4-17-495/2 · Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja

4-17-495

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Harju Maakohus

Määruse tegemise aeg ja koht 07.02.2017 a Tallinn, Liivalaia kohtumaja, kirjalik menetlus

Väärteoasja nr

4-17-495

Kohtunik

Tatjana Bogdanova

Taotluse sisu

PPA Põhja prefektuuri taotlus G.H-le asenduskaristuse kohaldamiseks

Süüdlane/võlgnik G.H (isikukood: XXX; elukoht teadmata)

RESOLUTSIOON

Asjaolud ja kohtumääruse põhjendused

24.01.2017.a esitas PPA Põhja prefektuur Harju Maakohtule taotluse kohaldada G.H suhtes asenduskaristust. Avalduse kohaselt 29.09.2014 määras Põhja prefektuur väärteoasjas nr 2302,14,009922 G.H-le rahatrahvi 135 trahviühikut so

540.00 eurot. Otsus jõustus 24.10.2014. Kuna menetlusalune isik ei tasunud rahatrahvi

vabatahtlikult, alustas Tallinna kohtutäitur Kairi Kumm tema suhtes antud väärteoasjas täitemenetluse. 27.10.2016 teavitas kohtutäitur kohtuvälist menetlejat eelnimetatud rahatrahvi täitmise võimatusest.

Harju Maakohtu menetluses oli ka väärteoasi nr 4-15-11079 (PPA Lääne prefektuuri taotlus süüdlase suhtes asenduskaristuse kohaldamiseks), kus kohus määras kohtuistungi toimumise

ajaks 02.02.2016. a kell 10:30. Kuivõrd rahvastikuregistri andmete kohaselt on G.H kehtivaks elukohaks alates 22.08.1986. a xxxx Tallinn ning see aadress on teada

ka Politseija Piirivalveametile kui isiku elukoht, siis saatis kohus nimetatud aadressile

kohtukutse. Kaks isiklikku kättetoimetamise katset ebaõnnestusid, mistõttu jäeti isikule Jätta rahuldamata PPA Põhja prefektuuri taotlus kohaldada G.H suhtes väärteoasjas nr 2302,14,009922 asenduskaristust.

Määrus saata PPA Põhja prefektuurile ja kohtutäitur Kairi Kummile.

Edasikaebamise kord

Määrusele saab esitada 15 päeva jooksul määruskaebuse Harju Maakohtule.

2 kohtukutse postkasti. Ühtlasi saatis kohus G.H’le kohtukutse rahvastikuregistris isiku kehtiva e-postina märgitud e-posti aadressile. Kohus proovis isikuga kontakti saada ka

rahvastikuregistris tema kehtivate telefoninumbritena märgitud kolmel numbril. Esimene

nendest oli välja lülitatud, teine kuulus G.H emale ning kolmas ei ole enam kasutusel. 02.02.2016. a istungile G.H ei ilmunud. 03.02.2016. a suhtles kohus telefoni teel G.H emaga, kelle sõnade kohaselt ei ela G.H enam Xxxxaadressil, vaid üürikorteris Tallinnas, aga kus täpsemalt, seda ei tea. G.H ema lisas, et tema kasvatab G.H last ning nemad elavad xxxx, sest Xxxxkorter

on neilt ära võetud. G.H ema andis viimase temale teadaoleva tütre

telefoninumbri, millele kohus proovis ka helistada, kuid mis käesoleval ajal ei ole enam kasutusel. 14.03.2016.a määrusega jättis kohus avalduse rahuldamata.

Rahvastikuregistri järgi on süüdlase kehtiv elukoht Kesklinna linnaosa, Tallinn, avalduses näidatud aadress Xxxx, Tallinn on antud isiku kehtiva elukohana kuni 02.10.2016..a.

Seega on süüdlase tegelik eluvõi asukoht kohtule teadmata, mistõttu puudub kohtul võimalus isiku kutsumiseks kohtusse.

Samuti ei annaks oodatud tulemusi isiku tagaotsitavaks kuulutamine, millisele seisukohale

jõudis Tallinna Ringkonnakohus oma 04.12.2014.a määruses väärteoasjas nr 4-14-7345. Ringkonnakohtu hinnangul on tagaotsimise puhul erisuseks võrreldes kriminaalmenetlusega see, et tagaotsitava suhtes ei ole sõltumata tema menetluslikust staatusest võimalik kohaldada vahistamist kriminaalmenetluse normide alusel ega kinnipidamist väärteomenetluse normide järgi. Isiku kinnipidamine väärteomenetluse käigus on tõkendina käsitletava väärteomenetluse tagamise vahendina menetlustoiming, mis seisneb isikult kuni 48 tunniks vabaduse võtmises. Kinnipidamist saab vastavalt VTMS § 44 lg-le 1 kohaldada isiku suhtes, kelle kohta on alust arvata, et ta on pannud toime väärteo. Selleks peavad esinema väärteomenetluse alustamiseks vajalik alus ja ajend ning põhjendatud kahtlus konkreetse isiku poolt väärteo toimepanemises.

Seega võimaldab väärteomenetluse seadustik kinnipidamist kohaldada üksnes väärteo toimepanemises kahtlustatava isiku suhtes, mitte aga isiku suhtes, kes on väärteos juba süüdi mõistetud. Kujunenud olukorras ei tähenda üksnes isiku asukoha kindlaks tegemine seda, et

isikut oleks võimalik ka kohtuistungile toimetada. Lahenduseks ei ole seejuures ka isiku tabamisel tema sundtoomine menetleja juurde, sest tegemist ei ole valvekohtuniku asjaga ning määrates kohtuistungi toimumise aega ei ole täitmiskohtunikul võimalik ette näha, millal isik tabatakse.

Samas reguleerib väärteo eest karistusena kohaldatud rahatrahvi asendamist arestiga või üldkasuliku tööga ja karistuse täitmisele pööramist VTMS § 211. Nimetatud sätte lg 11 kohaselt rahatrahvi asendamise arestiga või üldkasuliku tööga lahendab maakohus süüdlase osavõtul. Kohtusse kutsutakse süüdlase taotlusel kaitsja ning kuulatakse ära tema arvamus.

Kuna kohus ei saa arutada asenduskaristuse kohaldamist ilma süüdlase osavõtuta ning

puuduvad ka alused süüdlase toimetamiseks kohtusse, tuleb PPA Põhja prefektuuri taotlus kohaldada G.H suhtes asenduskaristust jätta rahuldamata.

Tatjana Bogdanova täitmiskohtunik /allkirjastatud digitaalselt/