1-08-16196/8 · Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Harju Maakohus Liivalaia Kohtumaja

Otsuse tegemise aeg ja koht 26.03.2009.a. Tallinnas

Kohtunik Merle Parts

Sekretär Kadri Allika

Tõlk

Marek Litnevski

Prokurör Aleksander Tšitšerov

Kaitsja Andrus Repnau

Menetluse liik lühimenetlus

Süüdistatav: G.G, ik: xxx; elukoht: xxx /xxx; emakeel: vene keel; VF kodakondsus,

keskharidusega, töökoht: U C OÜ; väärteokorras karistatud 6-l korral, kriminaalkorras karistamata. Tõkend – elukohast lahkumise keeld alates 30.06.2008.a.

süüdistuses KarS § 424 järgi

RESOLUTSIOON

Süüdi tunnistada KarS § 424 ja karistada teda karistada teda vangistusega 3 G.G

(kolm) kuud. KrMS § 238 lg.2 alusel vähendada mõistetud karistust 1/3 võrra ja määrata, et kandmisele kuulub 2 (kaks) kuud vangistust.

KarS § 68 lg 1 alusel lugeda karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg 29.06.2008.a. kuni 30.06.2008.a., s.o 2 päeva ja seega lugeda lõplikuks ärakandmisele kuuluvaks karistuseks 1 (üks) kuu ja 28 (kakskümmend kaheksa) päeva vangistust.

KarS § 74 lg 1, 3 alusel määrata, et mõistetud karistust ei pöörata täielikult täitmisele, kui süüdimõistetu ei pane 18-kuulise katseaja kestel toime uut kuritegu ning järgib KarS § 75 lg 1 p 1-5 sätestatud kontrollnõudeid, kohustudes: • p. 1. elama kohtu määratud alalises elukohas;

• p. 2. ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda Kriminaalasi nr. 1-08-16196

2 registreerimisele;

• p. 3. alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;

• p. 4. saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui 15 päevaks;

• p. 5. saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö või õppimiskoha vahetamiseks.

Katseaja alguseks lugeda kohtuotsuse kuulutamise päev, s.o.26.03..2009.a.

Määrata G.G Viru Vangla kriminaalhooldusosakonna juhataja poolt määratud kriminaalhooldaja järelevalve alla.

KarS § 50 lg 1 p 1 alusel lisakaristusena võtta G.G-lt mootorsõiduki juhtimise õigus 1 (üheks) aastaks.

Tõkend – elukohast lahkumise keeld – tühistada kohtuotsuse jõustumisel.

KrMS § 175, § 179 alusel välja mõista G.G-lt riigituludesse: - sundraha 1,5 palga alammäära – 6525 krooni, - kaitsjale makstud tasu 2330 krooni 50 senti.

Kriminaalmenetluse kulud tasuda Rahandusministeeriumi a/arvele 10220034800017 SEB Pank või 221023778606 Swedbank. Maksekorraldusele märkida viitenumber 2800049777 ning selgitusse kriminaalasja kohtunumber 1-08-16196 ja tekst „kriminaalmenetluse kulud“.

Tõkend – elukohast lahkumise keeld – tühistada kohtuotsuse jõustumisel.

EDASIKAEBE KORD

Kohtuotsuse peale võivad süüdistatav, kaitsja ja kannatanu esitada apellatsiooni.

Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb kohtule teatada kirjalikult Harju Maakohtu

Liivalaia Kohtumajale 7 (seitsme) päeva jooksul, alates kohtuotsuse kuulutamisest so alates 26.03.2009.a. Apellatsioon esitatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult 15 (viieteistkümne) päeva jooksul alates

päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega, vahistatud süüdistataval ja tema kaitsjal alates kohtuotsuse koopia süüdistatavale kätteandmisele järgnevast päevast.

SÜÜDISTUS

G.G süüdistatakse selles, et tema, olles 11.01.2007.a. karistatud Ida Politseiprefektuuri poolt Liiklusseaduse § 74’19 lg 1 alusel rahatrahviga summas 12 900 krooni mootorsõiduki joobeseisundis juhtimise eest ning omades kehtivat karistatust mootorsõiduki joobeseisundis juhtimise eest, juhtis taas 29.06.2008.a. kella 16:15 ajal Tallinnas, Kreutzwaldi tn 6 maja juures mootorsõidukit xxx reg märgiga xxx, olles alkoholijoobes.

Seega G.G, olles isikuks, keda on varem karistatud mootorsõiduki juhtimise eest

joobeseisundis, uuesti mootorsõiduki juhtimisega joobeseisundis, pani toime KarS § 424 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

3

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD: , et on Kohtuistungil selgitas G.G

süüdistusest aru saanud. Ta tunnistas end talle inkrimineeritud kuriteo toimepanemises süüdi ning nõustus kriminaalasja lahendamisega lühimenetluses. Kahetseb toimepandut. G.G

ütlusi anda ei soovinud. Kaitsja nõustus süüdistuse sisuga, karistuse osas seisukohta ei

avaldanud. . Kaitsja palus kohaldada vangistust tingimuslikult.. Kohtuistungil jäi prokurör esitatud süüdistuse juurde ning nõudis G.G karistamist 3-kuulise vangistusega, millist vähendada 1/3 võrra ning kohaldada KarS § 74 sätteid, mõistes vangistuse tingimisi 1,5 aastase katseajaga. Samuti lisakaristusena kohaldada juhtimisõiguse äravõtmist paariks kuuks.

KOHTU SEISUKOHT: Kohus, kuulanud ära menetlusosaliste seisukohad ja kontrollinud

kriminaalasjas toodud tõendeid leiab, et G.G tegevus on õigesti kvalifitseeritud.

Kohus kontrollinud kriminaalasjas leiduvaid kirjalikke tõendeid ning G.G

puhtsüdamlikku süü tunnistamist kohtuistungil, asub seisukohale, et kriminaalasjas kogutud ja

kohtuistungil kontrollitud tõenditega on G.G süü kuriteo, mis oli suunatud mootorsõiduki juhtimisele joobeseisundis, isiku poolt keda on varem sellise teo toimepanemise eest karistatud, toimepanemises tõendamist leidnud.

Karistuse mõistmisel arvestab kohus KarS § 56 sätestatut. Kohus arvestab süüd, karistust

kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidiselt hoiduma süütegudest ja õiguskorra huve.

Karistust kergendavaks asjaoluks loeb kohus G.G puhtsüdamliku kahetsuse.

Süüdistatav pani toime teise astme kuriteo. G.G on pannud toime erinevaid Liikluseeskirjade rikkumisi. Rahatrahvid osaliselt tasumata. Süüdistatav selgitas, et ta ei tööta, tal esineb laenukohustusi. Kohus leiab, et isikut ei ole võimalik karistada rahalise karistusega.

Kohus peab põhjendatuks vangistuse kohaldamise, kuid arvestades kahetsust nõustub kohus prokuröri ja kaitsja sisukohaga tingimusliku vangistuse osas. Järelevalve isiku üle peab tagama

isiku väärtushinnangute korrigeerimise. Isikut iseloomustab ka asjaolu, et olles saanud

kohtukutse isiklikult kätte, kohtusse ta ei ilmunud (t.l.t.l.36), oli vajalik sundtoomise kohaldamine.

Lisakaristuse kohaldamine vajalik isiku väärtushinnangute korrigeerimiseks liikluses.

Süüdistatav pani toime raskes joobes sõiduki juhtimise päevasel ajal, tegemist oli suure liiklusohuga.. Antud lisakaristuse määra määratlemisel arvestab kohus nii võimalust muuta isiku väärtushinnanguid liikluses, tema liiklusohtlikkust kui ka õiguskorra huve.

G.G süüd tõendavad: •

Väärteoasja otsuse väljatrükk /t.l. 2-3/, millest nähtub G.G on karistatud LS 74’19 lg 1 alusel rahatrahviga 12900krooni, LS § 74’35 lg 1 alusel rahatrahviga 600 krooni ja LS § 74’30 lg 1 alusel rahatrahviga 600 krooni. Väärtegu pandi toime 12.12.2006.a. kella

03:05 ajal Narvas Pähklimäe 15 juures ning see kujutas endast mootorsõiduki juhtimist

alkoholijoobes, reguleerija edasisõitu keelava märguande peale mittepeatumine selleks ettenähtud kohas, samuti puudusid tal esitamiseks kehtiv vastava kategooria mootorsõiduki

juhtimisõigust tõendav dokument, sõiduki registreerimistunnistus ning kohustuslik liikluskindlustuse poliis.

• Protokoll alkoholijoobe tuvastamise kohta indikaatorvahendi või mõõteriista kasutamisel /t.l. 4/, millest nähtub, et G.G tuvastati 29.06.2008.a. kella 16:00 ajal alkoholijoove (1,48 mg/l).

• Tunnistaja M Meitsar ütlused /t.l. 5/, millest nähtub, et 29.06.2008.a. kella 16:15 ajal, olles

autopatrullis, pidas tunnistaja koos A Hermaste’ga F.R. Kretzwaldi 6 juures kinni G.G

juhitud sõiduki Xxx reg nr xxx. G.G tuvastati alkoholijoove, sõidukil puudusid ka algaja juhi tunnusmärgid nii ees kui taga.

4

• ütlused /t.l. 9-11/, mille kohaselt tunnistab G.G end Kahtlustatava G.G süüdi kahtlustuses esitatud kuriteos. Ta on lisanud, et 29.06.2008.a. kella 15:00 ajal jõi ta ära 4 pudelit õlut. Ta otsustas sõita linna mööda Kretzwaldi tänavat. Ta peatus politseisõiduki

märguande peale ning alkomeetrisse puhudes näitas see 1,48 mg/l, millega ta ka nõustus. Ütluste kohaselt viidi ta kainenema ning sõiduki viis minema kaine juht. Ta on teadlik, et 11.01.2007.a. määrati temale LS § 74’19 alusel rahatrahv 12900 krooni, selle on ta tasunud. Kahetseb toimepandut.

Kuriteoga tekitatud kahju laad ja suurus: andmed puuduvad. Andmed kuriteoga saadud vara kohta: puuduvad. Asitõendid: puuduvad.

Kohtunik