3-17-264/3 · Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja

KOHTUMÄÄRUS

Kohus Tartu Halduskohus Kohtunik Raili Randlane Määruse tegemise aeg ja koht 6. veebruar 2017, Jõhvi Kohtuasja number 3-17-264 Kohtuasi V.K. kaebus vandeadvokaat Marina Valge ja vandeadvokaadi abi Andrei Matvejevi vastutusele võtmiseks Menetlustoiming Kaebuse tagastamine

RESOLUTSIOON 1. Tagastada V.K. kaebus. 2. Saata määrusvene keelde tõlgituna kaebajale teadmiseks.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määrust saab vaidlustada Tartu Ringkonnakohtus. Määruskaebuse võib esitada Tartu Halduskohtu Jõhvi kohtumaja kaudu 15 päeva jooksul määruse ärakirja kättesaamisest arvates.

ASJAOLUD, MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD JA TAOTLUSED

1. 31.01.2016 on V.K. koostanud kaks avaldust, milledes palus võtta vastutusele teda asjas nr 2-15- 12008 kaitsma pidanud advokaadid Marina Valge ja Andrei Matvejevi. Kaebaja väitis, et on pöördunud Eesti Advokatuuri, kuid sealt saadud vastus teda ei rahulda. Avaldustele lisas ta ka Advokatuuri aukohtu 15.12.2016 otsused, milledega ei algatatud distsiplinaarsüüteo tunnuste puudumise tõttu nimetatud isikute tegevuse suhtes aukohtumenetlust.

KOHTU PÕHJENDUSED

2. HKMS § 120 lg 1 p-dest 1, 3 ja 8 tulenevalt peab halduskohus kaebuse saamisel selgitama välja selle eseme, kaebaja eesmärgi saavutamiseks sobivad ja vajalikud nõuded ning kontrollima, kas ei esine alust kaebuse tagastamiseks. HKMS § 121 lg 1 p 1 kohaselt peab kohus kaebuse tagastama, kui selle lahendamine ei ole halduskohtu pädevuses.

3. HKMS § 4 lg-s 1 kehtestatu järgi kuulub halduskohtu pädevusse ainult avalik-õiguslikus suhtes tekkinud vaidluste lahendamine. HKMS § 6 lg-test 1 ja 2 tulenevalt on halduskohtus võimalik vaidlustada haldusorgani poolt haldusülesannete täitmisel avalikõiguslikus suhtes antud õigusakti või sooritatud toimingut ning haldusorgani tegevusetust või viivitust avalik-õiguslikus suhtes. HMS § 8 lg 1 näeb ette, et haldusorgan on seadusega, selle alusel antud määrusega või halduslepinguga avaliku halduse ülesandeid täitma volitatud asutus, kogu või isik.

4. Kaebaja soovib talle riigi õigusabi korras määratud vandeadvokaadi ja vandeadvokaadi abi vastutusele võtmist. Advokaatide tegevust reguleerib advokatuuriseadus. Kuna AdvS § 2 lg-st 1 tulenevalt on Eesti Advokatuur omavalitsuslikel põhimõtetel tegutsev kutseühendus, pole tema puhul tegemist avaliku halduse ülesandeid täitva haldusorganiga. AdvS § 15 lg 1 kohaselt on advokatuuri liikmete distsiplinaarsüüteo asjade arutamine ja distsiplinaarkaristuse määramine ainult Advokatuuri aukohtu pädevuses. Halduskohtule ei ole seaduseandja andnud ühegi advokaadi ega ka mistahes muu isiku vastutusele võtmise või karistamise õigust.

5. Kaebusest nähtuvalt pole selle esitaja rahul Advokatuuri aukohtu otsustega, mitte algatada talle riigi õigusabi korras määratud advokaatide suhtes aukohtumenetlust. See võib küll viidata nende otsuste vaidlustamise soovile, kuid pole siiski põhjuseks, et teha kaebajale ettepanek kaebust muuta. HKMS § 44 lg 1 nimelt võimaldab halduskohtusse pöörduda vaid oma subjektiivse õiguse kaitseks. Aukohtumenetluse eesmärgiks ei ole kaebaja õiguste kaitsmine, vaid järelevalve teostamine advokaatide kutsetegevuse üle. Ühestki õigusaktist ei tulene kellelegi õigust nõuda advokaadi karistamist ning vastava menetluse algatamine või algatamata jätmine ei muuda sellekohase taotluse esitanud isiku õigusi ega takista või raskenda tal nende teostamist. Kui advokaat on tekitanud esindatavale varalise kahju, siis kannab ta AdvS §st 47 tulenevalt selle eest koos advokaadibüroo pidajaga vastutust. Vastava hagi saab tema vastu esitada maakohtule ning seda olenemata sellest, kas advokaadile on määratud distsiplinaarkaristus või mitte.

6. Eeltoodud järeldustel ei kuulu kaebaja nõude lahendamine halduskohtu pädevusse. Seetõttu ei saa kohus tema kaebust menetleda ja peab selle HKMS § 121 lg 1 p 1 kohaselt määrusega tagastama.

/allkirjastatud digitaalselt/ Raili Randlane