4-17-341/7 · Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja

1

Väärteoasi nr. 4-17-341

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 07. veebruaril 2017.a. Tallinn (Liivalaia kohtumaja) Väärteoasja number 4-17-341 Kohtukoosseis Kohtunik Margot Mikler Väärteoasi S.U väärteoasi LS § 201 lg 1 ja § 224 lg 2 järgi

Menetlusalune isik

S.U, isikukood: XXX, elukoht: XXXX, EV kodanik, töötab Kohtuvälise menetleja esindaja Politseija Piirivalveameti Põhja Prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse liiklustalituse esindaja Triinu Riigor

RESOLUTSIOON

Süüdi tunnistada S.U LS § 201 lg 1 ja § 224 lg 2 järgi ning KarS § 63 lg 1 alusel karistada arestiga 15 päeva.

Vastavalt KarS § 69 asendada S.U-le mõistetud arest 15 päeva üldkasuliku tööga 15 tundi, mille tegemise tähtajaks määrata 3 kuud.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib edasi kaevata Tallinna

Ringkonnakohtule, teatades kirjalikult apellatsiooni

esitamisest Harju Maakohtu Liivalaia kohtumajale 7

päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest ning esitades apellatsiooni 15 päeva jooksul, alates päevast,

mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav.

Politseija Piirivalveameti Põhja prefektuuri Ida–Harju politseijaoskonna patrullitalituse patrullpolitseinik Sergei Etner poolt on 26.12.2016.a. koostatud väärteoprotokoll AB 1488728

selles, et S.U 26.12.2016.a. kella 01:46 ajal juhtis Harjumaal Jõelähtme vallas

Kaberla- Kaberneeme /Kiiu – Kaberneeme ristmikul suunaga Kaberneeme poole

mootorsõidukit Opel Vectra reg.nr XXXXomamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust. Samuti juhtis mootorsõidukit isikuna, kelle ühes liitris väljahingatavas õhus oli alkoholisisaldus mitte väiksem, kui 0,65 mg/l. tõendusliku alkomeetri mõõtetuemus 0,70 +/- 0,05 mg/l.

2

Sellise tegevusega S.U rikkus liiklusseadus § 90 lg 1 p 1 ja § 69 lg 3 nõudeid ning pani toime liiklusseaduse § 201 lg 1 ja § 224 lg 2 ettenähtud väärteod.

Menetlusalune isik tunnistas end kohtuistungil süüdi ja andis ütlusi, et juhtimisõigust tal ei ole, ennem mootorsõidukit juhtima asumist oli tarvitanud alkoholi.

Kohtuvälise menetleja esindaja leidis, et S.U tuleks karistada LS § 201 lg 1 ja § 224 lg 2 järgi kvalifitseeritava väärteo toimepanemise 15 päevase arestiga, millise võib asendada üldkasulikku tööga.

Kohus, hinnanud väärteoasjades kogutud tõendeid, analüüsinud neid kogumis, leiab, et isiku süü on 26.12.2016.a. väärteos tõendamist leidnud järgmiste tõenditega: tunnistaja Leonhard

Põder ülekuulamise protokolliga, milles politseiametnik on andnud ütlusi, et olles patrullis 26.12.2016.a. said vihje, et Kaberneemest Rummu võib sõita joobes juht sõidukiga Opel, mis on sinist värvi. Kell 01:46 peatasid Kaberla – Kaberneeme ja Kiiu – Kaberneeme ristis sõiduki Opel Vectra reg.nr 849 BCA. Kontrollides indikaatorvahendiga sõiduki juhti oli näiduks 0,76 mg/l kohta. Tõendusliku alkomeetriga oli näiduks 0,70 +/- 0,05 mg/l ning lõplik lugem 0,65

mg/l kohta. Sõidukit juhtis S.U i.k XXX. Samuti puudus juhil vastava

kategooria mootorsõiduki juhtimisõigus (tl. 4); tõendusliku alkomeetri kasutamise

protokolliga, millest nähtub, et 26.12.2016.a. tuvastati S.U alkoholijoove ning mõõtetulemuseks saadi 0,65 mg/l kohta (tl. 5); indikaatorvahendi kasutamise protokoll, mille kohaselt tuvastati S.U 26.12.2016 kell 01:46 alkoholijoove 0,76 mg/l kohta (tl. 6); sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsusega, mille kohaselt kõrvaldati 26.12.2016.a. kell 01:46 sõiduki Opel Vectra reg.nr XXXXroolist S.U, kuna isikul puudus vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigus ja oli alust arvata, et isik on joobeseisundis (tl. 7-8); Maanteeameti liiklusregistri väljavõttega, millest nähtub, et S.U puuduvad kehtivad juhiload (tl. 9) ning toimiku teiste materjalidega.

Vastavalt toimepandule tuleb isikut karistada. S.U-le karistuse mõistmisel tuleb arvestada karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid ning õiguskorra kaitsmise huvisid ja samuti võimalust mõjutada S.U edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest. Isikut on varem väärteokorras karistatud 6-l korral (tl. 10) rahatrahvidega, mis on isikul kõik tasumata. Isikule ei ole mõistlik määrata rahatrahvi, kuivõrd varasemad rahatrahvid on tasumata

ning isikul puudub ka kindel sissetulek. Varasemalt määratud karistused ei ole avaldanud karistusena soovitud mõju ning isik jätkab õigusrikkumiste toimepanemist, seega leiab kohus, et isikule tuleb määrata arest, millise võib asendada üldkasulikku tööga.

Kohus juhindus Karistusseadustiku § 48, Väärteomenetluse seadustiku 107- 111 sätetest.

/allkirjastatud digitaalselt/ Margot Mikler Kohtunik