Legislator Case Law & Legislation
4-17-381/6 AI generated

4-17-381/6 · Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja

Case Number 4-17-381/6
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

1

Legislator headnote

AI generated

4-17-381/6 · Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja: 1

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

1

Väärteoasi nr. 4-17-381

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 07. veebruaril 2017.a. Tallinn (Liivalaia kohtumaja) Väärteoasja number 4-17-381 Kohtukoosseis Kohtunik Margot Mikler Väärteoasi P.Z väärteoasi LS § 201 lg 2 järgi

Menetlusalune isik P.Z, isikukood: XXX, elukoht: xxxx, EV kodanik, ei tööta Kohtuvälise menetleja esindaja

Politseija Piirivalveameti Põhja Prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse liiklustalituse esindaja Triinu Riigor

RESOLUTSIOON

Süüdi tunnistada P.Z LS § 201 lg 2 järgi

ning karistada arestiga 10 päeva.

Vastavalt KarS § 69 asendada P.Z-ile mõistetud arest 10 päeva üldkasuliku tööga 10 tundi, mille tegemise tähtajaks määrata 2 kuud.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib edasi kaevata Tallinna

Ringkonnakohtule, teatades kirjalikult apellatsiooni esitamisest Harju Maakohtu Liivalaia kohtumajale 7

päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest ning esitades apellatsiooni 15 päeva jooksul, alates päevast,

mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav.

Politseija Piirivalveameti Põhja Prefektuuri Kesklinna politseijaoskonna patrullpolitseinik Jane Hermann´i poolt on 24.12.2016.a. koostatud väärteoprotokoll AB 1481077 selles, et P.Z 24.12.2016.a. kella 21:40 ajal juhtis Harjumaal Tallinna linnas Kopli ja Marati tänava

ristmikul suunaga Marati tn 4 poole mootorsõidukit Maserati Quattroporte reg.nr XXXX

omamata vastava kategoori mootorsõiduki juhtimise õigust, kui juhtimisõigus on kehtetuks tunnistatud LS § 106 lg 6 alusel (27.07.2016.a.) Sellise tegevusega P.Z rikkus liiklusseadus § 90 lg 1 p 1 nõudeid ning pani toime liiklusseaduse § 201 lg 2 ettenähtud väärteo.

Menetlusalune isik tunnistas end kohtuistungil süüdi ja andis ütlusi, et ta ei ole olnud võimalik majandusliku olukorra tõttu juhtimisõigust taastada. On nõus tegema üldkasulikku tööd.

2

Kohtuvälise menetleja esindaja leidis, et P.Z tuleks karistada LS § 201 lg 2 järgi

kvalifitseeritava väärteo toimepanemise eest 10 päevase arestiga, millise võib asendada üldkasulikku tööga.

Kohus, hinnanud väärteoasjades kogutud tõendeid, analüüsinud neid kogumis, leiab, et isiku süü on 24.12.2016.a. väärteos tõendamist leidnud järgmiste tõenditega: tunnistaja Eerik Purgel

ülekuulamise protokolliga, milles politseiametnik on andnud ütlusi, et täites tööülesandeid 24.12.2016.a. kell 21:40 Tallinnas möödus Kopli tänaval neist mööda sõiduk Maserati reg.nr XXXX, mida juhtis meesterahvas. Kontrollides Maseretit selgus, et üks sõiduki kasutajatest on

juhtimisõiguseta. Peatasid antud sõiduki Kopli – Marati tänava ristmikul suunaga Marati 4

poole. Kontrollimisel selgus, et Maseratit juhtis P.Z ik XXX, kellel oli

juhiluba kehtetuks tunnistatud alates 28.07.2016.a. (tl. 4); sõiduk juhtimiselt kõrvaldamise otsusega, mille kohaselt 24.12.2016.a.kell 21:40 kõrvaldati P.Z sõiduki Maserati

Quattroporte reg.nr XXXXroolist, kuna isikul puudus vastava kategooria mootorsõiduki

juhtimisõigus (tl. 5); Maanteeameti Liiklusregistri väljavõttega, millest nähtub, et P.Z kehtivaid juhilubasid ei oma ning juhtimisõigus on kehtetu alates 28.07.2016.a. (tl. 6) ning toimiku teiste materjalidega.

Vastavalt toimepandule tuleb isikut karistada. P.Z-ile karistuse mõistmisel tuleb arvestada karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid ning õiguskorra kaitsmise huvisid ja samuti võimalust mõjutada P.Z edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest. Isikut on varem väärteokorras karistatud 4-l korral (tl. 7 - 8) rahatrahvidega, mis on isikul kõik tasumata. Isikule ei ole mõistlik määrata rahatrahvi, kuivõrd varasemad rahatrahvid on tasumata

ning isikul puudub ka kindel sissetulek. Varasemalt määratud karistused ei ole avaldanud karistusena soovitud mõju ning isik jätkab õigusrikkumiste toimepanemist, seega leiab kohus, et isikule tuleb määrata arest, millise võib asendada üldkasulikku tööga.

Kohus juhindus Karistusseadustiku § 48, Väärteomenetluse seadustiku 107- 111 sätetest.

/allkirjastatud digitaalselt/ Margot Mikler Kohtunik