmega Stalker DSR 2XDP 009642. Rikkus LE § 124 p. 2 nõudeid, pannes sellega toime väärteo, milline on kvalifitseeritav Liiklusseaduse § 7422 lg 1 järgi. Karistust raskendavad ja kergendavad asjaolud puuduvad. Muud andmed: kiirusemõõteseadme kasutamise protokoll. Otsuse pöördel on trükitud menetlusaluse isiku õigused ja kohustused vastavalt VTMS §-le 19. All menetlusaluse isiku allkiri.

Kaebuse sisu ja põhjendused.

Kaebuse esitaja, Vallo Robi palub tühistada kohtuvälise menetleja kiirmenetluses tehtud otsus ja lõpetada väärteomenetlus. Kaebuse põhjenduste kohaselt 27.01.2009. a peatas Lõuna Politseiprefektuuri liiklustalituse konstaabel liiklusjärelevalve korras kaebuse esitaja kinni maanteel nr. 3 Tartu vallas Tartumaal. Konstaabli sõnul ületas kaebuse esitaja väidetavalt lubatud sõidukiirust umbes 16 km/h võrra. Sõidukiirust olevat mõõdetud seadmega Stalker DSR 2XDP. Konstaabel tegi ettepaneku väärtegu menetleda kiirmenetluse korra, mille suhtes tal esialgu ei olnud vastuväiteid. Kahtlused asja õiguspärasuses tekkisid pärast sündmust. Kaebuse esitajalt paluti selgitust. Ta ei osanud midagi öelda, sest mõõteriista ta ei näinud. Politseiautos näidati talle mingit tablood, mille oli kiiruse näit 110 km/h. Ta ei tea, kas see oli mõõtnud tema auto liikumiskiirust. Arusaamatuks jäi ka asjaolu, et ta ületas kiirust „110 km/h +/- 4 km/h ja mitte vähem kui 16 km/h“, kuigi politseisõidukis oli väidetav liikumiskiirus elektooniliselt fikseeritud 110 km/h. Kaebuse esitaja andis allkirja kiirmenetluse otsusele, kuid ta ei nõustunud sellise kiirusemõõtmisega. Omakäeliselt kirjutas ka seisukoha politsei tegevuse osas eraldi paberile, kuid seda pole kiirmenetluse otsuses isegi mainitud. Kaebuse esitaja leiab, et antud seisukohta ei saa ka lugeda menetlusaluse isiku ütlusteks väärteo kohta nign see võrdub oma olemuselt ütluste andmisest keeldumisega. Kaebuse esitaja leiab, et asjas pole tõendatud, et ta ületas kiirust. Ebaselgeks jääb asjaolu, kas isegi väidetav seadme poolt fikseeritud kiirus on üldse tema juhitud sõiduki liikumiskiiruse näiduks. Samuti ei saa nõustuda asjaoluga, et konstaabel peatab sõiduki kinni ja teatab, et tema seade fikseeris kiiruse ületamise. Mitte mingi asjaolu ei viita üheselt sellele, et seade on fikseerinud kaebuse esitaja sõiduki kiiruse. Peale selle oleks pidanud seaduse kohaselt alustama asjas üldmenetlust. Eeltoodust lähtudes leiab kaebuse esitaja, et väärteomenetlus on läbi viidud seadusevastaselt ja asjas ei ole tõendatud tema poolt väärteo toimepanemine.

Kohtuistungil tuvastatud asjaolud ja tõendid. VTMS § 90 lg 1 alusel arutas kohus kaebust menetlusaluse isikuta tema kaitsja osavõtul. VTMS § 127 lg 1 sätestatud kaebusest loobumise õigust ei kasutatud. Tunnistaja K. V. andis kohtuistungil ütlusi selle kohta, et ta töötab Lõuna Politseiprefektuuri korrakaitseosakonna liiklustalituses vanemkonstaablina alates 2006.a. märtsist. Tööalaselt on kokku puutunud Vallo Robiga. Suured lumetormid olid ja seetõttu teeolud rasked. Kell 8 teostasid Jõhvi-

3 Tartu-Valga maanteel liiklusjärelvalvet, seisid Amme Grilli juures bussipeatuses. V. T. mõõtis kiirust ja tunnistaja kontrollis infosüsteemist mööduvaid sõidukeid, kas dokumendid olemas ja tehniliselt korras. Tuli Jõhvi poolt punakat värvi, kirsipunane Toyota Land Cruiser, mille kiiruseks V. T. mõõtis 110 km/h. Tunnistaja peatas sõiduki, vestles juhiga ja küsis, miks kiirust ületas. Tema küsis, miks teda peatati. Diskussioon oli 5 minutit. Rääkis, et suure massiga auto, head kummid ja see ei lähe teelt kuskile. Tunnistaja rääkis, mis selle eest karistusena kohaldatakse, selgitas, kas menetleda kiir- või üldmenetluse korras. Kutsus ta kiirusemõõtja näitu vaatama politseiauto juurde. Ta ei tahtnud tulla alguses, siis tuli ja vaatas näidu. Tunnistaja koostas ülekuulamise protokolli. Menetlusalune isik oli nõus rikkumisega. Tutvus õigustega ja pani allkirja. Kiirmenetluse kohaldamisel selgitas tunnistaja menetlusalusele isikule õigusi ja kohustusi vastavalt seadusele. Selgitas väärteoprotokolli koostamise vajadust ja kiirmenetluse vahet. Juht andis allkirja, et nõustub kiirmenetlusega. Ta helistas kellelegi ja pidas nõu telefoni teel. Kellega rääkis, tunnistaja ei tea, sai aru, et jutt käib menetlusest ja politseist. Siis oli juhil menetlusaluse isiku ülekuulamise protokoll käes, küsis kas nõustuda kiirmenetlusega, kui konsulteeris. Sel hetkel oli ta kiirmenetlusega nõus ja tunnistaja tegi kiirmenetluse otsuse. Tunnistaja oli V. T. ühes autos, kiirusemõõtja oli autosse paigaldatud statsionaarselt. Juhi pool esiaknal ja tagaaknal olid mõõtmisandurid. Saab mõõta sõidu ajal. Näidik on auto keskel, seal kuvatakse näit. Tee oli pikk sirge, tuli kurvi tagant välja ja oli üksi, teisi sõidukeid ei olnud, pidi olema tema kiirus, mille fikseerisid. Põhjendas kiiruse ületamist sellega, et suur ja turvaline auto.

Dokumentaalsed tõendid.

Menetlusaluse isiku ülekuulamise protokoll (tl 8) on koostatud 27.01.2009. a. protokollis on menetlusaluse isiku allkiri teksti järel „Väärteomenetluse seadustiku §-s 19 ettenähtud õigused ja kohustused on mulle teatavaks tehtud, mulle on selgitatud, et kiirmenetluses väärteoprotokolli ei koostata. Olen teadlik, et kiirmenetluses ütluste või allkirja andmisest keeldumise korral alustatakse üldmenetlust“. Menetlusaluse isiku allkiri on ka järgmises lahtris teksti järel „Nõustun kiirmenetlusega“. Järgmises lahtris teksti järel „Väärteo kohta annan järgmised ütlused:“ on käsikirjas kirjutatud „Läksin tööle, riigile raha teenima, autoga.“ ja selle all menetlusaluse isiku allkiri.

Liiklusjärelevalve kiirusemõõteseadme kasutamise protokolli 27.01.2009. a andmetel on 27.01.2009 kell 08.01 Tartu maakonnas Tartu vallas maantee nr. 3 120-ndal kilomeetril mõõdetud Vallo Robi juhitud mootorsõiduki Toyota Land Cruser kiirust kiirusemõõteseadmega Stalker DSR 2XDP 009642. asulavälisel teel kiirusega 110+/-4 km/h, millega ületas lubatud sõidukiirust mitte vähem kui 16 km/h. Kiirust mõõdetud seadmega Seade oli testitud 27.01.2009. a kell 06.30, töökorras. Mõõtmisel oli seadme lugem 110 km/h. Lubatud sõidukiirus mõõdetaval teelõigul 90 km/h. Kiiruse mõõtmise laiendmääramatus: +/- 4 km/h. Ületas lubatud sõidukiirust mitte vähem kui 16 km/h. Protokolli pöördel real “Juhile näidati seadme tablool fikseeritud näitu: on märk „X“ sõna „jah“ ees ruudus. „Ei“ ees ruut ei ole tühi. Menetlusalune isik on protokollile alla kirjutanud (tl 9).

Metrosert aktsepteeritud inspekteerimisasutuse Tartu labori mõõtevahendi taatlustunnistuse nr. TTRSS- 08/00077 andmetel on kiirusemõõtur Stalker DSR 2X nr. DP009642 taadeldud 09.07.2008 (tl 20) ning vastab OIML R 91 nõuetele: mõõtetulemuste piirvea väärtus taatlusel kaudsel meetodil laboriuuringutes +- 1 km/h või +- 1% (kiirusel üle 100 km/h. Lõuna Politseiprefektuuri korrakaitseosakonna õiendi (tl 10, 11) andmetel on 17.02.2009. a seisuga Vallo Robit ajavahemikus 08.03.1999. a kuni arutatava väärteo toimepanemiseni 27.01.2009. a

4 karistatud väärtegude eest 17-l korral. Ühe teo, 21.03.2001. a HÕS § 94 lg. 2 tunnustel väärteo eest karistuse määramise kohta puuduvad õiendis andmed. 15.07.2008. a on tehtud LS § 7422 lg 1 tunnustel väärteo toimepanemise järel suuline hoiatus VTMS § 53 lg 2 järgi. Kõik määratud karistused on rahatrahvi ja need on täies ulatuses tasutud. 19.09.2006. a LS § 7422 lg 3 alusel määratud rahatrahv on tasutud 12.10.2006. a. Järgmised karistused on määratud 17.04.2008. a LS § 7437 lg 1 alusel ja 29.08.2008. a LS § 7422 lg 2 alusel. LE § 124 järgi suurim lubatud sõidukiirus: 1) asulasisesel teel on 50 kilomeetrit tunnis; 2) asulavälisel teel on 90 kilomeetrit tunnis. LS § 7422. Mootorsõidukijuhi poolt lubatud sõidukiiruse ületamine (1) Mootorsõidukijuhi poolt lubatud suurima sõidukiiruse ületamise eest kuni 20 kilomeetrit tunnis – karistatakse rahatrahviga kuni 30 trahviühikut. VTMS § 55. Kiirmenetluse kohaldamine (1) Kohtuväline menetleja võib kohaldada kiirmenetlust juhul, kui väärteo toimepanemise asjaolud on selged ja menetlusalusele isikule on: 1) teatatud tema õigused ja kohustused, mis on ette nähtud käesoleva seadustiku §-s 19; 2) selgitatud, et kiirmenetluses väärteoprotokolli ei koostata; 3) võimaldatud anda väärteo toimepanemise kohta ütlusi ning kui isik nõustub kiirmenetlusega. Kohtu järeldused.

Kohus on kohtuistungil uuritud tõendite kogumis hindamise tulemusena jõudnud järeldusele, et Vallo Robi poolt LE § 124 p 2 rikkumine vaidlustatud otsuses märgitud ajal ja kohas on tõendatud. Vallo Robi sõitmist lubatust suurema kiirusega tõendab dokumentaalne tõend: liiklusjärelevalve kiirusemõõteseadme kasutamise protokoll 27.01.2009. a. Kiirust mõõdeti protokolli koostamise päeval kell 8.01 Tartu vallas maantee nr. 3 120. kilomeetril. Sama dokumentaalne tõend tõendab ka teo toimepanemise kohta ja aega ning teo toimepannud isikut. Vallo Robi allkirjastas protokolli ja see asjaolu kinnitab, et protokoll koostati sündmuskohal menetlusaluse isiku juuresolekul. Lubatud kiiruse ületamine ligi 20 km/h võrra kinnitab teo toimepanemise otsest tahtlust. Sellisel määral kiiruse ületamine on juhil jälgitav spidomeetrilt. Kaebuse esitaja kahtlused, et tablool oli kellegi teise isiku juhitud sõiduki kiiruse näit, ei ole mitte millegagi põhjendatud. Liiklusjärelevalve kiirusemõõteseadme kasutamise protokollis on real „Juhile näidati seadme tablool fikseeritud näitu: on märk „X“ sõna „jah“ ees ruudus korduvalt ülekirjutatud ja seetõttu muust tekstist rasvasemas kirjas. „Ei“ ees ruudus on ebamäärane kujutis. Ebaselgused nimetatud protokolli osas on selgelt parandamata ja võivad seetõttu põhjustada kahtlusi selles, kas juhile on seadme tablool fikseeritud näitu näidatud või mitte. Menetlusalune isik on protokollile alla kirjutanud. Kohus on seisukohal, et kahtlused on kõrvaldatud menetlusaluse isiku, kaebuse esitaja Vallo Robi kaebuses kirjeldatud asjaoludega. Politseisõidukis ta nägi tablood, millel oli kiiruse näit 110 km/h. Sama näit on fikseeritud ka protokollis. Seetõttu ei ole kahtlust, et juhile näidati seadme tablool fikseeritud näitu. Protokollis märgitud mõõtmistulemus ja visuaalselt tajutu on samad. Mõõtmine on toimunud töökorras ja taadeldud mõõteseadmega. Tunnistaja K.V. ütluste järgi ütles juht alguses, et tal ei ole vaja näitu näha, aga siis tuli politseiauto juurde ja nad näitasid näidu ära. Kõik asjaolud olid selged, ei pidanud vajalikuks üldmenetlust kohaldada. Kiirmenetlusest oli ta teadlik, isegi konsulteeris telefoni teel kellegagi. Kohapeal oli nõus kiiruse ületamisega.

5

Tunnistaja ütlused on usaldusväärsed selles, et juht pidas nõu telefoni teel enne kiirmenetluseks nõusoleku andmist, kui politseiametnik oli andnud talle tutvuda õiguste ja kohustustega ja oli selgitanud üld- ja kiirmenetluse vahet. Pärast seda kirjutas allkirja, et nõus kiirmenetlusega ja seletuse. Seletus protokolli on tema enda käega kirjutatud. Lisaks räägiti pikalt liiklusest ja politseist, aga konkreetselt selle menetluse kohta juht ei küsinud. Ütles, et hea auto, püsib teel hästi, kuhu ta ikka läheb. Mõõtetulemuste kohta küsimusi ei olnud tal sel hetkel. Ei tekkinud kahtlusi teo tõendatuse osas kui otsuse vormistas.

Väärteomenetluse seadustiku § 55 lg 1 p 3 kohaselt võib kohtuväline menetleja kohaldada kiirmenetlust üksnes juhul, kui väärteo toimepanemise asjaolud on selged ja menetlusalusele isikule on võimaldatud anda väärteo toimepanemise kohta ütlusi. Sama seaduse § 56 lg-st 4 tuleneb, et kui menetlusalune isik keeldub ütluste andmisest, loetakse see kiirmenetlusega mittenõustumiseks, mis peab omakorda kaasa tooma üldmenetluse alustamise. Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 16.10.2003. a otsuses nr. 3-1-1-100-03 on leidnud, et kuigi seadus ei määra, milline peab olema kiirmenetluses menetlusaluse isiku poolt antud ütluste sisu ja maht, ei räägita VTMS §-s 56 mitte igasugustest ütlustest vaid "ütlustest väärteo toimepanemise kohta". Menetlusaluse isiku ütlused väärteo toimepanemise kohta on väärteomenetluses tõendiks, sest nad sisaldavad faktilisi andmeid, mille alusel on võimalik teha kindlaks teo vastavust väärteokoosseisule, õigusvastasust ja isiku süüd selle toimepanemises, samuti muid väärteoasja õigeks otsustamiseks tähtsust omavaid asjaolusid. Arutatavas väärteoasjas on menetlusalune isik ütlusi andnud. Kuigi tema ütlused on napisõnalised, väljendavad ütlused tema autoga sõitmise eesmärki ja tõendavad asjaolu, et ta juhtis mootorsõidukit. Antud ütluste sisust tulenevalt ei ole need samastatavad ütluste andmisest keeldumisena. Menetlusaluse isiku ülekuulamise protokolli andmetest järeldub selgelt, et menetlusalusele isikule on teatatud tema õigused ja kohustused, mis on ette nähtud VTMS §-s 19; selgitatud, et kiirmenetluses väärteoprotokolli ei koostata ning võimaldatud anda väärteo toimepanemise kohta ütlusi. Isik on nõustunud kiirmenetlusega ja ütlused kirjutanud omakäeliselt. Menetlusaluse isiku ütlused ei ole ainsaks tõendiks. Tõendiks on eelkirjeldatud dokumentaalne tõend, mis on märgitud ka kohtuvälise menetleja otsuses. Väärteo toimepanemise asjaolud olid selged ja üldmenetluse alustamiseks ei olnud vajadust. Kohtuväline menetleja on arvestanud kiiruse mõõtmise laiendmääramatusega menetlusaluse isiku kasuks. Tuvastatud sõidukiirus ületab lubatud kiirust ulatuses, mille tagajärjeks on vastutus LS § 7422 lg 1 järgi. Kohtuväline menetleja on rikkumise eest määranud karistuse LS § 7422 lg 1 sanktsiooni üle keskmise määra lähedal. Kohus leiab, et karistus on määratud KarS § 56 sätestatud karistamise alustest lähtudes. Karistamise aluseks olev süüline käitumine LE § 124 p 2 rikkumisel on tõendatud. Kohus ei tuvastanud süüd ja õigusvastasust välistatud asjaolusid. Karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. Vallo Robil on üks kustumata karistus kiiruse ületamise eest, mis määrati kohtuvälise menetleja 29.08.2008. a otsusega LS § 7422 lg 2 alusel. 19.09.2006. a LS § 7422 lg 3 alusel määratud rahatrahvi on 12.10.2006. a tasumise ja järgmise väärteo vahele 17.04.2008. a jääv ajavahemik on pikem kui üks aasta. Karistusregistriseaduse § 25 lg 1 p 1 järgi karistusandmed kustutatakse registrist ja kantakse üle arhiivi, kui väärteo eest määratud rahatrahvi täitmisest on möödunud üks aasta. Eeltoodud põhjusel ei ole karistuse määramisel arvestatavad varasemad, 17.04.2008. a karistusele eelnenud karistused. Keskmise määra lähedase karistuse määramisel on kohtuväline menetleja selle ajaoluga arvestanud. Kohtuvälise menetleja otsuse tühistamiseks ei ole põhjusi ja seaduslikku alust. Ene Muts Kohtunik