1-16-1248/17 · Viru Maakohus Rakvere kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 03.02.2017, Rakvere kohtumaja Kriminaalasja number 1-16-1248 Kohtunik Kristel Vedro Kohtuistungisekretär Raili Raja Kriminaalhooldusametnik Merli Tammi Jõeäär Kohtuasi L.T Erakorraline süüdistuses KarS § järgi / ettekanne L.T kohta Süüdimõistetu L.T, ik XXX, elukoht xxxx Asja läbivaatamine 26.01.2017 kohtuistung

RESOLUTSIOON

Jätta rahuldamata kriminaalhooldusametniku erakorralises ettekandes esitatud taotlus karistuse

täitmisele pööramiseks.

Määrata ’ KarS § 69 lg 6 ja § 75 lg 2 p 5 alusel täiendav lisakohustus L.T ile

pöörduda alkoholiprobleemiga psühhiaatri vastuvõtule ja alluda arsti poolt määratud ravile. Kriminaalhooldusametnikule esitada tõend ravi alutamise kohta tähtajaga 31.05.2017.

Kohtumääruse peale on õigus esitada Viru Maakohtule määruskaebus 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama.

Kohtumäärus oimetada kätte t L.T-le ja saata kriminaalhooldusametnikule.

Kohtumääruse asjaolud ja põhjendused

Viru Maakohtu 16.02.2016 otsusega tunnistati L.T süüdi KarS § 424 järgi ja karistuseks mõisteti talle 1 aasta vangistust. KarS § 69 lg 1 ja 3 alusel asendati vangistus 360 tunni üldkasuliku tööga, mille tegemise tähtajaks määrati 2 aastat. Üldkasuliku töö tegemise ajaks allutati L.T kriminaalhooldaja käitumiskontrollile ning teda kohustati täitma KarS § 75 lgitte tarvitama s 1 toodud kontrollnõudeid. KarS § 75 lg 2 p 2 alusel kohustati L.T m alkoholi. Kohtuotsus jõustus 03.03.2016.

Viru Maakohtu 11.08.2016 määrusega rahuldati kriminaalhooldaja erakorraline ettekanne, mis esitati põhjusel, et hooldusalune rikkus kontrollnõudeid ja lisakohustust mitte tarvitada alkoholi ning L.T-le määrati täiendav kohustus alluda alkoholivastasele sõltuvusravile tähtajaga 31.08.2016.

07.12.2016 esitas kriminaalhooldusametnik Viru Maakohtule erakorralise järjekordse ettekande L.T suhtes hooldusalune on rikkunud kahel korral lisakohustust põhjusel, et mitte tarvitada alkoholi. L.T tuvastati 18.11.2016 kell 12:52 korralisel registreerimisel alkoholijoove 0,129 mg/l kohta. 24.11.2016 edastas Ida prefektuuri Rakvere politseijaoskonna xxxx J N kriminaalhooldajale teate, mille kohaselt kõndis L.T 20.11.2016 kell 00:50 pimedal ajal teel ja ei kasutanud nõutavat helkurit. Patrull kontrollis isikut ning selgus, et isikul on kriminaalhooldus ja alkoholi tarvitamise keeld. Kuna oli tunda alkoholilõhna, siis kontrolliti ka tema joovet ning tuvastati joove 1,737 mg/l kohta.

18.11.2016 antud seletuses kirjutas isik, et tarvitas eelmisel päeval kodus 6 õlut, kui käis saunas. 06.12.2016 antud seletuses kirjutas isik, et jalutas maalt koju ning tal oli janu ja sõbral oli kaasas

Coca-Cola, mida hooldusalune jõi. Hooldusaluse sõnul ei öelnud sõber, et jook sisaldab alkoholi. Isiku sõnul jõi ta 3-4 minutit varem kui politsei tuli ning tuvastas alkoholijoobe. Isiku sõnul sai ta arstilt alkoholi vastu tabletid ning pani end ka ravile kirja 17.01.17 kell 12.30

Wismarisse. Hooldusaluse sõnul sai ta endale töökoha xxxx ning soovib end tõsiselt käsile võtta. Lubab end muuta, sest tal on väike laps.

Hooldusalusega on katseajal kohtutud 18-l korral. Registreerimiskohustust on täitnud nõuete kohaselt. L.T esitas 12.08.2016 Wismari Haigla AS tasulise teenuse arve. 11.08.2016 teostati sensibiliseeriv Tprotseduur. 18.11.2016 avaldas hooldusalune soovi jätkata ÜKT tundide sooritamisega. Kohtu poolt määrati L.T-le 360 ÜKT tundi, millest käesolevaks hetkeks on isik sooritanud 60 ÜKT tundi, seega sooritamata on veel 300 tundi. 06.12.2016 esitas L.T ametnikule töölepingu, mis on sõlmitud ettevõttega x , töökoht asub xxxx xxx .

Võttesse arvesse eeltoodut teeb ametnik ettepaneku pöörata L.T karistus täitmisele.

Varasemalt on isikule rikkumiste tõttu koostatud kirjalik hoiatus ning kohtu poolt määrati lisakohustuseks läbida alkoholivastane ravi, mis ei ole aga toonud muutust isiku käitumises.

26.01.2017 4-5 kuud oli abi ravist, kuid toimunud kohtuistungil avaldas süüdimõistetu, et tarvitas alkoholi, kuna suhted vennaga ei ole head. Vangi ei soovi minna. Isikul on praegu väga hea tööandja, kes saab aru, et ta peab kriminaalhooldaja juures käima ja ÜKT tunde tegema. Naine pani talle xxxx arsti juurde aja kinni, uuesti ravile. Tahtis juba 17.01.2017 minna läheb ravile, kuid ei olnud raha.

On valmis läbima psühhiaatrilise ravi, esitab arstitõendi hiljemalt

31.05.2017. Kriminaalhooldaja avaldas istungil, et peamiselt on rikkumised alkoholi tarvitamise pärast ning ta on nõus, et pannakse läbida psühhiaatrilin

lisakohustus

e ravi.

Kohus, tutvunud erakorralise ettekandega ning kuulanud ära menetlusosaliste arvamuse, leiab, et kriminaalhooldusametniku erakorralises ettekandes esitatud taotlus karistuse täitmisele pööramiseks ei ole põhjendatud ning tuleb jätta rahuldamata.

KrMS § 42 süüdimõistetu hoidub kõrvale üldkasulikust tööst, ei järgi

8 lg 1 kohaselt kui

kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, teeb kriminaalhooldusametnik kohtule erakorralise ettekande süüdimõistetule täiendavate kohustuste määramiseks vastavalt karistusseadustiku § 75 lõikele 2 või töö tegemise tähtaja pikendamiseks või süüdimõistetule mõistetud vangistuse täitmisele pööramiseks. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt otsustab üldkasuliku töö kohaldamise tühistamise ja süüdimõistetule kohtuotsusega mõistetud vangistuse täitmisele pööramise karistusseadustiku § 69 lõike 6 või 7 järgi üüdimõistetu s elukoha järgse maakohtu täitmiskohtunik.

KarS § 69 lg 6 kohaselt kui süüdlane hoiab üldkasulikust tööst kõrvale, ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, võib karistust täideviiv ametnik teda kirjalikult hoiatada või kohus määrata süüdlasele täiendavaid kohustusi vastavalt käesoleva seadustiku § 75 lõikes 2 sätestatule, pikendada töö tegemise tähtaega, arvestades käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatud üldkasuliku töö üldist tähtaega, või pöörata süüdlasele mõistetud aresti või vangistuse täitmisele.

KarS § 75 lg 2 p 5 kohaselt arvestades kuriteo toimepanemise asjaolusid ning süüdlase isikut, võib kohus määrata, et süüdlane on käitumiskontrolli ajal kohustatud alluma ettenähtud ravile, kui ta on selleks eelnevalt nõusoleku andnud.

Kohus leiab, et süüdimõistetule Viru Maakohtu 16.02.2016 otsusega pandud lisakohustuse rikkumine on isikul on kahel korral tuvastatud alkoholijoove ning ta tõendamist leidnud, kuna on kriminaalkooldajale antud seletuses tarvitamist ka tunnistanud. Kriminaalhooldusametnik on seisukohal, et isiku peamiseks probleemiks ongi alkoholi tarvitamine ning isik ise teadvustab oma

probleemi ja vajadust ravi läbida.

Enne karistuse täitmisele pööramist peab kohus kaaluma, kas karistuse eesmärke on võimalik saavutada mõne muu seaduses ette nähtud vahendiga. Kohus leiab, et käesoleval juhul ei ole veel põhjendatud pöörata täitmisele L.T-le mõistetud karistust, vaid tema suhtes tuleks uuesti kohaldada lisakaristusena kohustust pöörduda alkoholiprobleemiga psühhiaatri vastuvõtule ja järgida arsti poolt määratud psühhiaatrilist ravi, kuna seniselt läbitud ravimeetod ei avaldanud isikule vajalikku mõju alkoholi tarvitamisest loobumiseks. L.T kinnitas kohtuistungil, et on nõus kohtu poolt määratava lisakohustusega uuesti alluda alkoholivastasele ravile, kuna läbis ravi ka eelnevalt ning on soov minna ravile ka ilma kohtu korralduseta. Kohus leiab, et alkoholiprobleemiga aktiivselt tegelemine annab lootust, et hooldusalune edaspidi suudab järgida määratud lisakohustust mitte tarvitada alkoholi ning seeläbi saavad karistuse eesmärgid täidetud. Hooldusalune on registreerimiskohustust täitnud ning üldkasuliku töö tunde sooritanud seni kohaselt. nõuete

Kohus jätab eeltoodud põhjendustel kriminaalhooldusametniku erakorralises ettekandes märgitud taotluse L.T-le mõistetud karistuse täitmisele pööramiseks rahuldamata. Kohus määrab KarS § 69 lg 6 ja § 75 lg 2 p 5 alusel L.T-le täiendava lisakohustuse pöörduda alkoholiprobleemiga sel korral psühhiaatri poole ja alluda arsti poolt määratud ravile.

Kohus kohustab esitama kriminaalhooldusametnikule tõend ravi alutamise kohta tähtajaga 31.05.2017.

Maakohus juhindus KarS § ; § 75 ning KrMS § 427, § 432, § 383, § 384 ja § 387

69 lg 6 lg 2 sätteist.

Kohtunik

(digitaalselt allkirjastatud)

Kristel Vedro